Kuidas saavad ehitise omanikud ennetada jääpurikatest tulenevaid ohtusid?

Lasnamäe leht. Veebruar 2012. Loe siit.

22.02 kell 18.00 | Tasuta kontsert. Lindakivi kultuurikeskuses.

Noored püüavad poliitilist suhtluskultuuri parandada

31. jaanuaril toimus Keskerakonna Noortekogu eestvedamisel esmakordselt väitlusvõistlus kesknoorte ja Keskerakonna vahel.

Kesknoorte esimees Jaanus Riibe lausus oma avakõnes, et uue üritustesarjaga püütakse parandada poliitilist suhtluskultuuri. „Loodan, et tulevikus kasutatakse rohkem ka erakonna siseselt erinevate probleemide lahendamiseks ja selgitamiseks väitlusformaati. Selle asemel, et meediavahendusel üksteist materdada ja emotsioone tühjalt üles-kruvida, piisaks sellest, et osapooled esitavad üksteisele väljakutse, leiavad ühise aja ja peavad maha ühe tõsise väitluse, millele kõik soovijad saaksid kaasa-elada. Seejärel saab kohaletulnud publik otsustada, kumma osapoole argumendid, probleemi analüüs ja esitatud näited on elulisemad, veenvamad ja usutavamad,“ lisas Riibe.

Kohale tulnud paarkümmend silmapaari ei pidanud pettuma, hoogsaid sõnavõtte ning pinget jagus terveks mõõduvõtuks. Loosi tahtel sai esimese väitlusvõistluse teemaks „Eesti riigi liitumine Soome riigiga“. Antud idee pooldajateks olid kokkuleppe alusel kesknoored ning vastaseks Keskerakonna võistkond.

Hoogsa väitluse esimeses voorus said mõlema meeskonna iga liige neljaks minutiks sõna oma seisukohtade tutvustamiseks ja kaitsmiseks. Teises voorus toimus küsimuste ning repliikide ring, kus sõna sai ka publik.

Kogu väitlust jälgisid erapooletud kohtunikud Toomas Roolaid ja Uve Poom Eesti Väitlusseltsist, kes oma kriitikas ei teinud hinnaalandust ühelegi võistlejale. Kohtunike karmi pilgu hinnangul osutusid seekord paremateks väitlejateks Keskerakonna meeskonna esindajad, koosseisus: Mailis Reps, Kalle Klandorf ja Deniss Boroditš. Kesknoori esindasid Noortekogu esimees Jaanus Riibe, Kätlin Joala ja Jens Raevald. Üritust korraldas Keskerakonna Noortekogu juhatuse liige Alina Tubli, modereeris Vladimir Svet.

Uus, uute liikmetega väitlusvõistlus toimub märtsikuus.

Lasnamäe õpilased kaunistasid Tallinna Teeninduskoolis piparkooke

Lasnamäe leht. Jaanuar 2012. Loe siit.

Presidendi kaardivägi 84

Osalesin Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni loomise 84. aastapäeva tähistamisel. Pidulikul rivistusel pidas kõne Vahipataljoni endine ülem, kaitseväejuhataja brigaadikindral Riho Terras. Kaitseväe juhataja kõnele järgnes Vahipataljoni ülema pidulik vastuvõtt pataljoni võimlas, kus kõneles Vahipataljoni ülem kolonel Kalle Teras, anti üle meened ja kingitused.

Tulevik tuleb tunni aja pärast

Arvamusartikkel ilmus ajalehes Kesknädal 11. jaanuaril 2012. a. loe siit.

Keskerakonna Noortekogu volikogu kinnitas 11. detsembril Vinnis uue arengukava, mis määrab tegevuse lähtekohad, missiooni, eesmärgid ja suunad aastani 2016.

Arengukava koostamisega olid seotud paljud kesknoored, kuid eraldi tooksin välja Aleksandra Pavlova, Sven Pitkve, Dmitri Moskovtsevi, Tatjana Kareva, Vladimir Sveti, Julianna Jurtšenko, Tõnis Mölderi, Jens Raevaldi jt noortekogu juhatuse liikmed.

Kuna huvi arengukava vastu on suur, otsustasin, et avan pisut tulevikuplaane ja kirjeldan, milliseks lähiaastatel kujuneb Keskerakonna Noortekogu kui organisatsioon. Usun, et alljärgnevad mõtted sütitavad tulevasi aktiviste.

Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja selle aja jooksul on organisatsioonist välja kasvanud hulgaliselt inimesi, kes on hiljem ka suures poliitikas kanda kinnitanud. Näiteks: Sven Mikser, Jüri Ratas, Kadri Simson, Lauri Laasi, Olga Sõtnik, Priit Toobal, Siret Kotka, Mihhail Korb, Olga Ivanova, Tiit Terik ja paljud teised. Meie noortekogu on oma liikmete arvult suurim tänini tegutsev poliitiline noorteorganisatsioon terves Baltikumis. Hetkel on liikmeid 5735, kes kuuluvad 44 piirkondlikku üksusesse ehk klubisse. Suurimad klubid on Lasnamäel (696 liiget), Narvas (630 liiget) ning Haaberstis (586 liiget).

Noortekogu eesmärk on kaasata rohkem noori poliitikasse ja otsustamisprotsessidesse, pakkuda neile kvaliteetseid ajaveetmisvõimalusi, tutvustada ühiskonnale meie maailmavaadet.

Järgmistel aastatel paneme veelgi suuremat rõhku oma liikmete koolitamisele. Eraldi süsteemi loome klubijuhtide taseme tõstmiseks. Koolitustes osalejad annavad juurdeõpitut edasi oma klubi liikmetele ning seeläbi arenevad ka klubid. Tulevased poliitilised liidrid kasvavad organisatsioonist välja siis, kus neil on piiramatu ligipääs laiapõhjalistele teadmistele ja selle kõrval toimuvad debatid erinevate arvamuste üle.

Üha rohkem hakkavad sarnaste huvidega noored organisatsioonisiseselt koonduma erinevatesse kogudesse. Siiani on kõige aktiivsemalt töötanud Akadeemiline Ühendus EKNA, kuid taaselustatud on ka Roheliste Kogu ja loodud sai välispoliitikaklubi. Pole välistatud, et lähiaastad toovad veelgi juurde mõne täiesti uue kogu. Kui veel mõni aasta tagasi nägime probleemina üliõpilaste vähest osakaalu noortekogu aktiivis, siis täna on olukord paranenud ja fookuse suunamine õppuritele tagasi on igati õigustatud.

Uus trend on klubide mentorluse süsteem. Suuremad ja kogenumad klubid saavad uute ja väikeste klubide mentoriteks. Nad jagavad oma kogemusi ning toetavad klubilise tegevuse arengut, korraldavad ühiseid üritusi ja aitavad üksteist. Lähiaastatel tugevdame noortekogu finantsbaasi selliselt, et 2015. aastaks on meil palgal vähemalt viis inimest, kes tegelevad ürituste korraldusliku poolega, liikmete andmebaasiga ja muude oluliste küsimustega.

2012. aastal loome noortekogule juurde visioonikogu, mille eesmärgiks on kaasata ka endiseid noortekogu aktiivsemaid või värvikamaid liikmeid, kellest osa võib nüüdseks olla tegevpoliitikast lahkunud ja suundunud muudele elualadele. Visioonikogu eesmärk on lähtuvalt oma kogemustest anda noortekogule nõu oma eesmärkide paremaks saavutamiseks, ühendada noortekogusse panustanuid ja laiendada noortekogu toetuspinda ühiskonnas.

Eesti Keskerakond ja tema noortekogu on omavahel hästi integreeritud, toimub aktiivne koostöö ja teineteise toetamine. Noortekogu esindajad hakkavad osalema Keskerakonna fraktsioonide koosolekutel üle Eesti. Samal ajal luuakse ka Keskerakonna volikogus noortepoliitika komisjon, mille liikmetest kolmandik on noortekogulased. Regulaarsed sõnavõtud erakonna volikogu istungitel on noortekogu juhatuse liikmetele tavaks saanud.

Meie plaanid on sellised: 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerib 500 noortekogu liiget ning saavutame nendest veerandi valimise rahva esinduskogudesse. 2015. aasta Riigikogu valimistel osutub valituks täiendavalt veel neli noortekogu liiget. Sellisteks edukateks noorteks võib saada iga kesknoor; oluline on asuda tööle, uskuda endasse, panustada oma organisatsiooni arengusse. Traditsiooniliseks muutuvad Keskerakonna ja tema noortekogu juhtide debatid ühiskonnas olulistel teemadel.

Igal aastal hakkame tähistama Keskerakonna Noortekogu sünnipäeva, mis on 9. aprillil. Korraldame siis vastuvõtu, kuhu kutsutakse kõige aktiivsemad liikmed ja vilistlased ning noortekogu sõbrad. Anname välja tänumärke. Sellest saab noortekogu jaoks eriline sündmus, selline hetk aastas, mil saame vaadata tagasi ja edasi, kus hindame tehtut ja eesmärke. noortekogu sünnipäeval peame meeles neid, kes on meie organisatsiooni kõige rohkem panustanud.

Tiheneb koostöö tiheneb ka teiste poliitiliste noorteühendustega. Leiame teemasid, mis on noortevaldkonnas ühised ja arendame üksteist vastastikku läbi koolituste, poliitikakoolide, aktsioonide ja ürituste.

Eelmainitu on vaid väike osa arengukavas seatud eesmärkidest. Arengukava koostamine algas 2011. aasta juunis ja lõppes detsembris. Arengukava pannakse välja meie kodulehele ja seal saab sellega detailsemalt tutvuda.

Kunagi oli populaarne ütlus: tulevik on tunni aja pärast. Eriti paslik on seda öelda uue arengukava puhul, sest raske on ette näha kõiki muutusi ja kunagi ei või teada, kui kiiresti need muutused tulevad. Kuid uue arengukava valguses võin kindlalt öelda, et kesknoored mõtlevad suurelt ja julgelt.

Poliitikakool pälvis tähelepanu

22. detsembril valis auväärt žürii viiendat korda Postimehe fotograafide lõppeva aasta parimaid töid. Viieliikmeline žürii valis oma lemmikud uudis-, olemus-, portree- ja spordifoto kategoorias. Uudisfotokategoorias pälvis kolmanda koha, Keskerakonna Noortekogu poliitikakool, mille huvitavaid hetki oli jäädvustanud fotograaf Liis Treimann. Palju õnne Postimehe fotograafile ning loodame, et meie tegemised ja toimetamised väärivad ka uuel aastal jäädvustamist ning kajastamist.

Pilte saab vaadata veel siit: Delfi.