11 juuni 2019

Kodupaiga muudame turvalisemaks elanike abiga

Foto: Kristiine Linnaosa Valitsus
Linnaosa turvalisuse kujundamisel ja arendamisel tuleb teha koostööd elanikega. Turvalisus algab tegelikult paljudest teguritest, ühelt poolt tähendab see tihedamat koostööd politsei ja munitsipaalpolitseiga, kuid teisalt saab linn ise linnaplaneerimise puhul arvestada turvalisustegureid. Näiteks mitmele poole läbisõidetavatesse hoovidesse ja tänavatele on aastate jooksul paigaldatud teekünnised, mis takistavad autojuhte kiirust ületamast ja muudavad liikumise tänavatel ohutumaks.

Oleme korrastanud haljastust ja arendanud valgustust nii, et ei tekiks pimedaid nurgataguseid ja nähtavus oleks parem. Mitmele poole on lisatud liiklusmärke, korrastatud teekattemärgistusi, muudetud liikluskorraldust või remonditud hooneid. Ka uute hoonete ja planeeringute kooskõlastamisel on linnakeskkonna turvalisus peamine.

Pinkide karuteene

On olnud ka juhtumeid, kus elanike ettepanekul pidime eemaldama linnaosa paigaldatud pingid, et mitte anda võimalust seal koguneda elanikke häirivatel seltskondadel, kes tihti ka avalikes kohtades alkoholi tarvitavad. Oleme kokku kutsunud ümarlaudu, kus osalevad lisaks politseile teiste ametite esindajad, ja kaasanud sinna juurde konkreetse kohaga seotud isikuid.

Kristiines toimub 6,14% Tallinnas registreeritud kuritegudest, näiteks 2018. aastal registreeriti siin 536 kuritegu. Munitsipaalpolitsei menetles linnaosas 2017. aastal 1068 väärtegu, mis moodustab Tallinnas menetletud väärtegudest 4,4%. Need arvud kinnitavad, et Kristiinet saab pidada turvaliseks elupaigaks. Tähtis on seejuures ka isiklik eeskuju, näiteks on linnaosa töötajad septembri alguses ülekäiguradasid julgestanud, osalenud helkurikõnnil ning toetanud aktiivselt Kristiine abipolitseinikke.

2018. aastal oli Kristiines registreeritud 13 naabrivalve piirkonda. Eelmisel aastal loodi uus naabrivalvesektor Lille asumiseltsis, millega liitus korraga üheksa majapidamist. Naabrivalves kaasa löömine kasvatab turvalisust ja moodustab koostöövõrgustiku, mis aitab saadud teadmisi piirkonnas rakendada. Üheskoos vaatame üle piirkonnaga seotud riskid ning arutame, kuidas koostöös veelgi turvalisust tõsta. Kui suudame tekitada linnakeskkonna, kus naabrid tunnevad üksteist nimepidi ja puutuvad elu korraldades iga päev kokku, laienevad kodu piirid ja turvaline keskkond tekib kergemini.

Märkame punase tulega sõitjaid

Kahjuks esineb siiski negatiivseid aspekte, näiteks paistab ka Kristiines negatiivselt silma liikluses toimuv. Muret teeb kannatanutega liiklusõnnetuste arv. Loodan, et Tammsaare tee ja Tondi tänava ristmikule paigaldatud elektrooniline süsteem aitab distsiplineerida ja rahustada sealse piirkonna liiklust ning suurendab liiklusohutust.

Nüüd saab taas keerata Tammsaare teelt vasakule Tammsaare ärimaja ja K-Rauta juurde ning pöörata tagasi, et sõita ESS Kinnisvara juurde. Süsteem katab 1,1-kilomeetrise lõigu mõlemas suunas ning liiklusvoogusid arvestades muudab lubatud piirkiirust elektrooniliste liiklusmärkidega. Samuti käivitati Kristiine ristmiku kiiruskaamerad, mis lisaks kiiruseületajate tabamisele fikseerivad nüüd ka punase tule eirajaid. Usun, et kõik see kokku aitab veelgi kaasa Kristiine linnaosa turvalisusele.

Kokkuvõttes on Kristiine turvaline linnaosa ja edasisi arenguid planeerides arvestame piirkonna elanike soovide ja mõtetega. Koduses linnaosas on suurem kindlus, et häda korral ei jää ükski naaber ükskõikseks kõrvaltvaatajaks, vaid abi ja toetus on alati olemas.

Artikkel ilmus 10.06.2019 ajalehes Pealinn.

03 aprill 2019

Üheskoos panustades saame kiiremini liikuda edasi

Viis kuud tagasi uuriti tallinlaste käest: Kas te olete isiklikult viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikuna - teinud tasuta tööd - mõnes ettevõtmises, mille eesmärgiks on teha midagi Tallinna või oma linnaosa ning nende elanike hüvanguks? Näiteks mõnel heategevus-, heakorra-või kogukonnaüritusel.

Küsitluse tulemuste põhjal selgus, et linnaosade lõikes elavad kõige aktiivsemad linnakodanikud Kristiines (40%* linnaosa elanikest). Tulemuselt teisel kohal olid Põhja-Tallinna ja Nõmme elanikud.

Iga inimese panus on mõnusa elukeskkonna loomisel oluline. Linna ülesanne on seejuures pakkuda keskkonda, kus inimesed saaksid olla aktiivsed ja hoolivad. Inimesed peavad tundma, et siin saab teha ägedaid asju - nii üksinda kui ka koos teistega. Et kodutunne ei lõpeks koduukse või aiavärava taga, vaid inimsõbralik linnaruum ümbritseks meid kõikjal. Tallinn toetab kohalikke algatusi ja koostööprojekte päris mitmel rindel. Erinevate projektide ja ettevõtmiste poolest ollakse Eestis teistele eeskujuks, infovahetuse võimalused on avardunud ning paljuski tänu sellele on ka linnakodanikud aasta-aastalt muutunud järjest aktiivsemaks.

Oleme Kristiine linnaosavalitsusega omalt poolt aktiivselt kaasanud inimesi mitmesugustetesse ettevõtmistesse. järjepidevalt toimuvad erinevatel teemadel infotunnid, oleme teinud kohtumisõhtuid asumites ja hoovides. Osad neist on suunatud eelkõige korteriühistutele, kuid avatud kõikidele huvilistele. Igapäevaselt arutleme linnaosa elanikega päevakajalistel teemadel ning tulevikuplaanide üle. Inimesekeskne ja läbipaistev linnaosajuhtimine on loonud soodsa pinnase, et Kristiine inimesed oleks aktiivsed ja tahavad olla kaasatud. Kõige tihedam ongi läbikäimine korteriühistutega, aga ka asumiseltsidega ja kodanikega.

On hea tunne, kui saame mured lahendatud või ühiselt koos kõigi hüvanguks midagi olulist ära teha. Juba olemegi startinud kevadiste heakorratöödega.

14. aprillil algab Tallinnas järjekordne heakorrakuu, mille tunnuslauseks on „Lööme linna läikima!". 15. mail toimuvaks Tallinna päevaks tahame ka meie oma linnaosa puhtaks teha. Nii toimuvad Kristiineski mitmel pool talgud, kus alati on palju osalejaid. Suviti korraldame koos meie linnaosa elanikega hoovikohvikute päeva, kui avanevad huvilistele paljud kaunid koduaiad. Sügisel algab uus ring jälle peale.

Tänu projektidele „Hoovid korda" ja „Fassaadid korda" on linna toel korda tehtud nii mõnedki meie linnaosa kortermajad ja nende ümbrus. Lisaks oleme aidanud korteriühistutel tõsta turvalisust, rajanud hoovidesse mänguväljakuid ja välitrenažööre. Loomulikult teeb see rõõmu, et meie inimesed tunnevad ennast siin koduselt ega pea paljuks erinevates ettevõtmistes kaasa lüüa. Elanikud tunnevad ise aktiivselt huvi linnaosavalitsuse ettevõtmiste vastu ning üheskoos panustades saame kiiremini liikuda edasi, kui igaüks omaette seda teha suudaks.

*Allikas: Kantar Emor „Tallinlaste rahuloluküsitlus 2018- 1“

23 jaanuar 2019

Lasteaiakoht olgu tasuta

Õiglane riik toetab lapsi, noori ja perekondi. Selle tagamiseks on vajalik teha mitmeid olulisi otsuseid - igale lapsele tuleb tagada tasuta lasteaiakoht ja üks tasuta huviring. Hiljuti avaldatud' OECD haridusstatistika kogumik toob esile, et Eestis on alus- ja põhihariduse saamise võimalused teiste riikidega võrreldes väga õiglased. Tahame veelgi edasi liikuda ja ka alushariduse kättesaadavust parandada, sest nagu OECD kinnitab, on see kõige parem viis jõuda tõepoolest iga lapseni. Selleks soovime muuta lasteaiad täielikult tasuta kättesaadavaks.

Riigi ülesanne on üldisemalt toetada kõiki piirkondi nende asendist tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel ning piirkondadega samaväärse tehnilise taristu (teed, sadamad, elektrivarustus, kiire internet, ühistransport jms), sotsiaalse infrastruktuuri (koolid, lasteaiad, spordi-, kultuuri-, tervisekeskused jms) ning oluliste avalike teenuste kättesaadavuse tagamisel.

Vabariigi Valitsus on juba tõstnud lasteaedade küsimused prioriteetseks, näiteks eraldas 2018. aastal kohalikele omavalitsustele lisaraha, et tõsta lasteaiaõpetajate palka. Lasteaiad peavad olema hariduse lahutamatu osa, mistõttu võtame kursi üldisele tasuta lasteaiaharidusele ja laiendame lastehoiuteenuseid, et võimaldada vanematel aktiivselt töötada ja õppida.

Kui mõned aastad tagasi mindi üle tasuta kõrgharidusele, siis nüüd on aeg muuta lasteaiad samuti täielikult tasuta kättesaadavaks. Lapsevanematele ei tohiks panna kohustust otsustada, kas neil on üldse võimalik panna oma last lasteaeda või mitte. Teeme üheskoos siin muudatuse ja jõuliselt liigume õiglasema süsteemi poole edasi.

Sellega lahendaksime probleemi, et kõik lapsed saaksid juba praegu väga kvaliteetset alusharidust oma elutee alguses. Lasteaiakoha maksustamine ei ole meie tulevikku arvestades mõistlik ja otstarbekas - riik peab leidma vajalikud rahalised vahendid ja tagama tasuta lasteaiakoha igale lapsele.

29 november 2018

Õiglane riik kindlustab väärika pensioni


Vanaduspensioni Eestis tuleb tõsta! Oleme sel aastal Keskerakonna telgiga palju käinud erinevates kohtades, et küsida inimeste arvamusi pensionitõusu vajalikkusest. Oleme kogunud tuhandeid allkirju pensionitõusu toetuseks. Meie pensionid on nii madalad, et enam ei ole võimalik sellega normaalselt ära elada. Ime, et ka reformierakondlased on hakanud rääkima pensionitõstmise vajadusest. Iseenesest huvitav, sest ise valitsuses olles nad seda probleemi eitasid. Veelgi enam - näis, et eakad inimesed ei sobinud nende „vaprate ja edukate" kuvandiga kokku ning Keskerakonda lihtsalt sõimati „penskarite parteiks" kui see eakate heaolu teemaks julges võtta.

Sama on olnud eakate hoolekandega. Hoolekanne ei paistnud kokku sobivat kallite pintsakute ja brändikottidega. Hoolduskoormus Eestis sai lihtsalt jäetud koormaks lastele ja korralik seeniorikodude võrk jäi välja ehitamata. Jällegi oli Keskerakond ajast ees. Ega pead liiva alla peites probleeme ei lahendata, ning meie ühiskond vananeb ja meil tuleb otsida häid lahendusi, kuidas muutustega kohaneda.

Peame siinkohal tõdema, et Keskerakonna juhitud Tallinnas on tänu munitsipaal- ja sotsiaalmajade võrgustikule olukord oluliselt parem kui mujal Eestis. Võib vaid ette kujutada, et kui linna oleks viimasel aastakümnel valitsenud Reformierakond, oleks olukord hoopis teine. Seda kahtlust kinnitavaid näiteid on mitmeid, kuid tsiteerin siinkohal reformierakondlast Yoko Alenderit, kes on ühes artiklis kirjutanud: „Munitsipaalmajade ehitamine võib tunduda vaesuse leevendamisena, suure linna heateona, ent osutub sellisel kujul hoopis ebavõrdsuse suurendajaks, ja nagu nüüd näeme, lausa vägivalla kasvulavaks."

„Tule taevas appi!" - kui tsiteerida nüüd üht teist tuntud reformikat. Meie lähinaabrite pealinnades Helsingis ja eriti Stockholmis või ka näiteks Suurbritannias elab arvestataval hulgal inimesi munitsipaalpindadel. Pole täheldatud, et see kuidagi suurendaks ebavõrdsust või, veelgi hullem, soodustaks vägivaldsust. Pigem on nii suudetud ära hoida nii mõnedki probleemid. Alati on neid, kes ei ole võimelised kinnisvaraturult korterit ostma ega turuhinnaga korterit üürima. Riskigrupiks on just eelkõige eakamad inimesed.

Tallinnal on täna 4880 munitsipaalkorterit. Munitsipaal- ja sotsiaalmaju on pealinnas mitmel pool. Tallinna vanimad munitsipaalmajad asuvad aga Kristiines: 1959. aastal ehitatud ja 1990-ndate lõpus renoveeritud maja aadressil Energia tn 13, kus on 36 korterit, ning Sõpruse pst 5 asuv 140 korteriga hoone, mis ehitati 1963. aastal. Kristiine linnaosa vanemana on mul hea meel, et mainituist viimane on just parasjagu renoveerimisel. See maja tehakse täielikult korda nii seest kui ka väljast. Seni oli see linna kõige kehvemas seisus sotsiaalmaja, ja mul on hea meel, et see lõpuks korda saab.

Hoonesse on projekteeritud kokku 101 korterit, neist 19 kahe- ja 82 ühetoalised, seejuures on mitmed korterid kohandatud liikumispuudega inimestele. Kui varem tuli duši all käia keldrikorrusel, siis pärast kokku 15 kuud kestnud remonti on dušinurk igas korteris. Korterid ja kontoriruumid sisustatakse uue mööbliga. Elanikele annab liikumisvabaduse lift, millest selles 5-kordses majas enne puudust tunti. Kui seni pidid Kristiine elanikud käima Raua tänava saunas, siis varsti ei pea enam kodunt kaugele minema - keldrikorrusele on planeeritud kaks sauna: üks naistele ja teine meestele. Samas majas jätkavad pärast remonti nii Kristiine päevakeskus kui ka Kristiine laste ja perede keskus - need kolivad keldrist kõrgemale ja saavad endale senisest avaramad ja valgusküllasemad ruumid. Kõik see kokku läheb maksma 4 050 000 eurot.

Kui tegevuskeskus aitab valdavalt eakaid, kes ise üksi enam toime ei tule, siis laste ja perede keskus toetab õpi-ja käitumisraskustega lapsi. Seega on kõik elukaareteenused selles majas tulevikus jätkuvalt kättesaadavad. Selle erandiga, et tingimused on mitmeid kordi paremad. Kristiine tegevuskeskus ootab pikisilmi, millal saaks uutesse ruumidesse kolida.

Vanadekodudele on heaks alternatiiviks Eestit kattev seeniormajade võrgustik, mille üks parimaid näiteid on valmimas meil Kristiines. See on koht, kus turvavõrgustik ümber ning päevalceskuse ringides osalemine ja üritustest osavõtmine teeb vanaduspõlve nauditavamaks.

20 november 2018

Kas linnakaamerad täidavad vaid eelarvet või on neist ka kasu?

Maanteeameti kasutuses on kaks mõõtekabiini Tallinnas Kristiine ristmikul. Ilmselt on tegemist Eesti tuntumate liikluskaameratega, sest ristmik ise on suur liiklussõlm, kust paljud pealinna liiklejad päeva jooksul läbi sõidavad. Eri andmetel on tegemist Eesti ühe suurema koormusega ristmikuga. Kristiine ristmiku kaamerad avastasid ka hiljutise testperioodi jooksul keelava fooritulega ristmikule sõitmisi, lisaks on need võimelised tabama bussirajal keelatud sõitjaid.

Oleme kõik kuulnud jutte, kuidas enne kaamerat aeglustatakse sõidukiirust ja pärast kiirusekaamerat taas kiirendatakse. Kuigi selline kiirendamine ja aeglustamine on iseenesest keskkonnale kahjulik, muudab kiiruskaamerate olemasolu autojuhid ettevaatlikumaks ja tähelepanelikumaks nii oma kiiruse kui ka ümbritseva suhtes. Kiirus on siiski kriitilise tähtsusega, sellest olenevad võimaliku õnnetuse tagajärjed ja kahjud.

Nüüd juba endine kurikuulus ristmik

Kui auto kiirus on lubatu piires ja ikkagi juhtub õnnetus, siis on tõenäolisem, et ohvrite vigastused on väiksemad. Liiklusõnnetuste statistikast selgub, et põhjuste hulgas on muidugi ka alkoholi- või narkojoove, halvad teetingimused, tähelepanu hajumine, mobiiliga rääkimine või lihtsalt kehvad juhioskused.

Mitmel pool välismaal on juba aastaid enamus kiirteede kiirusekaameratest kollased. See tähendab, et need paistavad kaugele ja omavad täiendavalt hoiatavat iseloomu. Meie maanteedel on need seni veel peamiselt hallid ja raskesti nähtavad. Ehk oleks see mõtlemiskoht maanteeametile ja võib-olla tasuks kaamerad üle värvida.

Liikluskaamerate olemasolu vähendab ka politseinike pideva kohaloleku vajadust ja tänu sellele saavad nad samal ajal tegeleda ka muude ohuallikate, kriiside või juhtumitega. Paigaldatud kaamerad püüavad kiiruseületajaid kordades rohkem, kui seda suudaksid teha liikluspolitseinikud. Üldiselt arvestatakse kiiruskaamerate asukohtade valimisel inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikat, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja muid kohalikke olusid. Enne kaamerate paigaldamist paistis Kristiine ristmik õnnetuste poolest halvas mõttes silma.

2017. aasta kevadel käivitunud Kristiine kiiruskaamerad on distsiplineerinud liiklejaid nii palju, et rikkumiste arv vähenes. Eelmise aasta esimestel kasutuskuudel tegid ristmiku kaks kiiruskaamerat kindlaks keskmiselt pisut üle 600 kiiruseületuse kuus. Alates käivitamisest kuni tänaseni on kiiruse ületamiste kohta kogunenud ligi 11 000 trahviteadet, neist üle 6100 sel aastal. Möödunud aastal tuvastati 4815 rikkumist.

Linnakassat kaamerad ei täida

On ka esinenud juhtumeid, kus linnas asuvatele ristmikele sõidetakse lausa 96-kilomeetrise tunnikiirusega – kas nende isikute puhul üldse mõni kaamera aitab, selles julgen kahelda. Sellised autojuhid tuleb liiklusest kohe eemaldada.

Kiiruskaamerate ilmumine linnadesse on ilmselt lähitulevik. Olen lugenud skeptilisi arvamusi selle kohta, et linnakaamerad on paigaldatud peamiselt eelarve täitmiseks, kuid eel-öeldut kokku võttes ei saa sellega nõustuda – vähemalt Kristiines on need liiklust rahustanud.

08 oktoober 2018

Kristiine aitab korteriühistuid turvalisemaks muuta


Linnaosa toetuse "Turvaline kodu Kristiines" abil saavad korteriühistud soetada lukusüsteeme ja riive, hankida rohkem ja paremaid valgusteid, panna paika valveseadmeid ning ette turvauksi.

Kristiine linnaosa moto "Aed linna südames" viitab igati turvalisele, rohelisele ja mõnusale elukeskkonnale. Nüüd, kui kätte on jõudnud taas sügis, inimesed linnas tagasi ja argipäevane tööelu rütm käib täie hooga, on turvalisuse küsimused muutunud kõikjal veelgi olulisemateks. Septembri alguses aitasid mitmete linnaosade töötajad koos politseiga linnaosa koolide lähedal olevatel ülekäiguradadel õpilastel turvaliselt teed ületada. Loomulikult oli see väike samm, kuid aitas tuletada lastele ning nende vanematele meelde ohutut liiklemist.

Liiklust kontrollitakse mitmel viisil. Riigi maanteedel juba tavapäraseks muutunud liikluskaamerad on hakanud ilmuma ka linnadesse. Näiteks Kristiine ristmikule paigaldatud liikluskaamerad töötavad juba mõnda aega täiel jõul. Aprillis saatis politsei 7597 trahviteadet kiiruskaamerate tuvastatud sõidukiiruse ületamise kohta. Käesoleva aasta esimese nelja kuuga fikseerisid kaamerad Eestis 22 659 rikkumist, neist Kristiine ristmikul 1400 rikkumist, mis moodustab u 6% rikkumistest.

Kevadel käivitas maanteeamet Tallinnas Tulika tänava, Endla tänava ja Sõpruse puiestee ristmikule paigaldatud kiiruskaamerate veel ühe lisafunktsiooni – keelava fooritule eiramise automaatkontrolli testversiooni. Olgugi et tegemist oli vaid testversiooniga, muutis meedia tähelepanu uuenduse vastu paljude liiklejate käitumist.

Mureks valesti parkimine

Paljudele elanikele teeb muret ka valesti parkimine, haukuvad koerad, öörahu rikkumised, avalik kord odavkaupluste juures või tänavale pikalt seisma jäänud sõidukid. Palju omavahelisi probleeme lahendab pealinnas munitsipaalpolitsei.

Mupo tegi valesti parkijatele esimese kaheksa kuuga Kristiines 441 hoiatustrahvi ja kaks rahatrahvi. Enamik rikkumisi on kõnniteel või keelumärgi all parkimised.

Omanikuta romusõiduki tänavalt ära saamiseks menetleb mupo juhtumit esimesel võimalusel. Kui selgub, et tegemist on omanikuta varaga, pöördub mupo lepingupartneri poole, et romusõiduk tänavalt ära viia. Ilma omaniku vastava volituseta või menetlust läbi viimata seda teha ei saa.

Kahjuks oleme saanud politseilt ja korteriühistutelt siiski ka teavet vargustest majade hoovidest ja keldritest meie linnaosas. Kristiine linnaosa mõtleb, kuidas kiiremini ühes või teises piirkonnas turvalisust tõsta. Selleks, et omalt poolt aidata kaasa varguste vähenemisele, otsustasime korteriühistuid aidata. Keskkonna turvalisus ja linnaosa heakord on olnud Kristiine linnaosa valitsuse üks prioriteetidest.

Võiks laieneda mujalegi

Kristiine linnaosa algatas 2016. aastal korteriühistute toetusprojekti "Turvaline kodu Kristiines", et toetada kristiinelaste aktiivsust turvalise kogukonna kujundamisel. Projekt toetab kortermajade sissepääsude turvamiseks vajalike lukusüsteemide, riivide jms paigaldamist, valgustuse parendamist ning valveseadmete, ohutähiste ja turvauste paigaldamist.

Linnaosavalitsus jätkas korteriühistute toetamist ka käesoleval aastal. Toetust anti kuni 70% ostu maksumusest. Projekti kogueelarve oli sel aastal 5000 eurot, millega linnaosa otsustas toetada üheksat projekti. Tänaseks on lepingud korteriühistutel sõlmitud ja tööd tegemisel. Usun, et antud toetus tõstab turvalisust just nendes kohtades, kus kohalikud elanikud ja korteriühistud näevad probleemi.

Turvalisus on meie kõigi teha ja võib-olla on just Kristiines algatatud turvalisusprojekt selline, mida võiksime laiendada ka mujale Eestis ja pealinnas.