06 detsember 2019

Reformierakond mängib end maksudebatti naeruvääristades veelgi tugevamalt üksi nurka

Peaminister Jüri Ratas tegi septembri keskel Eesti lähiajaloo suurima üleskutse. Üleskutse maksudebatiks. Kõigil on võimalik selles osaleda, esitada oma ideid ja mõtteid. Küsimus, kuidas panna eelarve ja maksud parimal viisil teenima meie inimesi ja riiki, ei jäta kedagi külmaks peale ühe erandi – Reformierakonna.

Kui seni soovis Reformierakond saada üliaktiivselt võimule ja ilmselgelt tunneb võimust kõige rohkem puudust, siis maksudebatis paistavad nad silma hoopis teise külje pealt – see on erakordne passiivsus, loidus, ideedepuudus, kohati isegi pilkav suhtumine. On antud võimalus oma ideed lauale panna ja tõestada nende paremust, aga näib, et Reformierakond on sellele lahingule juba käega löönud.

Kus on Reformierakonna seisukohad?

Riigikogu aseesimees Siim Kallas on üksikuid ebaselgeid tsitaate meediasse poetanud, aga üldiselt on Reformierakonna juhtpoliitikud paistnud debatis silma ideede ja seisukohtade puudusega. Jürgen Ligi nimetas ETV Esimeses stuudios maksudebatti lausa mõttetuks ja võltsiks. See võtab hästi kokku Reformierakonna praeguste juhtide suhtumise debatti.

Märgiline oli ka esimehe Kaja Kallase soov nimetada debatti „silmapetteks“. Silmapete? Kuigi Kaja Kallas on varasemalt saanud kõvasti nahutada oma enda erakonna poolt liiga julgete mõtteavalduste eest, siis nüüd on ta pannud pea liiva alla ja valinud vaikimise Eesti tuleviku ühes olulisemas debatis. Ideede ja argumentide esitamise asemel püütakse debatti ennast naeruvääristada ja kasutatakse sildistamist.

Seda ei tohiks tegelikult teha. Eesmärk on ju jõuda eri osapooli ühendava tulemuseni ja lõpetada riigis ebaõiglus. Hea on see, et nüüdne maksudebatt maandub viljakale pinnasele, inimesed ei ole infosulus ja tänu erinevatele rakendustele on kõigil võimalik reaalajas arvutada, millistest otsustest ja muudatustest võidame ja millistest mitte. Reformierakond teeb maksudebati naeruvääristamisega vea. Ta mängib end nõnda veelgi tugevamalt üksi nurka.

Väiksema sissetulekuga inimestele väiksemad maksud

Olen seisukohal, et maksud peavad ka tulevikus olema sellised, mis väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust vähendaksid. Kuigi suurema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik. Korraliku sissetulekuga kodanikul on vähe kasu madalatest maksudest, kui kiirabi ei sõida, politsei ei valva, tasuta haridus kaob minevikku või asfaldiauke ei lapi keegi. Riigi heast toimetulekust võidavad aga kõik, ka ettevõtlus, sest siis on riigil rohkem võimet soosida alustavaid ettevõtteid ja panustada uute projektide toetuseks. Maksudega on meil võimalik ühtlustada sissetulekute ebavõrdsust, vastupidine strateegia viib ebavõrdsuse ja ebastabiilsuse edasisele kasvule.

Pärast aastatepikkust Reformierakonna valitsemist, töötab Keskerakond peaministrierakonnana viimaks sidusama ja õiglasema riigi nimel. Olen veendunud, et vaadates tulevikku ei tohi me mitte mingil juhul maksudebatti summutada või koomale tõmmata. Aeg on maksuteemad korralikult läbi arutada, loosungid kõrvale jätta ja vaadata ühiselt, mis on meile tegelikult parim.

Arvamus ilmus Delfi ja EPL portaalis 24. oktoober 2019. Loe siit.  

21 oktoober 2019

Riibe: elektritõukerataste kasutajad peavad olema vastutustundlikud

Foto: Marek Metslaid
Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ütles elektritõukerataste turvalisuse teemalisel üritusel Kristiine Keskuse ees, et elektritõukerattad on heaks täienduseks tasuta ühistranspordile, aga rattaga sõites tuleb kindlasti järgida ohutusnõudeid ja valida kõnniteel sõitmiseks sobiv kiirus.

Riibe sõnul torkab linnapildis hästi silma, et tallinlased on elektrilised tõukerattad hästi omaks võtnud. See on mõistetav, sest kasutajatel on nii mugav liikuda kiiresti ühest punktist teise, seejuures mitte istudes ummikutes, vaid liikudes tervislikult värskes õhus.

"Meie ühine soov on luua transpordisüsteem, kus liikluses ühtegi vigastatut või hukkunut ei ole, mistõttu on oluline, et kõik kasutajad jälgiksid ohutusnõudeid. Pean silmas tehniliselt korras sõiduvahendeid, õigeid tulesid, korras rehve ja kiivri kandmist. Kuna olen näinud juhtumeid, kus jalakäijatest tuhisetakse mööda ülisuure kiirusega, mis väiksemagi kõrvalkalde puhul võib tekitada ohtliku olukorra, siis näen vajadust leida mõistlik lahendus. Tahame selle üritusega kutsuda üles inimesi kasutama keskkonnasõbralikke liikumisvahendeid ning hoida ära tulevikus õnnetusi, mis võivad tekkida, kui ohutusreegleid ei järgita," ütles Riibe.

Riibe jätaks elektritõukerattad kergliiklusteedele, sest liikumine sõiduteel ei ole piisavalt turvaline, kuid seaks piirangud nende kiirusele. Bolt soovitab elektrilise tõukerattaga sõita võimalusel jalgrattateedel, aga kui see ei ole võimalik, siis võiks eelistada kõnniteed.

"Iga kasutaja vastutus on valida selline liikumiskiirus ja -trajektoor, mis on ohutu nii talle endale kui teistele sõitjatele. Täna Kristiines toimunud ohutuspäev oli hea võimalus paljudele kasutajatele õigeid sõidutehnikaid tutvustada. Kindlasti korraldame sarnaseid päevi ka edaspidi," ütles Bolti tõukerataste Eesti suunajuht Thomas Tammus.

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames korraldasid Kristiine Linnaosa Valitsus ja Bolt elektritõukerattaga ohutu sõitmise kiirkursuse. Üritus toimus Kristiine keskuse ees.

08 juuli 2019

Tondil avati memoriaal langenud Eesti ohvitseridele


Tallinnas Kristiine linnaosas Tondi tänaval seisab punastest tellistest hoonete kompleks, mida varasemaid aegu mäletanud inimesed kutsuvad vanast harjumusest Tondi kasarmuteks. Ka noorem põlvkond on eelkäijate eeskujul selle üle võtnud, kuigi sõjaväestatud formeeringuid ei ole sinna majutatud juba mõnda aega. Tondi nn Matrossovi polgu kasarmu oli üks viimastest, mis Vene vägede poolt vabastati. Augusti lõpus möödub sellest veerandsada aastat.

Tänapäeva Tondi linnak ei erine teistest moodsatest elurajoonidest oma sisu poolest: siin on korterid, ettevõtteid, aga ka spordiklubi ja rakenduskõrgkool. Osa endisi kasarmuhooneid on konserveeritud ja alles ootavad oma aega. Arendamise teeb keeruliseks muinsuskaitse karmid nõuded, sest kogu hoonetekompleks on kultuurimälestisena kaitse all.

Kuid olid ajad, mil Tondi kasarmutel oli Eesti riigikaitse seisukohalt väga suur roll. Eks oli ju Tondi sõjaväelinnak Peeter Suure merekindluse osa, kuid pean silmas perioodi, 1920 – 1940, kui Tondil tegutses Eesti Vabariigi Sõjakool (kooli nimi ajas muutus, lihtsuse mõttes piirdun selle nimega). Kool alustas tegevust aasta varem 3. aprillil 1919, esialgu ajutiselt Raudtee Tehnikakooli ruumides Tehnika tänaval, kuid juba siis valmistati kasarmuid ette kadettide tulekuks Tondile.

Sõjakooli loomine käis kiirelt. Teatavasti tunti Vabadussõjas Eesti rahvaväe organiseerimisel ja juhtimisel ohvitseridest suurt puudust kõikidel juhtimistasanditel. Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoneri 31. märtsil 1919 saadetud sõjakooli asutamise ettepanek sõjaministrile kirjeldab hästi valitsenud olukorda: „Praegu on kõikides väeosades suur puudus ohvitseridest ja needki, kes on, on suuremalt osalt puudlikult ette valmistatud. Kõik meie sõjavägi seisab paarikümne enam ehk vähem vilunud ohvitseri peal, kelle read ikka ja ikka harvemaks jäävad. Kui enne võis mõtelda, et rahukongress Venemaa kohta oma kindla sõna ütleb ja sellega sõja lõpetab, siis on see lootus põhjuseta olnud, ja meil tuleb tahes ehk tahtmata edasi sõdida. Et vaenlase ülemvõimu vastu seista, tuleb väeosasid täiendada. Selleks nõutakse frondile ohvitserisi, meil aga pole neid saata. See puudus nõrgendab meie frondi vastupanemise võimu ja võib aja jooksul, kui ohvitseride arv ikka ja ikka väheneb ja õigel ajal vastuabinõusid ei leita, katastroofiliseks saada.

Et seda ära hoida, on ainsaks abinõuks avada sellekohane kool ja hakata noori mehi, kes keskkooli hariduse on saanud ja frondil sõdides on üles näidanud, et nendest sellekohase ettevalmistamise järele head ohvitserid võivad saada, ohvitseri ameti peale ette valmistama“ (Allikas: Riigiarhiiv).

Kooli ametlikust avamisest möödus sel kevadel täpselt sada aastat. Nende kahekümne aasta jooksul, kui kõrgem sõjakool Tondil tegutses, jõudsid Eesti Vabariigi ohvitseri auastmesse tuhanded noormehed. Neid õpetati ja kasvatati Eesti Vabariigi kaitsmise vaimus. Paraku olid ajad keerulised ja veelgi keerulisemad olid valikud, mis seisid noormeeste ees.

Haritud ohvitserid olid nõutud igal rindel. Kahjuks ei õnnestunud neil kõigil võidelda Eesti eest eesti vormis. Koolikaaslased võitlesid vastakuti nii Soome, Saksa kui Nõukogude poolel, aga ka metsavendadena, ühise eesmärgiga kaitsta oma kodumaad.

Sõdades pole võitjaid – on ainult kaotajad. See lause pärineb kunagiselt Suurbritannia peaministrilt Neville Chamberlain´ilt. Tal on tuline õigus. Elamata elude kaotus on kõige karmim. Paljude Tondi sõjakoolis õppinud ohvitseride elutee katkes ebaõiglaselt vara. Langes lahingus, hukati okupatsioonivõimude repressioonides, jäi teadmata kadunuks – on kiretu kommentaar 2103 endise ohvitseri nime järel. Aga nad hukkusid Eesti eest ja nende vaprus on mäletamist väärt.

Üle tuhande Tondil sõjakoolis õppinud ohvitseri hauakoht on tänaseni teadmata või asub raskesti ligipääsetavas paigas kaugel Siberis. Lähedastel on seni puudunud koht, kus neid mälestada. Paljudes riikides on hea tava rajada sõjakooli linnakusse memoriaalid langenud ohvitseridele. Meil on küll „Tondipoiste“ ausammas 1924. aasta detsembrimässu mahasurumisel langenud neljale kadetile, kuid oma mälestussammas võiks olla ka kõigil teistel, kes selles koolis õppisid ja oma elu sel keerulisel ajalooperioodil kaotasid. Nende nimede taga on teod, et need kivisse raiuda.

Neljapäeval, 27. juuni keskpäeval sai see tehtud ja avati endises sõjaväelinnakus nende ohvitseride mälestuseks Tondi sõjakooli memoriaal. Avatseremoonial esinesid sõnavõttudega Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart, Eesti Vabariigi valitsuse nimel kultuuriminister Tõnis Lukas, Kaitseväe Peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm ja Eesti Eruohvitseride Kogu juhatuse esimees kolonel erus Enn Tupp, sõjaajaloolane erukolonelleitnant Jaak Haud. Memoriaali õnnistas sisse Kaitseväe kaplan Gustav Kutsar. Sõjaväelise tseremoonia läbiviimist aitas korraldada Vahipataljon. Mälestussamba auvahtkond koosnes nii maa-, õhu- kui ka mereväevormides sõduritest . Üles astus Eesti kaitseväe orkester peadirigent kapten Simmu Vasara juhtimisel. Memoriaali avamisest võtsid osa nii endised kui ka praegused ohvitserid, aga oli ka palju hukkunud ohvitseride lähedasi ja linnarahvast.

Monumendi autoriks on Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans. Langenud ohvitseride lähedaste idee edasiviija ja nimekirja koostaja on sõjaajaloolane erukolonelleitnant Jaak Haud. Skulptuuri arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri autor on Toomas Põld (Loovmaastik OÜ). Memoriaali põhiprojektid koostasid Vaiko Kann, Vadim Mahkats ja Ilja Galkin (Keskkonnaprojekt OÜ). Teksti paigutuse ja optika tegi Ott Puija (Plum Stuudio OÜ). Ehitajaks on Enska Ehitus OÜ ja AS Magma. Pronksist ja roostevabast terasest detailid valmistab ja paigaldab Jaak Soans FIE. Tööde lepinguline maksumus on 305 000 eurot. Memoriaal on rajatud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tellimusel.

Sõjakooli avamisel tuletas kindralmajor Laidoner oma kõnes kohalolijatele meelde: „Tegemist ei ole enam monarhistliku sõjaväega, vaid demokraatliku vabariigi rahvaväega, mille kindlus seisneb vastastikusel sõbralikkusel ja üksteisest arusaamisel.“ Need sõnad on aktuaalsed ka sada aastat hiljem: rohkem sõbralikkust ja mõistmist!

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 03.07.2019.

11 juuni 2019

Kodupaiga muudame turvalisemaks elanike abiga

Foto: Kristiine Linnaosa Valitsus
Linnaosa turvalisuse kujundamisel ja arendamisel tuleb teha koostööd elanikega. Turvalisus algab tegelikult paljudest teguritest, ühelt poolt tähendab see tihedamat koostööd politsei ja munitsipaalpolitseiga, kuid teisalt saab linn ise linnaplaneerimise puhul arvestada turvalisustegureid. Näiteks mitmele poole läbisõidetavatesse hoovidesse ja tänavatele on aastate jooksul paigaldatud teekünnised, mis takistavad autojuhte kiirust ületamast ja muudavad liikumise tänavatel ohutumaks.

Oleme korrastanud haljastust ja arendanud valgustust nii, et ei tekiks pimedaid nurgataguseid ja nähtavus oleks parem. Mitmele poole on lisatud liiklusmärke, korrastatud teekattemärgistusi, muudetud liikluskorraldust või remonditud hooneid. Ka uute hoonete ja planeeringute kooskõlastamisel on linnakeskkonna turvalisus peamine.

Pinkide karuteene

On olnud ka juhtumeid, kus elanike ettepanekul pidime eemaldama linnaosa paigaldatud pingid, et mitte anda võimalust seal koguneda elanikke häirivatel seltskondadel, kes tihti ka avalikes kohtades alkoholi tarvitavad. Oleme kokku kutsunud ümarlaudu, kus osalevad lisaks politseile teiste ametite esindajad, ja kaasanud sinna juurde konkreetse kohaga seotud isikuid.

Kristiines toimub 6,14% Tallinnas registreeritud kuritegudest, näiteks 2018. aastal registreeriti siin 536 kuritegu. Munitsipaalpolitsei menetles linnaosas 2017. aastal 1068 väärtegu, mis moodustab Tallinnas menetletud väärtegudest 4,4%. Need arvud kinnitavad, et Kristiinet saab pidada turvaliseks elupaigaks. Tähtis on seejuures ka isiklik eeskuju, näiteks on linnaosa töötajad septembri alguses ülekäiguradasid julgestanud, osalenud helkurikõnnil ning toetanud aktiivselt Kristiine abipolitseinikke.

2018. aastal oli Kristiines registreeritud 13 naabrivalve piirkonda. Eelmisel aastal loodi uus naabrivalvesektor Lille asumiseltsis, millega liitus korraga üheksa majapidamist. Naabrivalves kaasa löömine kasvatab turvalisust ja moodustab koostöövõrgustiku, mis aitab saadud teadmisi piirkonnas rakendada. Üheskoos vaatame üle piirkonnaga seotud riskid ning arutame, kuidas koostöös veelgi turvalisust tõsta. Kui suudame tekitada linnakeskkonna, kus naabrid tunnevad üksteist nimepidi ja puutuvad elu korraldades iga päev kokku, laienevad kodu piirid ja turvaline keskkond tekib kergemini.

Märkame punase tulega sõitjaid

Kahjuks esineb siiski negatiivseid aspekte, näiteks paistab ka Kristiines negatiivselt silma liikluses toimuv. Muret teeb kannatanutega liiklusõnnetuste arv. Loodan, et Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmikule paigaldatud elektrooniline süsteem aitab distsiplineerida ja rahustada sealse piirkonna liiklust ning suurendab liiklusohutust.

Nüüd saab taas keerata Tammsaare teelt vasakule Tammsaare ärimaja ja K-Rauta juurde ning pöörata tagasi, et sõita ESS Kinnisvara juurde. Süsteem katab 1,1-kilomeetrise lõigu mõlemas suunas ning liiklusvoogusid arvestades muudab lubatud piirkiirust elektrooniliste liiklusmärkidega. Samuti käivitati Kristiine ristmiku kiiruskaamerad, mis lisaks kiiruseületajate tabamisele fikseerivad nüüd ka punase tule eirajaid. Usun, et kõik see kokku aitab veelgi kaasa Kristiine linnaosa turvalisusele.

Kokkuvõttes on Kristiine turvaline linnaosa ja edasisi arenguid planeerides arvestame piirkonna elanike soovide ja mõtetega. Koduses linnaosas on suurem kindlus, et häda korral ei jää ükski naaber ükskõikseks kõrvaltvaatajaks, vaid abi ja toetus on alati olemas.

Artikkel ilmus 10.06.2019 ajalehes Pealinn.

03 aprill 2019

Üheskoos panustades saame kiiremini liikuda edasi

Viis kuud tagasi uuriti tallinlaste käest: Kas te olete isiklikult viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikuna - teinud tasuta tööd - mõnes ettevõtmises, mille eesmärgiks on teha midagi Tallinna või oma linnaosa ning nende elanike hüvanguks? Näiteks mõnel heategevus-, heakorra-või kogukonnaüritusel.

Küsitluse tulemuste põhjal selgus, et linnaosade lõikes elavad kõige aktiivsemad linnakodanikud Kristiines (40%* linnaosa elanikest). Tulemuselt teisel kohal olid Põhja-Tallinna ja Nõmme elanikud.

Iga inimese panus on mõnusa elukeskkonna loomisel oluline. Linna ülesanne on seejuures pakkuda keskkonda, kus inimesed saaksid olla aktiivsed ja hoolivad. Inimesed peavad tundma, et siin saab teha ägedaid asju - nii üksinda kui ka koos teistega. Et kodutunne ei lõpeks koduukse või aiavärava taga, vaid inimsõbralik linnaruum ümbritseks meid kõikjal. Tallinn toetab kohalikke algatusi ja koostööprojekte päris mitmel rindel. Erinevate projektide ja ettevõtmiste poolest ollakse Eestis teistele eeskujuks, infovahetuse võimalused on avardunud ning paljuski tänu sellele on ka linnakodanikud aasta-aastalt muutunud järjest aktiivsemaks.

Oleme Kristiine linnaosavalitsusega omalt poolt aktiivselt kaasanud inimesi mitmesugustetesse ettevõtmistesse. järjepidevalt toimuvad erinevatel teemadel infotunnid, oleme teinud kohtumisõhtuid asumites ja hoovides. Osad neist on suunatud eelkõige korteriühistutele, kuid avatud kõikidele huvilistele. Igapäevaselt arutleme linnaosa elanikega päevakajalistel teemadel ning tulevikuplaanide üle. Inimesekeskne ja läbipaistev linnaosajuhtimine on loonud soodsa pinnase, et Kristiine inimesed oleks aktiivsed ja tahavad olla kaasatud. Kõige tihedam ongi läbikäimine korteriühistutega, aga ka asumiseltsidega ja kodanikega.

On hea tunne, kui saame mured lahendatud või ühiselt koos kõigi hüvanguks midagi olulist ära teha. Juba olemegi startinud kevadiste heakorratöödega.

14. aprillil algab Tallinnas järjekordne heakorrakuu, mille tunnuslauseks on „Lööme linna läikima!". 15. mail toimuvaks Tallinna päevaks tahame ka meie oma linnaosa puhtaks teha. Nii toimuvad Kristiineski mitmel pool talgud, kus alati on palju osalejaid. Suviti korraldame koos meie linnaosa elanikega hoovikohvikute päeva, kui avanevad huvilistele paljud kaunid koduaiad. Sügisel algab uus ring jälle peale.

Tänu projektidele „Hoovid korda" ja „Fassaadid korda" on linna toel korda tehtud nii mõnedki meie linnaosa kortermajad ja nende ümbrus. Lisaks oleme aidanud korteriühistutel tõsta turvalisust, rajanud hoovidesse mänguväljakuid ja välitrenažööre. Loomulikult teeb see rõõmu, et meie inimesed tunnevad ennast siin koduselt ega pea paljuks erinevates ettevõtmistes kaasa lüüa. Elanikud tunnevad ise aktiivselt huvi linnaosavalitsuse ettevõtmiste vastu ning üheskoos panustades saame kiiremini liikuda edasi, kui igaüks omaette seda teha suudaks.

*Allikas: Kantar Emor „Tallinlaste rahuloluküsitlus 2018- 1“

23 jaanuar 2019

Lasteaiakoht olgu tasuta

Õiglane riik toetab lapsi, noori ja perekondi. Selle tagamiseks on vajalik teha mitmeid olulisi otsuseid - igale lapsele tuleb tagada tasuta lasteaiakoht ja üks tasuta huviring. Hiljuti avaldatud' OECD haridusstatistika kogumik toob esile, et Eestis on alus- ja põhihariduse saamise võimalused teiste riikidega võrreldes väga õiglased. Tahame veelgi edasi liikuda ja ka alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks soovime muuta lasteaiad täielikult tasuta kättesaadavaks.

Riigi ülesanne on üldisemalt toetada kõiki piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning piirkondadega samaväärse tehnilise taristu (teed, sadamad, elektrivarustus, kiire internet, ühistransport jms), sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, spordi-, kultuuri-, tervisekeskused jms) ning oluliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamisel.

Vabariigi Valitsus on juba tõstnud lasteaedade küsimused prioriteetseks, näiteks eraldas 2018. aastal kohalikele omavalitsustele lisaraha, et tõsta lasteaiaõpetajate palka. Lasteaiad peavad olema hariduse lahutamatu osa, mistõttu võtame kursi üldisele tasuta lasteaiaharidusele ja laiendame lastehoiuteenuseid, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada ja õppida.

Kui mõned aastad tagasi mindi üle tasuta kõrgharidusele, siis nüüd on aeg muuta lasteaiad samuti täielikult tasuta kättesaadavaks. Lapsevanematele ei tohiks panna kohustust otsustada, kas neil on üldse võimalik panna oma last lasteaeda või mitte. Teeme üheskoos siin muudatuse ja jõuliselt liigume õiglasema süsteemi poole edasi.

Sellega lahendaksime probleemi, et kõik lapsed saaksid juba praegu väga kvaliteetset alusharidust oma elutee alguses. Lasteaiakoha maksustamine ei ole meie tulevikku arvestades mõistlik ja otstarbekas - riik peab leidma vajalikud rahalised vahendid ja tagama tasuta lasteaiakoha igale lapsele.