28 september 2009

Hariduskärbetest

Erinevates allikates ringleb info, et valitsus koostab eelarvet, mille plaan on vähendada hariduse rahastamist. Üliõpilaste arvelt kavatsetakse veelkord kokku hoida. Ivar Veskioja sõnul ei ole kärbete arutellu üliõpilaste katuseorganisatsiooni seni kaasatud. Olen seisukohal, et haridusest kärpimine tõukab meid veelgi sügavamasse ja pikemaajalisse kriisi ning on äärmiselt lühinägelik.

Minuni jõudnud info kohaselt planeeritakse täiendavat õppetoetust vähendada 440 ja põhitoetust 875 kroonile. Veel kevadel olid need samad toetused vastavalt 500 ja 1000 krooni. Üliõpilaste soov muuta õppetoetuste süsteem vajaduspõhiseks, pole seni tulemusi andnud. Eesti tudengkonna muret on jaganud ka rahvusvahelised organisatsioonid: 2007 a kritiseeris OECD ja üliõpilasuuringute võrgustik Eurostudent teravalt sotsiaalsete garantiide puudumist Eestis.

Praeguses eelarvekitsikuses ei ole ilmselt mõtet mainida, et täiendavat õppetoetust saab Haridus – ja Teadusministeeriumi andmetel ainult 16% üliõpilastest.

Üliõpilased on selgelt välja öelnud, et arvestades 8% kärbet juunis, on järgnevad kärped lubamatud. Sellise tegevusega pannakse tõsiselt proovile tudengite toimetulek. Mõelge ise - mida saab 875 krooniga kuus? Või umbes 29 krooniga päevas? Arutelu selle ümber, et üliõpilasi peaksid toetama vanemad või et nad on osa vanemate leibkonnast, on minu hinnangul eksitavad. Mitmed uuringud (k.a üliõpilaste sotsiaalmajanduslik uuring) näitavad pigem vastupidist olukorda. Kõrghariduse rahastamisega oleme jõudnud olukorda, kus üle 50% üliõpilastest maksab oma õpingute eest.

Miks valitsus kärbib eelarvet üliõpilaste arvelt juba mitmendat korda? Kas põhjus on levinud arusaamas, et üliõpilased ja noored ei käi aktiivselt valimas, või muus? Juunikuus osalesin Eesti Üliõpilaskondade Liidu eelarvekärbete kriisikoosolekutel, kus arutati tegevuskava ja tekkinud olukorda. Juba siis kõlas ettepanek kutsuda üles valima lähenevatel valimistel opositsiooni erakondi – lihtsalt protestiks üliõpilaste huvidest möödavaatamise eest! Aktsioon näitaks selgelt, kui aktiivselt üliõpilased ja noored ikkagi valimas käivad ja annaks väga selge meetme eelarvearutelude mõjutamiseks. Äkki on nüüd aeg see üleskutse ellu viia!

Tihti on Eestile toodud eeskujuks Põhjamaid. Tasub meenutada, et viimase majanduskriisi ajal Soome suurendas kärpimise asemel investeeringuid haridusse. Millise tulemuse see julge samm andis, teame ilmselt kõik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar