09 veebruar 2017

Abipolitseinikud muudavad Lasnamäe turvaliseks

 
Lasnamäe linnaosa valitsus sõlmis 2015. a detsembris koostöölepingu politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuriga, et toetada abipolitseinike tegevust linnaosas. Nii saame tõhustada koostööd avaliku korra hoidmisel ning süütegude ennetamisel ja tõkestamisel. Kui varem ei olnud Lasnamäel eriti abipolitseinikke, siis nüüd on hakanud pilt muutuma. 2016. a lõpuks oli abipolitseinike arv linnaosas kahekordistunud. Eelmisel poolaastal tegid kümme kõige tublimat abipolitseinikku kokku ligi 1000 tundi tööd.
 
Abipolitseinikud on vabatahtlikud, nad teevad oma tööd tasuta. Linnaosa premeerib igal aastal silmapaistvaid abipolitseinikke ja korraldab neile kaks korda aastas tänuürituse.
 
Abipolitseinikest on Lasnamäele suur abi. Tänu neile on võimalik tänavaid turvalisemaks muuta suuremate jõududega, kui politsei üksi seda suudaks. Eriti asendamatud on nad suurüritustel lauluväljakul ja selle ümbruses, samuti 1. septembril koolide läheduses ülekäiguradadel, et lastel oleks turvaline koolitee. 2016. a oktoobris patrullisid abipolitseinikud jalgsi Lasnamäe ülekäiguradade läheduses ja jagasid helkureid, et inimesed oleksid ikka autojuhtidele nähtavad. Igal aastal jõulude ajal osalevad abipolitseinikud jalgsipatrullis Lasnamäe rahvarohkemates kohtades.
 
Näiteks 2016. a jõulude ajal märkas abipolitseinikest jalgsipatrull kahtlaselt liikuvat sõidukit Mustakivi keskuse juures. Nad kutsusid appi politseipatrulli ja juhi kontrollimisel selgus, et ta oli alkoholijoobes. Abipolitseinike tähelepanelikkus hoidis ära võimaliku õnnetuse.
 
Abipolitseinikud käivad koos politseinikega Lasnamäel aktiivselt väljakutsetel ning osalevad piirkonnapolitseinike ja noorsoopolitseinike töös.
 
Igaüks meist saab teha midagi oma kodukoha turvalisemaks muutmiseks, üks võimalus teiste kõrval on hakata abipolitseinikuks. Kõige tähtsam on inimese enda soov ja tahe midagi paremaks muuta.

Artikkel ilmus ajalehes Pealinn 06.02.2017.

02 veebruar 2017

5 soovitust sporditegemisega alustamiseks

 
Lasnamäe linnaosasse on sportimise ja liikumise tarvis rajatud erinevaid vabaõhu rajatisi: Pae pargis on populaarne jooksu - ja suusarada, Koorti peremänguväljak, Tondiloo haljasala, Katleri peremänguväljak ja Täiskasvanutele Gümnaasiumi staadion Katleris. Sealt võib leida endale igaüks mitmekesiseid sportimisvõimalusi. Sport ise annab igale ühele positiivse ellusuhtumise ja parandab tervist!

Annan teile järgmised 5 soovitust:

Esiteks- mõelge sellele, et aktiivne liikumine ja sportimine on saavutamas üha enam populaarsust. Aktiivne kehaline tegevus vabas õhus vähemalt 2 – 3 korda nädalas üks tund korraga parandab oluliselt füüsilist - ja psüühilist seisundit ja vormi. Järjepidev füüsiline tegevus toob parema enesetunde.

Teiseks - kui tahate endale seada mingeid eesmärke, siis üks võimalusi on rahvaspordi üritused. Näiteks maikuus korraldas Lasnamäe Linnaosa Valitsus tasuta jooksuvõistluse Pae pargis, usun, et ka järgmisel aastal toimub midagi sarnast. Tulge ja proovige!

Kolmandaks - sportimine ei ole ainult pelgalt sportlastele, vaid sellega tegelevad iga eluvaldkonna esindajad, näiteks Hollywoodi näitleja Brad Pitt teeb järjest 100 kätekõverdust. Liikumisharjumuse arendamine algab ka väikestest sammudes, mõelge näiteks sellele, et võiksite väljuda autobussist ühe peatuse võrra varem enne koju jõudmist, et see vahemaa siis omakorda läbida jalgsi. Ka see parandab oluliselt teie enesetunnet.

Neljandaks - sportimisel on väga tähtis ka riietus. Mõelge sellele, et ei ole halba ilma, vaid on ebasobiv riietus. Korralik spordiriietus innustab liikuma. Üldine põhimõte seisneb selles, et paneksite end soojalt riidesse, valiksite mugavad riided, mis ei sega liigutamist.

Viiendaks - tähtis on ka motivatsioon: öelge iseendale, et sportimine on popp ja alustada tuleb juba täna! Tänapäeva infomaailm on ühe kliki kaugusel teemad, nagu „kuidas õigesti treenida“. Leidke see aeg ja hakake tegutsema!

Kohtumiseni Pae pargi jooksurajal!

Loe artiklit Pealinna veebist.

21 november 2016

Reformierakondlikud valitsused eirasid aastaid inimeste eluasemeprobleemi

Eestis on üliliberaalne eluasemepoliitika, kus domineerivad omanikukasutus ja vabaturumehhanism. Avaliku sektori üürikorterid on aga peamiselt mõeldud kõige suuremate toimetulekuraskustega elanikerühmadele. Paljude elanikerühmade jaoks on, vaatamata elamuehituse kasvule viimastel aastatel, eluaseme ostmise ja üürimise võimalused hoopis halvenenud. Korterite müügi- ja üürihinnad tõusevad, kuigi samas tammuvad Eestis palgad paigal ja töötusemäär käib üles-alla, mistõttu pole inimestel mingitki kindlust, et neil ka homme on töö olemas. Erasektorist üürimisel ei saa ka rääkida fikseeritud hindadest või ühtlasest kvaliteedist, mistõttu on just vaesemad inimesed selles liberaalses olukorras ohvriteks. Paraku pole Reformierakonna juhitud valitsused andnud viimase kümnendi jooksul Tallinnale mitte sentigi niisuguste inimeste olukorra parendamiseks. 

Vastupidi, endine peaminister Taavi Rõivas teatas uhkelt, et "mingite tuhandete korterite ehitamist riigi raha eest tõenäoliselt ei tule". Selline poliitika on olnud karm löök toimetulekupiiril elavatele inimestele. Riigieelarveline toetus Tallinna elamispindade arendamiseks ja sundüürnike probleemi lahendamiseks tuli riigi poolt viimati ajal, mil majandusminister oli Edgar Savisaar.

Tallinn algatas 2002. aastal programmi “5000 eluaset Tallinnasse“ sundüürnikele ja suuremate toimetulekuraskustega elanikerühmadele eluaseme tagamiseks. Programmi eesmärk on olnud aidata lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jt), kes on vajalikud linna jätkusuutlikuks toimimiseks, kuid kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda korteriturult eluaset soetada või üürida.

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks hetkel 53 tervikmaja, milles on kokku 4408 korterit. Kusjuures Raadiku elurajoonis paikneb neist 1214 korterit. Lisaks on Tallinn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta, ja omab üle 400 üksikkorteri.

Ma arvan, et riigi visiooniks ja põhieesmärgiks peaks olema muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks. Eraldi võib välja tuua Helsingis ja mujal Soomes hästi toimiva süsteemi, mida oma mahult, selguselt ja lihtsuselt võib võtta eeskujuks.

Tallinn on oma elamuehitamisprogrammiga olnud riigis eestvedaja. Näiteks Lasnamäel on hetkel avaldanud soovi linnalt eluruumi üürimiseks rohkem kui 900 inimest. Ühest küljest näitab see, et vajadus selliste korterite järele on suur, teisest küljest aga on kohaliku omavalitsuse võimalused senise riigipoolse toe puudumise tõttu olnud piiratud. Linn on teinud kõik, mis võimalik, et aidata elanikke.

Kui rääkida Eesti olukorrast üldiselt, siis, vastupidiselt reformierakondlaste veendumusele, ei suuda vabaturg ise probleemi lahendada. Erasektori jaoks on väljaspool Tallinna saadav müügi- või üüritulu oluliselt väiksem ehitamiseks minevatest kuludest, ja Tallinnas kujunevad hinnad tavainimese jaoks kättesaamatuteks. Seetõttu peabki sekkuma riik, luues oma elamuehitusprogrammi ja tagades vaesematele inimestele vajalikud elamispinnad. Näiteks Soomes ehitab riik üle 4000 korteri aastas. Munitsipaalelamud üle Eesti olekski üks lahendustest, mis hoiaks häid töötajaid Eestis.

Usun, et paljudele Eesti inimestele on tähtis, et uues koalitsioonilepingus on selgelt öeldud: luuakse meede kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks. Lisaks plaanib uus valitsus veelgi enam panustada elamute rekonstrueerimisse, et saavutada tõhusam energiakasutus. Need on tähtsad sammud, mis tagavad inimestele elamispinnad ja madalad püsikulud. Olukorda hakkab parandama ka Keskerakonna juhitava koalitsioonivalitsuse tehtav maksureform, mis tagab suuremad sissetulekud just väiksemapalgalistele inimestele.

Kohalikud omavalitsused peavad jätkama munitsipaalelamute ja sotsiaaleluruumide arendamist ning ehitamist, kuid seda saab teha juhul, kui uus valitsuskoalitsioon muudab senist, reformierakondlikku poliitikat ning toetab elamuehitust eelarveliste vahenditega.

29 august 2016

Lasnamäe muutub järjest popimaks elu- ja tööpaigaks

 
Praegu elab linnaosas üle 119 000 inimese ja elanike arv on kasvanud pidevalt. Näiteks veel 2003. aastal elas linnaosas alla 112 000 inimese. Lasnamäe on muutunud kiiresti areneva ettevõtluskeskkonnaga linnaosaks, kus on võimalik leida mitmesuguse kvalifikatsiooniga vaba tööjõudu ning samal ajal pakkuda erinevaid vaba aja veetmise võimalusi.

Soovide kohtumispaik

Linnaosa ettevõtlus ise on mitmekesine ning siin leidub nii väikeseid jaekaubandus- ja toitlustusettevõtteid kui ka suuri tootmisettevõtteid. Viimaste olemasolu võib pidada Lasnamäe ettevõtluse eripäraks. Lasnamäe tugevused, nagu soodne logistiline asukoht, lennujaama naabrus, elanike suur arv, vaba maaressurss ja raudtee olemasolu on pööratud viimasel kümnendil praktikas väljenduvaks tugevuseks. Nõudlust piirkonna järele hoiab üleval ka soodne asukoht kesklinna läheduses ja veendumus, et iga uus elanik on oluline. Lasnamäel on inimesed esiplaanil ja tähtsad. Kui arvestada kunagisi linnaplaneerijate ideid, siis mahuks siia linnaosasse elama mugavalt rohkem kui 200 000 elanikku.

Ettevõtjad soovivad tegutseda kohtades, kus on piisavalt tööjõudu ja nende tulevasi kliente; elanikud aga soovivad elada piirkonnas, kus on tööd ja enesearengu võimalusi. Need soovid on saanud siin kokku. Ka kinnisvara arendaja ei soovi ehitada uusi elamuid paikadesse, kus ei ole inimesi, kes sooviksid sinna elama kolida, Lasnamäel aga rajatakse jätkuvalt uusi elamuid ja kinnisvara turg podiseb. Mõistagi on uute majade valmimisega konkurents tihenenud, kuid sellest võidavad kliendid ja tulevased elanikud. Kuigi augustis oli signaale turu rahunemisest Lasnamäel, siis esimese poolaasta andmete põhjal on Lasnamäe kinnisvara keskmine ruutmeetri hind kallinenud 7% ja tehtud tehinguid oli rohkem, kui aasta varem esimesel poolaastal.

Elanike arvu kasvu on mõjutanud tasuta ühistranspordi rakendumine pealinnas, munitsipaalmajade ehitamine, maamaksuvabastus kui ka läbimõeldud sotsiaaltoetuste süsteem. Kohe algab linnaosas uue õpetajate maja ehitus, kus on 75 uut korterit ja mis loob just õpetajatele mugavad eluasemed ja aitab tõmmata haridusvaldkonna töötajaid linnaosasse elama. Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Siia ritta lisanduvad Tondiraba jäähall, heas korras sõiduteed, rohelised pargid, soodne linnapood LIPO, planeeritav Lasnamäe haigla ja palju muud.
 
Töötus väheneb

Kui veel veebruaris oli töötukassa andmetel Lasnamäel registreeritud töötuid kokku 2549, siis juulikuu lõpuks on see arv vähenenud enam kui 370 võrra. Lasnamäe arengut planeerides on tähtis, et elanik leiaks töö just oma linnaosast, mitte ei peaks kulutama rohkelt aega tööle sõidule.

See kõik mõjub terava kontrastina kõigele sellele, mis toimub hetkel mujal Eestis, eelkõige maapiirkondades. Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas aastaga statistikaameti andmeil 0,6% ja Eurostati teatel 0,5%. Sellega suutsime edastada vaid Kreekat, meist edukamad olid ka näiteks Läti ja Leedu. Maapiirkonnad jäävad tühjemaks, regionaalpoliitiliselt püütakse midagi järjekordse reformiga ära teha, kuid seegi tundub pigem käsu peale liitmisena, mille puhul on tähtis asi «ära teha», mitte keskenduda sellele, kas ja kuidas sellest inimesed võidavad.

Lasnamäel tehakse aga asju teisiti, näiteks mõned aastad toimus Lasnamäe positiivse programmi raames ideede kogumine, kus inimesed soovisid munitsipaalsauna. Inimesed soovisid, linnajuhid arvestasid sellega ja 2015. aastal avatigi uus munitsipaalsaun. Lasnamäe linnaosas on traditsiooniks saanud ettevõtluskonverentsid ja kohtumised ettevõtjatega, kus ettevõtjatel on võimalus linnajuhtidega ja teiste ettevõtjatega kogemusi vahetada ning edasist koostööd kavandada ja koordineerida.

Lasnamäe kasvu ja edu taga on kindlad otsused ja selle alusel tehtud investeeringud. Samuti keskendumine olulisele, nagu näiteks heade transpordiühenduste väljaarendamine, ettevõtlikkuse kasvatamine, kvaliteetne haridus, töötajate ja elanike väärtustamine. Inimeste arvamusel on siin selge tulemus, seda sama sooviks rohkem ka riigile!

ARVAMUS ilmus 26.09.2016 ajalehes Pealinn.

30 juuni 2016

Eesti vajab sotsiaalsemat valitsust

Kiired muudatused meie ühiskonnas on aastate jooksul halvendanud vähekindlustatud inimeste toimetulekut. Probleemid on nii materiaalsed kui ka psühholoogilised. Otsustamisel peab arvestama sellega, et kõigi ühiskonna liikmete toimetulek ja heaolu oleksid tagatud. Paraku peab tunnistama, et reaalseid tegevusi on eestvedanud peamiselt Tallinna linn. Toimetuleku raskuste tekkimisel on riigi kohustus tagada inimesele vajalik sissetulek sotsiaalabi vormis, paraku inimeste jaoks olulised küsimused, alates soodsatest elamispindadest kuni ühekordsete eakate toetusteni välja, on seni olnud peamiselt linna eest-vedada.
 
Toetuste summad kasvavad
 
Aastatel 2013-2015 on linnaeelarvest makstud sotsiaaltoetuste rahuldatud taotluste arv ja summad üldjuhul näidanud suurenemise tendentsi. Kasvanud on nii universaaltoetused, näiteks pensionilisa, puudega lapse toetus, sünnitoetus, esmakordselt kooli mineva lapse toetus, kuid ka sissetulekust sõltuvad toetused lastele, tööealistele ja vanaduspensioni ealistele isikutele.
 
Töötame igapäevaselt vähekindlustatud ja paljulapseliste perede toetamise nimel, otsides erinevaid võimalusi, kuidas pakkuda neile igakülgset abi – see puudutab nii toidupakkide tagamist kui ka tasuta meelelahutust.
 
Eakaid inimesi peab rohkem toetama
 
Pole saladus, et meie rahvastik vananeb ja eakate inimeste toetamine muutub üha olulisemaks, sest kui eakad inimesed tulevad toime, siis on nad ka igapäevases elus aktiivsemad. Meie hulgas on inimesi, kes vananedes jäävad üksi ja kohalik omavalitsus ulatab selles olukorras abikäe.
 
Eesti eakate poliitika seisukohalt on vajalik soodustada ka pensionieas inimeste töötamist, juhul kui inimene seda ise soovib. Selle kõrval peavad riiklik pension ja toetused tagama elamisväärse elu. Paraku on pensionid liiga väikesed ja paljud tunnevad, et nende elu jooksul antud panust ei väärtustata. Miks on see nii kujunenud? Selle taga on tegelikult selged poliitilised otsused, kuhu ja miks pannakse raha. On selge valik, kas matta raha Estonian Airi või investeerida see eakatesse. Riigile on siinkohal heaks eeskujuks Tallinna linn, kes panustab eakate inimeste toetamisse.
 
Usun, et eakatel on veel palju anda riigi arengusse ja tihti tundub, et liiga kergekäeliselt loobutakse eakata oskustest ja kogemusest. Siinkohal peavad ka tööandjad suhtuma eakatesse inimestesse mõistvamalt ja leidma vajadusel võimalusi pensionieas töö jätkamiseks.
 
Kusjuures Tallinn maksab oma pensionäridele kord aastas pensionilisa, mis makstakse välja sünnipäevakuul ja on 76,70 eurot. See on oluline pensioni lisa, mis leevendab riigi poolt eestveetavat hinnatõusu.
 
Toidupakid tagavad toimetuleku
 
Aprillis toimus Lasnamäel taas Euroopa abifondi toidupakkide jagamine, mida korraldas Eesti Toidupank koostöös Sotsiaalministeeriumi ja kohalike omavalitsustega. Lasnamäel on see eriti tähtis ja elanike tagasiside toiduabile on positiivne, paljud on rahul ja tänulikud. Linna koordineerivat tegevust ja toetuseid peetakse vajalikuks ja abistavaks.
 
Tallinna linna poliitika on sotsiaalsete probleemide ennetamine ja toimetuleku tagamine kõigile inimestele, just seetõttu on linn varem ka ise oma eelarvest ostnud ja jaganud toidupakke. Näiteks 2014 – 2015 aastal jaotati linnaosas keskmiselt mitu sada toidupakki kuus.
 
Üks komplekt Euroopa Liidu toidupakki sisaldas 16 kg toiduaineid ja selle hulgas oli tatart, jahu, manna, riisi, rosinaid, rapsiõli, suhkrut, veiselihakonserve, kanalihakonserve, sprotid õlis konserve, purgisuppi, šokolaadi, müslit ja kohvi. Järgmine kord jagatakse toidupakke oktoobri teisest poolest detsembri teise pooleni.
 
Pakkide kõrval on tähtis abi ka supiköögi töö korraldamine. Talongide alusel toitlustati eelmisel aastal Lasnamäe supiköögis Pae 19 vähekindlustatud kliente 4 252 korral. Igal nädalal jagatakse 35 Toidupanga abipakki.
 
Kokkuvõttes näitavad kõik märgid seda, et Eesti vajab sotsiaalsemat poliitikat ja valitsust. Me ei tohi lähtuda külmalt eelarve ridadest, vaid nägema selle taga inimest. Vaja on teha riiklikul tasemel rohkem reaalseid otsuseid, mis parendavad inimeste toimetulekut ja vastavad tegelikele vajadustele. Riik peab samuti hakkama võitlema vaesuse vastu!