29 november 2018

Õiglane riik kindlustab väärika pensioni


Vanaduspensioni Eestis tuleb tõsta! Oleme sel aastal Keskerakonna telgiga palju käinud erinevates kohtades, et küsida inimeste arvamusi pensionitõusu vajalikkusest. Oleme kogunud tuhandeid allkirju pensionitõusu toetuseks. Meie pensionid on nii madalad, et enam ei ole võimalik sellega normaalselt ära elada. Ime, et ka reformierakondlased on hakanud rääkima pensionitõstmise vajadusest. Iseenesest huvitav, sest ise valitsuses olles nad seda probleemi eitasid. Veelgi enam - näis, et eakad inimesed ei sobinud nende „vaprate ja edukate" kuvandiga kokku ning Keskerakonda lihtsalt sõimati „penskarite parteiks" kui see eakate heaolu teemaks julges võtta.

Sama on olnud eakate hoolekandega. Hoolekanne ei paistnud kokku sobivat kallite pintsakute ja brändikottidega. Hoolduskoormus Eestis sai lihtsalt jäetud koormaks lastele ja korralik seeniorikodude võrk jäi välja ehitamata. Jällegi oli Keskerakond ajast ees. Ega pead liiva alla peites probleeme ei lahendata, ning meie ühiskond vananeb ja meil tuleb otsida häid lahendusi, kuidas muutustega kohaneda.

Peame siinkohal tõdema, et Keskerakonna juhitud Tallinnas on tänu munitsipaal- ja sotsiaalmajade võrgustikule olukord oluliselt parem kui mujal Eestis. Võib vaid ette kujutada, et kui linna oleks viimasel aastakümnel valitsenud Reformierakond, oleks olukord hoopis teine. Seda kahtlust kinnitavaid näiteid on mitmeid, kuid tsiteerin siinkohal reformierakondlast Yoko Alenderit, kes on ühes artiklis kirjutanud: „Munitsipaalmajade ehitamine võib tunduda vaesuse leevendamisena, suure linna heateona, ent osutub sellisel kujul hoopis ebavõrdsuse suurendajaks, ja nagu nüüd näeme, lausa vägivalla kasvulavaks."

„Tule taevas appi!" - kui tsiteerida nüüd üht teist tuntud reformikat. Meie lähinaabrite pealinnades Helsingis ja eriti Stockholmis või ka näiteks Suurbritannias elab arvestataval hulgal inimesi munitsipaalpindadel. Pole täheldatud, et see kuidagi suurendaks ebavõrdsust või, veelgi hullem, soodustaks vägivaldsust. Pigem on nii suudetud ära hoida nii mõnedki probleemid. Alati on neid, kes ei ole võimelised kinnisvaraturult korterit ostma ega turuhinnaga korterit üürima. Riskigrupiks on just eelkõige eakamad inimesed.

Tallinnal on täna 4880 munitsipaalkorterit. Munitsipaal- ja sotsiaalmaju on pealinnas mitmel pool. Tallinna vanimad munitsipaalmajad asuvad aga Kristiines: 1959. aastal ehitatud ja 1990-ndate lõpus renoveeritud maja aadressil Energia tn 13, kus on 36 korterit, ning Sõpruse pst 5 asuv 140 korteriga hoone, mis ehitati 1963. aastal. Kristiine linnaosa vanemana on mul hea meel, et mainituist viimane on just parasjagu renoveerimisel. See maja tehakse täielikult korda nii seest kui ka väljast. Seni oli see linna kõige kehvemas seisus sotsiaalmaja, ja mul on hea meel, et see lõpuks korda saab.

Hoonesse on projekteeritud kokku 101 korterit, neist 19 kahe- ja 82 ühetoalised, seejuures on mitmed korterid kohandatud liikumispuudega inimestele. Kui varem tuli duši all käia keldrikorrusel, siis pärast kokku 15 kuud kestnud remonti on dušinurk igas korteris. Korterid ja kontoriruumid sisustatakse uue mööbliga. Elanikele annab liikumisvabaduse lift, millest selles 5-kordses majas enne puudust tunti. Kui seni pidid Kristiine elanikud käima Raua tänava saunas, siis varsti ei pea enam kodunt kaugele minema - keldrikorrusele on planeeritud kaks sauna: üks naistele ja teine meestele. Samas majas jätkavad pärast remonti nii Kristiine päevakeskus kui ka Kristiine laste ja perede keskus - need kolivad keldrist kõrgemale ja saavad endale senisest avaramad ja valgusküllasemad ruumid. Kõik see kokku läheb maksma 4 050 000 eurot.

Kui tegevuskeskus aitab valdavalt eakaid, kes ise üksi enam toime ei tule, siis laste ja perede keskus toetab õpi-ja käitumisraskustega lapsi. Seega on kõik elukaareteenused selles majas tulevikus jätkuvalt kättesaadavad. Selle erandiga, et tingimused on mitmeid kordi paremad. Kristiine tegevuskeskus ootab pikisilmi, millal saaks uutesse ruumidesse kolida.

Vanadekodudele on heaks alternatiiviks Eestit kattev seeniormajade võrgustik, mille üks parimaid näiteid on valmimas meil Kristiines. See on koht, kus turvavõrgustik ümber ning päevalceskuse ringides osalemine ja üritustest osavõtmine teeb vanaduspõlve nauditavamaks.

20 november 2018

Kas linnakaamerad täidavad vaid eelarvet või on neist ka kasu?

Maanteeameti kasutuses on kaks mõõtekabiini Tallinnas Kristiine ristmikul. Ilmselt on tegemist Eesti tuntumate liikluskaameratega, sest ristmik ise on suur liiklussõlm, kust paljud pealinna liiklejad päeva jooksul läbi sõidavad. Eri andmetel on tegemist Eesti ühe suurema koormusega ristmikuga. Kristiine ristmiku kaamerad avastasid ka hiljutise testperioodi jooksul keelava fooritulega ristmikule sõitmisi, lisaks on need võimelised tabama bussirajal keelatud sõitjaid.

Oleme kõik kuulnud jutte, kuidas enne kaamerat aeglustatakse sõidukiirust ja pärast kiirusekaamerat taas kiirendatakse. Kuigi selline kiirendamine ja aeglustamine on iseenesest keskkonnale kahjulik, muudab kiiruskaamerate olemasolu autojuhid ettevaatlikumaks ja tähelepanelikumaks nii oma kiiruse kui ka ümbritseva suhtes. Kiirus on siiski kriitilise tähtsusega, sellest olenevad võimaliku õnnetuse tagajärjed ja kahjud.

Nüüd juba endine kurikuulus ristmik

Kui auto kiirus on lubatu piires ja ikkagi juhtub õnnetus, siis on tõenäolisem, et ohvrite vigastused on väiksemad. Liiklusõnnetuste statistikast selgub, et põhjuste hulgas on muidugi ka alkoholi- või narkojoove, halvad teetingimused, tähelepanu hajumine, mobiiliga rääkimine või lihtsalt kehvad juhioskused.

Mitmel pool välismaal on juba aastaid enamus kiirteede kiirusekaameratest kollased. See tähendab, et need paistavad kaugele ja omavad täiendavalt hoiatavat iseloomu. Meie maanteedel on need seni veel peamiselt hallid ja raskesti nähtavad. Ehk oleks see mõtlemiskoht maanteeametile ja võib-olla tasuks kaamerad üle värvida.

Liikluskaamerate olemasolu vähendab ka politseinike pideva kohaloleku vajadust ja tänu sellele saavad nad samal ajal tegeleda ka muude ohuallikate, kriiside või juhtumitega. Paigaldatud kaamerad püüavad kiiruseületajaid kordades rohkem, kui seda suudaksid teha liikluspolitseinikud. Üldiselt arvestatakse kiiruskaamerate asukohtade valimisel inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikat, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja muid kohalikke olusid. Enne kaamerate paigaldamist paistis Kristiine ristmik õnnetuste poolest halvas mõttes silma.

2017. aasta kevadel käivitunud Kristiine kiiruskaamerad on distsiplineerinud liiklejaid nii palju, et rikkumiste arv vähenes. Eelmise aasta esimestel kasutuskuudel tegid ristmiku kaks kiiruskaamerat kindlaks keskmiselt pisut üle 600 kiiruseületuse kuus. Alates käivitamisest kuni tänaseni on kiiruse ületamiste kohta kogunenud ligi 11 000 trahviteadet, neist üle 6100 sel aastal. Möödunud aastal tuvastati 4815 rikkumist.

Linnakassat kaamerad ei täida

On ka esinenud juhtumeid, kus linnas asuvatele ristmikele sõidetakse lausa 96-kilomeetrise tunnikiirusega – kas nende isikute puhul üldse mõni kaamera aitab, selles julgen kahelda. Sellised autojuhid tuleb liiklusest kohe eemaldada.

Kiiruskaamerate ilmumine linnadesse on ilmselt lähitulevik. Olen lugenud skeptilisi arvamusi selle kohta, et linnakaamerad on paigaldatud peamiselt eelarve täitmiseks, kuid eel-öeldut kokku võttes ei saa sellega nõustuda – vähemalt Kristiines on need liiklust rahustanud.

08 oktoober 2018

Kristiine aitab korteriühistuid turvalisemaks muuta


Linnaosa toetuse "Turvaline kodu Kristiines" abil saavad korteriühistud soetada lukusüsteeme ja riive, hankida rohkem ja paremaid valgusteid, panna paika valveseadmeid ning ette turvauksi.

Kristiine linnaosa moto "Aed linna südames" viitab igati turvalisele, rohelisele ja mõnusale elukeskkonnale. Nüüd, kui kätte on jõudnud taas sügis, inimesed linnas tagasi ja argipäevane tööelu rütm käib täie hooga, on turvalisuse küsimused muutunud kõikjal veelgi olulisemateks. Septembri alguses aitasid mitmete linnaosade töötajad koos politseiga linnaosa koolide lähedal olevatel ülekäiguradadel õpilastel turvaliselt teed ületada. Loomulikult oli see väike samm, kuid aitas tuletada lastele ning nende vanematele meelde ohutut liiklemist.

Liiklust kontrollitakse mitmel viisil. Riigi maanteedel juba tavapäraseks muutunud liikluskaamerad on hakanud ilmuma ka linnadesse. Näiteks Kristiine ristmikule paigaldatud liikluskaamerad töötavad juba mõnda aega täiel jõul. Aprillis saatis politsei 7597 trahviteadet kiiruskaamerate tuvastatud sõidukiiruse ületamise kohta. Käesoleva aasta esimese nelja kuuga fikseerisid kaamerad Eestis 22 659 rikkumist, neist Kristiine ristmikul 1400 rikkumist, mis moodustab u 6% rikkumistest.

Kevadel käivitas maanteeamet Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikule paigaldatud kiiruskaamerate veel ühe lisafunktsiooni – keelava fooritule eiramise automaatkontrolli testversiooni. Olgugi et tegemist oli vaid testversiooniga, muutis meedia tähelepanu uuenduse vastu paljude liiklejate käitumist.

Mureks valesti parkimine

Paljudele elanikele teeb muret ka valesti parkimine, haukuvad koerad, öörahu rikkumised, avalik kord odavkaupluste juures või tänavale pikalt seisma jäänud sõidukid. Palju omavahelisi probleeme lahendab pealinnas munitsipaalpolitsei.

Mupo tegi valesti parkijatele esimese kaheksa kuuga Kristiines 441 hoiatustrahvi ja kaks rahatrahvi. Enamik rikkumisi on kõnniteel või keelumärgi all parkimised.

Omanikuta romusõiduki tänavalt ära saamiseks menetleb mupo juhtumit esimesel võimalusel. Kui selgub, et tegemist on omanikuta varaga, pöördub mupo lepingupartneri poole, et romusõiduk tänavalt ära viia. Ilma omaniku vastava volituseta või menetlust läbi viimata seda teha ei saa.

Kahjuks oleme saanud politseilt ja korteriühistutelt siiski ka teavet vargustest majade hoovidest ja keldritest meie linnaosas. Kristiine linnaosa mõtleb, kuidas kiiremini ühes või teises piirkonnas turvalisust tõsta. Selleks, et omalt poolt aidata kaasa varguste vähenemisele, otsustasime korteriühistuid aidata. Keskkonna turvalisus ja linnaosa heakord on olnud Kristiine linnaosa valitsuse üks prioriteetidest.

Võiks laieneda mujalegi

Kristiine linnaosa algatas 2016. aastal korteriühistute toetusprojekti "Turvaline kodu Kristiines", et toetada kristiinelaste aktiivsust turvalise kogukonna kujundamisel. Projekt toetab kortermajade sissepääsude turvamiseks vajalike lukusüsteemide, riivide jms paigaldamist, valgustuse parendamist ning valveseadmete, ohutähiste ja turvauste paigaldamist.

Linnaosavalitsus jätkas korteriühistute toetamist ka käesoleval aastal. Toetust anti kuni 70% ostu maksumusest. Projekti kogueelarve oli sel aastal 5000 eurot, millega linnaosa otsustas toetada üheksat projekti. Tänaseks on lepingud korteriühistutel sõlmitud ja tööd tegemisel. Usun, et antud toetus tõstab turvalisust just nendes kohtades, kus kohalikud elanikud ja korteriühistud näevad probleemi.

Turvalisus on meie kõigi teha ja võib-olla on just Kristiines algatatud turvalisusprojekt selline, mida võiksime laiendada ka mujale Eestis ja pealinnas.

29 september 2018

Tallinna vanausuliste palvela renoveerimistööd on lõppenud

Tallinnas, Kristiines asuva vanausuliste palvela põhjalikud ehitustööd on lõppenud – renoveeritud on kogu hoone. Värske ilme on saanud ka Eestis ainulaadne palvela ikonostaas. Kristiine linnaosa unikaalne objekt on kvaliteetselt taastatud ja palvela on tagasi saanud oma autentse ajaloolise ilme. 

Vanausuliste kogukond on tagakiusamisele vaatamata aastasadade jooksul säilitanud oma identiteedi ning hoidnud alal oma usukombed ja traditsioonid ning nende toetamine on väärtuslik panus meie kultuurilisse mitmekesisusse. Kuigi palvelahoonel on juba üsna pikk ja väärikas ajalugu, on see paljude linnaosa elanike jaoks jätkuvalt põnevaks avastuseks.

Esimesed andmed Tallinna (Reveli) vanausuliste kohta pärinevad XVIII sajandist. Arvatakse, et nende seas oli nii põgenikke Venemaa sisekubermangudest, kes pagesid siia tagakiusamise eest, kui ka Paldiski kindlusest vabanenud vanausulisi, kes olid sinna välja saadetud juba Peeter I ajal. Tallinna vanausulisi toetas kohalik võim, mille esindajateks olid valdavalt luterlased.

Palvela ehitati 1930. aastal Kristiinesse koguduseliikme annetatud krundile. Hoone laienduse ja ikonostaasi projekti autor oli Nikolai Thamm-noorem, kes oli ka „Russalka“ monumendi arhitekt. Ligi poolesaja pühapildi autorite hulgas on esindatud peaaegu kõik tuntud kohalikud vanausulistest ikoonimaalijad – Gavriil Frolov, Pimen Sofronov, Jefim Kekišev ja Mark Solntsev.

1960. aastatel kaotas lihtne kogudusehoone kõik oma funktsioonile viitavad elemendid, sh sibulkupliga torni. Kümmekond aastat tagasi tunnistati vanausuliste palvela ja selle ikoonid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna soovitusel kultuurimälestisteks.

Kibuvitsa tänava palvela taastamine oli linna muinsuskaitse osakonnale ja Kristiine linnaosale kauaaegne projekt, millega alustati juba 2007. aastal. Just viimastel aastatel on toimunud mahukamad ja suuremad ehitustööd. Nüüdseks on remonditud kogu hoone, muu hulgas vahetatud elektrijuhtmestik ja uuendatud kanalisatsioon. Ühtekokku läks palvela taastamistöö maksma ligemale 200 000 eurot.

Hoone otsustati rekonstrueerida 1931. aastal valminud kujul. Sealhulgas taastati sibulkupliga harjatorn ja konserveeriti palvela ikoonid. 2015. aasta suvel tuvastas OÜ Ehitusekspert vanausuliste palveruumis majavammi, mille tõttu põrand oli juba varem vajuma hakanud. Vammi likvideerimiseks eemaldas OÜ Asbeko Air kogu põranda ja selle aluse täitepinnase kuni sügavuseni, kus seeneniidistikku enam ei esinenud. Osaliselt tuli eemaldada ka siseseinte kattelaudis. Vundament kaevati seestpoolt kuni taldmikuni lahti ning seda töödeldi seenetõrjevahendiga. 2016. aastal restaureeriti pärast seenkahjustuste likvideerimist palvela põrand ja rajati pinnasevee ärajuhtimise süsteem. Mullu ja käesoleval aastal tehti restaureerimistöid siseruumides.

Tallinna koguduse liikmete hulgas on Peipsimaalt, Lätist ja Venemaalt pärit vanausulisi. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel nimetasid 246 tallinlast end vanausuliseks.

17 september 2018

Millal saab Kristiine omale enda kontserdimaja?

Millal saab Kristiine omale enda kontserdimaja? See on üks enim esitatud küsimusi minu linnaosavanemaks olemise ajal. Esikohal on ootuspäraselt päringud teede remondi kohta, kuid kontserdisaali puudumine kodu lähedal näib samuti inimestele muret tegevat.

Teid remondime ning kui majandusel läheb hästi ja eelarveplaanid peavad paika, siis suuremad investeeringud linnaosa teedesse jätkuvad. Püüame iga aastaga tempot kiirendada, sest eks teede korrashoidmine meie kliimas üks suur murekoht ole.

Mis puudutab kontserdimaja, siis see unistus täitub oluliselt kiiremini kui ootus, et kõik Kristiine linnaosa teed korraga korda saaksime. Suur eeltöö on ära tehtud: põhiprojekt on peaaegu valmis ja peagi loodetakse saada ehitusluba. Ettevalmistusi ehitustöödeks on plaanis alustada juba selle aasta lõpus. Seni oleme olnud sunnitud tegema linnaosa suuremad üritused Kristiine piiridest väljas (näiteks korraldame Kristiine jõulukontserti Kesklinna territooriumil Kaarli kirikus).

Kontserdimajale sobivat asukohta otsides tundus kõige mõistlikum teha kontserdisaal huvikeskuse KULLO juurdeehitusena. Eesti vanimas ja suurimas huvikoolis õpib ligi 50 eri ringis üle 2200 õpilase. KULLO tegutseb praeguses kohas küll juba 40 aastat, kuid algselt kavandatud kontserdisaal jäi erinevatel põhjustel omal ajal välja ehitamata.

Esialgses, 1973. aastal tehtud projektis on kontserdisaal projekteerutud huvikooli range jätkuna. Värskelt valminud projekt näeb ette pigem vabavormilise paviljonilaadse pargihoone ehitamist. Asub see ju Löwenruh´pargi piirimail ja sobitub paremini sealsesse keskkonda.

Kontserdisaal saab olema ühendatud olemasoleva majaga läbi kahe korruse. Kahe hoone seotus mõlemal korrusel tagab parema ühenduse ja ristkasutuse hoonete ruumide vahel ning loob soodsad tingimused ka erivajadustega inimestele. Nii huvikoolil kui kontserdisaalil on tulevikus ühine sissepääs. Fuajee kõrgub läbi kahe korruse. Koos uue hoone ehitusega jätkub ka KULLO korrastamine. Olemasolev on aja jooksul lihtsalt nii ära kulunud, et uus hoone mõjuks vana kõrval kui sea seljas sadul.

Kontserdisaalis on kohti 546 külastajale. Saali põrandal on 390 ja teise korruse rõdud 156 istekohta. Lava mahutab 70 esinejat ning neile on ette nähtud teisel korrusel ka garderoobid. Tegemist on multifunktsionaalse – nö black-box tüüpi saaliga ehk lavaplatvorm on planeeritud selliselt, et kõik saalitoolid saab vajadusel lava alla lükata.

Põhiliselt jääbki kontserdisaal huvikool KULLO kasutusse. Koori- ja , tantsustuudiod, teatritrupid, puhkpilliorkester ja teised huviringid saavad saali kasutada oma õppetöö läbiviimiseks ja esinemisteks. Teiseks suuremaks kasutajaks saab tulevikus olema Kristiine linnaosa valitsus ja meie elanikega ühised üritused. Juba traditsiooniks saanud populaarsetele üritustele tuleb kindlasti lisa. Kahtlemata meelitab uus moodne kontserdisaal veel teisigi korraldajaid. On mida oodata.

05 september 2018

Kristiine suve lõpetavad rockfestival ja tänavakorvpalliturniir

Kätte jõuab juba septembrikuu ning koos suvega jäid seljataha ka Löwenruh’ pargi suvekontserdid, mis tõid kuulajaid kokku üle kogu linna. Need olid väga populaarsed ja rahvarohked üritused.

27. juunil avasime laulutekstide autori Heldur Karmo mälestuspingi Löwenruh` pargi vabaõhulava kõrval. Mälestuspingi rajamise ettepanek tuli Kristiine linnaosa elanikelt. Mul on väga hea meel, et Heldur Karmo sai mälestuspingi just meie vabaõhulava lähedale. Pingi koha valik on sümboolne, sest lähitulevikus kerkib siia lähedusse Kristiine kontserdisaal, kus hakkab kõlama kaunis muusika. Karmo andekus ja töökus jäävad muusikasõprade mällu alatiseks püsima. Mälestuspink avati Kristiine Linnaosa Valitsuse ja Eesti Autorite Ühingu koostöös.

Kristiine Linnaosa Valitsuse tellimusel paigaldati juunis linnaosas mitmele poole lilletornid ja -kerad ning lilledest lepatriinu, mis on varustatud kastmissüsteemidega, et nad sügiseni vastu peaksid. Lillepostamendid on tehtud ripp-petuuniatest, lillekerad – alati õitsvatest begooniatest. Paigaldised on pühendatud EV juubelile ning toovad tänavatele juurde rõõmsat meeleolu ja silmailu.

Taasiseseisvumispäeva eel toimus Löwenruh’ pargis toidufestival, mille peaesinejaks oli legendaarne ansambel „Vennaskond“. 25. augustil toimus populaarne hoovikohvikute päev, kus sel korral avas uksed rekordiline arv kohvikuid.

Kuigi üritusi oli sel suvel väga palju, siis juba lähiajale on kavandatud veel palju uusi põnevaid ettevõtmisi, mis teevad saabuva sügise veelgi ilusamaks ja toovad juurde palju energiat. Juba 8. septembril toimub Löwenruh’ pargis esimest korda rockfestival. Esinevad Flashback Thursday, Francis, Hang Over Me, Cortical White, Hurax, Hilbert’s Problems, OL* ja Jadira.

15. septembril kell 12 ootame korvpallihuvilisi Kristiine spordimaja välikorvpalliplatsile (Sõpruse pst 161/Kännu 86), kus toimub esimene ametlik 3 x 3 tänavakorvpallivõistlus Kristiines. Proovimängu näitavad korvpallimeeskonna professionaalsed mängijad.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 29.08.2018. 

22 juuni 2018

Kerkiv kinnisvarahind mõjutab eriti valusalt noori peresid

Inimesed kolivad Kristiinesse, sest neile meeldib linnaosa hea asukoht ning et seal on palju rohelust ja linde.

Kristiine on üks linna kõige tihedama asustusega linnaosa, kus elanikkonna tihedus on umbes 3800 inimest km2 kohta. Tallinna elanike registri andmetel elas Kristiine linnaosas 2018. aasta 1. mai seisuga 33 390 inimest. Kui võrrelda seda arvu kümne aasta taguste andmetega, siis on elanike arv vahepeal kasvanud umbes 4000 võrra.

Põhjuseid, miks valida Kristiine oma elukohaks, võib olla palju. Loomulikult sõltuvad need individuaalsetest eelistustest, soovidest ja võimalustest. Ilmselgelt on üks kõige tähtsamatest argumentidest asukoht, kuna Kristiinel on piir Kesklinna linnaosaga ja kesklinna on vaid umbes kaks  kilomeetrit. Sama lähedal on ka kõik teised linnaosad, näiteks Mustamäe oma tehnikaülikooli linnakuga.

Teiseks on Kristiine üks Tallinna kõige rohelisematest linnaosadest. Linnaosa tunnuslause kõneleb ise enda eest: "Aed linna südames". Haljasalasid on siin 54 hektarit. Kristiines asub neli  looduskaitsealust objekti ja kuus parki. Üks neist on Tallinna elanike seas hästi tuntud ‒ Löwenruh' park. Linnaosa iseloomustavad liigirikkus, lilled, puud, põõsad ja palju linde.

Kõik käe-jala juures

Kolmas põhjus, miks paljud valivad Kristiine, on pidevalt arenev infrastruktuur ja mugav logistika. Koolid, lasteaiad, pargid, spordikeskused, laste mänguväljakud, kaubanduskeskused, ühistransport, mis ühendab Kristiinet kesklinnaga, ja võimalus mitmekülgselt oma vaba aega veeta – kõik asub  siinsamas käeulatuses.

Kümne aasta jooksul on muutunud paljugi, alustades ostjate suhtumisest eluasemesse ja lõpetades uue kinnisvara taskukohasusega.

Esimese muutuse kohta võib öelda, et inimesed on hakanud oma kodu omandamisse ratsionaalsemalt suhtuma. Enam ei ole peamine kinnisvara ruutmeetrite arv, rohkem pakub huvi valitud elamispinna praktilisus, teenuste ja asutuste, terviseradade jm puhkealade lähedus. Inimesed on valikut tehes optimistlikud ja valivad eluaseme tulevikule mõeldes.

2016. aasta aprillist menetleb linn ehitusprojekte ehitisregistri kaudu. Aastatega on projektide kvaliteet märgatavalt tõusnud ja spetsialistide töö muutunud kvaliteetsemaks ja tõhusamaks. Linnaosa kinnisvarahind on tõusnud – seda saab käsitleda nii hea kui ka halva signaalina. 2017. aastaga võrreldes kasvas tehingute arv Kristiines esimeses kvartalis 83 võrra, tehingute üldarv oli 231, mediaanhind tõusis möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 15,4%. Maa-ameti andmetel oli ruutmeetri keskmine hind linnaosas 2200 eurot, kümme aastat tagasi oli ruutmeetri hind 1960 eurot.

Uusi kortereid tuleb juurde

Ühelt poolt on hea, et uute korterite järele on endiselt nõudlus, seega ka uusarendusprojektid jätkuvad ja mitmed tühjad kohad või kolehooned saavad korda. Teisalt on tekkinud olukord, kus üha kerkiv kinnisvarahind mõjutab eriti valusalt noori peresid.

See omakorda tingib olukorra, mis sunnib Kristiinesse kolivaid inimesi kaaluma oma kodu soetamise asemel hoopis üürimise varianti, samal ajal üürituru kvaliteet ja hind kõikuvad. Kõrge kinnisvarahind vähendab juba aastaid siin elavate inimeste linnaosa sisest liikumist ja ümberkolimist, kahandab noorte ja alustavate perekondade võimalusi uue elamispinna soetamiseks.

Kokkuvõttes näeme lähiaastatel nii uute elamute kui ka äripindade lisandumist linnaosasse. Märgid näitavad, et Kristiine on jätkuvalt hinnatud piirkond, sõltumata kinnisvarahindade kiirest tõusust. Siia kolivad elama inimesed ja ettevõtted, kes hindavad head logistikat, rohelust, kesklinna lähedust ja pidevalt arenevat infrastruktuuri.