07 aprill 2017

Prügiteema rakendati valimisvankri ette

Mitmed Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad poliitikud, nagu näiteks Rainer Vakra, on viimasel ajal püüdnud ebaseaduslikku prügistamist vägisi rakendada oma valimisvankri ette, kuid kogu see veiderdamine on jätnud pigem halva mulje. Just vahetult enne valimisi hüperaktiivseks muutunud noorpoliitikud peaksid ütlema ausalt välja, et tegemist on siiski eelkõige ühe erakonna valimiskampaaniaga, mitte eksitama linnakodanikke segadust tekitavate üleskutsetega.
 
Selgitan teile lihtsalt: selline tegevus polnud pelgalt tahtmine teha mõni koht korda ja koostöös avada inimeste silmi, vaid eelkõige ikkagi kannustas aktsiooni korraldajaid soov tuua pildile oma erakond ja seeläbi kerjata tähelepanu. Peale massiivse meediakampaania on tegelikke talguid olnud mõni üksik. Olgem ausad, näpuga näidata ja trummipõrina saatel kampaaniat teha oskaks vast igaüks, kuid lahendusi on kuulda selles „propagandamüras“ vähe.
 
Oleksin oodanud, et avalikkuse ette tuuakse sisulisemad ettepanekud, kuidas takistada prügilate ebaseaduslikku teket ja ennetada reostumisprobleemi. Miks ei räägita teabepäevadest, inimeste koolitamisest, kaamerate paigaldamisest või tõhusamatest võtetest kogukonna kaasamiseks? Kui seda isegi on tehtud, siis selgelt on liiga vähe, sest eesmärgiks ei peaks olema vastasseis, vaid lahendused.
 
Tegelikkuses on olukord selline: linna prioriteet on keskkonnasäästlik ja taaskasutust soosiv jäätmemajandus. Paljud prügikohad, mida „uudisena“ esitletakse, on praktikas juba ammu teada, on kaardistatud ja korrastusplaanid on tehtud – need territooriumid saavad igal aastal korda. Kohati ei suudeta kõlavate pealkirjade taga endale isegi selgeks teha, kus prügi tegelikult asub. Näiteks üks prügila, mida heideti Lasnamäe linnaosavalitsusele ette ja mille kohta nõuti juhtkonnalt sotsiaalmeedias avalikult selgitusi, asus hoopis Rae valla haldusterritooriumil. 
 
Meie seisukoht on ühene: ebaseaduslik prügiladestamine on jälestusväärne ja tõsine asi. Lasnamäe LOV koristab igal aastal näiteks heakorrakuu raames kogu oma haldusterritooriumi. Oleme paigaldanud ka prügi mahapanekut keelavaid silte, kuid kahjuks pole neil alati soovitud mõju. Hetkel kaalutakse mõnedesse piirkondadesse valvekaamerate paigaldamist, et tuvastada ja tabada prügistajaid, sest mehitatud valvet igasse metsatukka tagada ei ole võimalik. 
 
Elanike tähelepanelikkus ja tihe koostöö linnaosavalitsusega on aidanud tabada mitmeid risustajaid. Heakorrakuu kõrval käib tihe töö läbi aasta. Oluline on mitte lihtsalt näpuga näidata, vaid kaasa aidata probleemi lahendamisele ja seeläbi mõjutada inimesi tulevikus mitte viima prügi tühermaadele. 
 
Meenub juhtum varasemast: äkitselt asusid ühe erakonna esindajad valimiste eel kühvli ja kotiga parandama linnas teeauke. Selline tegevus ei olnud tulemuslik ega veennud eriti kedagi, vaid pigem tõstatas küsimuse: milleks on sellist palagani tarvis?
 
Tallinn on palju ära teinud ebaseaduslike prügilate vastu võitlemiseks ja nende tekke ärahoidmiseks. Seda enam ei tohiks kampaaniakorras nii tõsist teemat lihtsalt naljaks pöörata. Toon ühe näite: 2016. aastal osales Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eestvedamisel heakorrakuu raames talgutel üle 400 inimese, prügilasse viidi kokku 118340 kilogrammi prügi ja 10,6 tonni vanarehve.
 
Käesoleval aastal toimub heakorrakuu 7. aprillist kuni 13. maini. Seda korraldatakse juba 26. korda. Eesmärk on lüüa linn läikima ja korrastada oma koduümbrust. Tegemist on pikemaajalise keskkonnakampaaniaga, kus kaasa löövad asutused, ettevõtted, asumiseltsid, korteriühistud ja koolinoored. 
 
Heakorrakuu avatakse 7. aprillil Pae pargis toimuvate talgutega. Igaühel on võimalik kaasa lüüa! Kohtume talgutel!

09 veebruar 2017

Abipolitseinikud muudavad Lasnamäe turvaliseks

 
Lasnamäe linnaosa valitsus sõlmis 2015. a detsembris koostöölepingu politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuriga, et toetada abipolitseinike tegevust linnaosas. Nii saame tõhustada koostööd avaliku korra hoidmisel ning süütegude ennetamisel ja tõkestamisel. Kui varem ei olnud Lasnamäel eriti abipolitseinikke, siis nüüd on hakanud pilt muutuma. 2016. a lõpuks oli abipolitseinike arv linnaosas kahekordistunud. Eelmisel poolaastal tegid kümme kõige tublimat abipolitseinikku kokku ligi 1000 tundi tööd.
 
Abipolitseinikud on vabatahtlikud, nad teevad oma tööd tasuta. Linnaosa premeerib igal aastal silmapaistvaid abipolitseinikke ja korraldab neile kaks korda aastas tänuürituse.
 
Abipolitseinikest on Lasnamäele suur abi. Tänu neile on võimalik tänavaid turvalisemaks muuta suuremate jõududega, kui politsei üksi seda suudaks. Eriti asendamatud on nad suurüritustel lauluväljakul ja selle ümbruses, samuti 1. septembril koolide läheduses ülekäiguradadel, et lastel oleks turvaline koolitee. 2016. a oktoobris patrullisid abipolitseinikud jalgsi Lasnamäe ülekäiguradade läheduses ja jagasid helkureid, et inimesed oleksid ikka autojuhtidele nähtavad. Igal aastal jõulude ajal osalevad abipolitseinikud jalgsipatrullis Lasnamäe rahvarohkemates kohtades.
 
Näiteks 2016. a jõulude ajal märkas abipolitseinikest jalgsipatrull kahtlaselt liikuvat sõidukit Mustakivi keskuse juures. Nad kutsusid appi politseipatrulli ja juhi kontrollimisel selgus, et ta oli alkoholijoobes. Abipolitseinike tähelepanelikkus hoidis ära võimaliku õnnetuse.
 
Abipolitseinikud käivad koos politseinikega Lasnamäel aktiivselt väljakutsetel ning osalevad piirkonnapolitseinike ja noorsoopolitseinike töös.
 
Igaüks meist saab teha midagi oma kodukoha turvalisemaks muutmiseks, üks võimalus teiste kõrval on hakata abipolitseinikuks. Kõige tähtsam on inimese enda soov ja tahe midagi paremaks muuta.

Artikkel ilmus ajalehes Pealinn 06.02.2017.

02 veebruar 2017

5 soovitust sporditegemisega alustamiseks

 
Lasnamäe linnaosasse on sportimise ja liikumise tarvis rajatud erinevaid vabaõhu rajatisi: Pae pargis on populaarne jooksu - ja suusarada, Koorti peremänguväljak, Tondiloo haljasala, Katleri peremänguväljak ja Täiskasvanutele Gümnaasiumi staadion Katleris. Sealt võib leida endale igaüks mitmekesiseid sportimisvõimalusi. Sport ise annab igale ühele positiivse ellusuhtumise ja parandab tervist!

Annan teile järgmised 5 soovitust:

Esiteks- mõelge sellele, et aktiivne liikumine ja sportimine on saavutamas üha enam populaarsust. Aktiivne kehaline tegevus vabas õhus vähemalt 2 – 3 korda nädalas üks tund korraga parandab oluliselt füüsilist - ja psüühilist seisundit ja vormi. Järjepidev füüsiline tegevus toob parema enesetunde.

Teiseks - kui tahate endale seada mingeid eesmärke, siis üks võimalusi on rahvaspordi üritused. Näiteks maikuus korraldas Lasnamäe Linnaosa Valitsus tasuta jooksuvõistluse Pae pargis, usun, et ka järgmisel aastal toimub midagi sarnast. Tulge ja proovige!

Kolmandaks - sportimine ei ole ainult pelgalt sportlastele, vaid sellega tegelevad iga eluvaldkonna esindajad, näiteks Hollywoodi näitleja Brad Pitt teeb järjest 100 kätekõverdust. Liikumisharjumuse arendamine algab ka väikestest sammudes, mõelge näiteks sellele, et võiksite väljuda autobussist ühe peatuse võrra varem enne koju jõudmist, et see vahemaa siis omakorda läbida jalgsi. Ka see parandab oluliselt teie enesetunnet.

Neljandaks - sportimisel on väga tähtis ka riietus. Mõelge sellele, et ei ole halba ilma, vaid on ebasobiv riietus. Korralik spordiriietus innustab liikuma. Üldine põhimõte seisneb selles, et paneksite end soojalt riidesse, valiksite mugavad riided, mis ei sega liigutamist.

Viiendaks - tähtis on ka motivatsioon: öelge iseendale, et sportimine on popp ja alustada tuleb juba täna! Tänapäeva infomaailm on ühe kliki kaugusel teemad, nagu „kuidas õigesti treenida“. Leidke see aeg ja hakake tegutsema!

Kohtumiseni Pae pargi jooksurajal!

Loe artiklit Pealinna veebist.

21 november 2016

Reformierakondlikud valitsused eirasid aastaid inimeste eluasemeprobleemi

Eestis on üliliberaalne eluasemepoliitika, kus domineerivad omanikukasutus ja vabaturumehhanism. Avaliku sektori üürikorterid on aga peamiselt mõeldud kõige suuremate toimetulekuraskustega elanikerühmadele. Paljude elanikerühmade jaoks on, vaatamata elamuehituse kasvule viimastel aastatel, eluaseme ostmise ja üürimise võimalused hoopis halvenenud. Korterite müügi- ja üürihinnad tõusevad, kuigi samas tammuvad Eestis palgad paigal ja töötusemäär käib üles-alla, mistõttu pole inimestel mingitki kindlust, et neil ka homme on töö olemas. Erasektorist üürimisel ei saa ka rääkida fikseeritud hindadest või ühtlasest kvaliteedist, mistõttu on just vaesemad inimesed selles liberaalses olukorras ohvriteks. Paraku pole Reformierakonna juhitud valitsused andnud viimase kümnendi jooksul Tallinnale mitte sentigi niisuguste inimeste olukorra parendamiseks. 

Vastupidi, endine peaminister Taavi Rõivas teatas uhkelt, et "mingite tuhandete korterite ehitamist riigi raha eest tõenäoliselt ei tule". Selline poliitika on olnud karm löök toimetulekupiiril elavatele inimestele. Riigieelarveline toetus Tallinna elamispindade arendamiseks ja sundüürnike probleemi lahendamiseks tuli riigi poolt viimati ajal, mil majandusminister oli Edgar Savisaar.

Tallinn algatas 2002. aastal programmi “5000 eluaset Tallinnasse“ sundüürnikele ja suuremate toimetulekuraskustega elanikerühmadele eluaseme tagamiseks. Programmi eesmärk on olnud aidata lahendada eluasemeprobleeme noortel peredel ning nendel töötajatel ja sihtrühmadel (haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne jt), kes on vajalikud linna jätkusuutlikuks toimimiseks, kuid kelle varaline seis ja sissetulekud ei võimalda korteriturult eluaset soetada või üürida.

Tallinna linnal on eluasemeprobleemide lahendamiseks hetkel 53 tervikmaja, milles on kokku 4408 korterit. Kusjuures Raadiku elurajoonis paikneb neist 1214 korterit. Lisaks on Tallinn rajanud kuus sotsiaalmajutusüksust, kus on 510 voodikohta, ja omab üle 400 üksikkorteri.

Ma arvan, et riigi visiooniks ja põhieesmärgiks peaks olema muuta eluase kõigile Eesti elanikele kättesaadavaks. Eraldi võib välja tuua Helsingis ja mujal Soomes hästi toimiva süsteemi, mida oma mahult, selguselt ja lihtsuselt võib võtta eeskujuks.

Tallinn on oma elamuehitamisprogrammiga olnud riigis eestvedaja. Näiteks Lasnamäel on hetkel avaldanud soovi linnalt eluruumi üürimiseks rohkem kui 900 inimest. Ühest küljest näitab see, et vajadus selliste korterite järele on suur, teisest küljest aga on kohaliku omavalitsuse võimalused senise riigipoolse toe puudumise tõttu olnud piiratud. Linn on teinud kõik, mis võimalik, et aidata elanikke.

Kui rääkida Eesti olukorrast üldiselt, siis, vastupidiselt reformierakondlaste veendumusele, ei suuda vabaturg ise probleemi lahendada. Erasektori jaoks on väljaspool Tallinna saadav müügi- või üüritulu oluliselt väiksem ehitamiseks minevatest kuludest, ja Tallinnas kujunevad hinnad tavainimese jaoks kättesaamatuteks. Seetõttu peabki sekkuma riik, luues oma elamuehitusprogrammi ja tagades vaesematele inimestele vajalikud elamispinnad. Näiteks Soomes ehitab riik üle 4000 korteri aastas. Munitsipaalelamud üle Eesti olekski üks lahendustest, mis hoiaks häid töötajaid Eestis.

Usun, et paljudele Eesti inimestele on tähtis, et uues koalitsioonilepingus on selgelt öeldud: luuakse meede kohalike omavalitsuste elamufondi investeeringute toetamiseks. Lisaks plaanib uus valitsus veelgi enam panustada elamute rekonstrueerimisse, et saavutada tõhusam energiakasutus. Need on tähtsad sammud, mis tagavad inimestele elamispinnad ja madalad püsikulud. Olukorda hakkab parandama ka Keskerakonna juhitava koalitsioonivalitsuse tehtav maksureform, mis tagab suuremad sissetulekud just väiksemapalgalistele inimestele.

Kohalikud omavalitsused peavad jätkama munitsipaalelamute ja sotsiaaleluruumide arendamist ning ehitamist, kuid seda saab teha juhul, kui uus valitsuskoalitsioon muudab senist, reformierakondlikku poliitikat ning toetab elamuehitust eelarveliste vahenditega.

29 august 2016

Lasnamäe muutub järjest popimaks elu- ja tööpaigaks

 
Praegu elab linnaosas üle 119 000 inimese ja elanike arv on kasvanud pidevalt. Näiteks veel 2003. aastal elas linnaosas alla 112 000 inimese. Lasnamäe on muutunud kiiresti areneva ettevõtluskeskkonnaga linnaosaks, kus on võimalik leida mitmesuguse kvalifikatsiooniga vaba tööjõudu ning samal ajal pakkuda erinevaid vaba aja veetmise võimalusi.

Soovide kohtumispaik

Linnaosa ettevõtlus ise on mitmekesine ning siin leidub nii väikeseid jaekaubandus- ja toitlustusettevõtteid kui ka suuri tootmisettevõtteid. Viimaste olemasolu võib pidada Lasnamäe ettevõtluse eripäraks. Lasnamäe tugevused, nagu soodne logistiline asukoht, lennujaama naabrus, elanike suur arv, vaba maaressurss ja raudtee olemasolu on pööratud viimasel kümnendil praktikas väljenduvaks tugevuseks. Nõudlust piirkonna järele hoiab üleval ka soodne asukoht kesklinna läheduses ja veendumus, et iga uus elanik on oluline. Lasnamäel on inimesed esiplaanil ja tähtsad. Kui arvestada kunagisi linnaplaneerijate ideid, siis mahuks siia linnaosasse elama mugavalt rohkem kui 200 000 elanikku.

Ettevõtjad soovivad tegutseda kohtades, kus on piisavalt tööjõudu ja nende tulevasi kliente; elanikud aga soovivad elada piirkonnas, kus on tööd ja enesearengu võimalusi. Need soovid on saanud siin kokku. Ka kinnisvara arendaja ei soovi ehitada uusi elamuid paikadesse, kus ei ole inimesi, kes sooviksid sinna elama kolida, Lasnamäel aga rajatakse jätkuvalt uusi elamuid ja kinnisvara turg podiseb. Mõistagi on uute majade valmimisega konkurents tihenenud, kuid sellest võidavad kliendid ja tulevased elanikud. Kuigi augustis oli signaale turu rahunemisest Lasnamäel, siis esimese poolaasta andmete põhjal on Lasnamäe kinnisvara keskmine ruutmeetri hind kallinenud 7% ja tehtud tehinguid oli rohkem, kui aasta varem esimesel poolaastal.

Elanike arvu kasvu on mõjutanud tasuta ühistranspordi rakendumine pealinnas, munitsipaalmajade ehitamine, maamaksuvabastus kui ka läbimõeldud sotsiaaltoetuste süsteem. Kohe algab linnaosas uue õpetajate maja ehitus, kus on 75 uut korterit ja mis loob just õpetajatele mugavad eluasemed ja aitab tõmmata haridusvaldkonna töötajaid linnaosasse elama. Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Siia ritta lisanduvad Tondiraba jäähall, heas korras sõiduteed, rohelised pargid, soodne linnapood LIPO, planeeritav Lasnamäe haigla ja palju muud.
 
Töötus väheneb

Kui veel veebruaris oli töötukassa andmetel Lasnamäel registreeritud töötuid kokku 2549, siis juulikuu lõpuks on see arv vähenenud enam kui 370 võrra. Lasnamäe arengut planeerides on tähtis, et elanik leiaks töö just oma linnaosast, mitte ei peaks kulutama rohkelt aega tööle sõidule.

See kõik mõjub terava kontrastina kõigele sellele, mis toimub hetkel mujal Eestis, eelkõige maapiirkondades. Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas aastaga statistikaameti andmeil 0,6% ja Eurostati teatel 0,5%. Sellega suutsime edastada vaid Kreekat, meist edukamad olid ka näiteks Läti ja Leedu. Maapiirkonnad jäävad tühjemaks, regionaalpoliitiliselt püütakse midagi järjekordse reformiga ära teha, kuid seegi tundub pigem käsu peale liitmisena, mille puhul on tähtis asi «ära teha», mitte keskenduda sellele, kas ja kuidas sellest inimesed võidavad.

Lasnamäel tehakse aga asju teisiti, näiteks mõned aastad toimus Lasnamäe positiivse programmi raames ideede kogumine, kus inimesed soovisid munitsipaalsauna. Inimesed soovisid, linnajuhid arvestasid sellega ja 2015. aastal avatigi uus munitsipaalsaun. Lasnamäe linnaosas on traditsiooniks saanud ettevõtluskonverentsid ja kohtumised ettevõtjatega, kus ettevõtjatel on võimalus linnajuhtidega ja teiste ettevõtjatega kogemusi vahetada ning edasist koostööd kavandada ja koordineerida.

Lasnamäe kasvu ja edu taga on kindlad otsused ja selle alusel tehtud investeeringud. Samuti keskendumine olulisele, nagu näiteks heade transpordiühenduste väljaarendamine, ettevõtlikkuse kasvatamine, kvaliteetne haridus, töötajate ja elanike väärtustamine. Inimeste arvamusel on siin selge tulemus, seda sama sooviks rohkem ka riigile!

ARVAMUS ilmus 26.09.2016 ajalehes Pealinn.