15 aprill 2010

Tudeng elagu 1300 krooniga kuus?



Mõni aasta tagasi jälgisime, kuidas peaminister Andrus Ansipi valitsus lahendas tööjõupuudust. Tol ajal oldi veendunud, et seda peaks likvideerima tudengitega.

2007. aasta 10. septembril tutvustas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve Äripäevas valitsuse heakskiidu saanud plaani, mille kohaselt utsitaksid ministeeriumid üliõpilasi veelgi rohkem tööle asuma. Järve sõnul oli just noorte hulgas kõige rohkem inimesi, kes ei tööta või ei otsi tööd.

Valitsuse eufooriat ei suutnud jahutada ka tudengite katusorganisatsiooni Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) vastupidine arvamus. Eesti üliõpilaste tööhõive sööstis Euroopa kõrgeimate hulka. Küsimusele, kas üks inimene suudab samaaegselt omandada haridust ja teha tööd, ei pööratud tähelepanu. Vaja oli jõuda viie rikkaima riigi hulka.

Tudengid tööjõuturule!

Näib, et eesmärki toetati kõrghariduse rahastamise vähendamisega, mis omakorda suunas tudengeid üha varem tööjõuturule. EÜL-i andmetest selgub, et 2009. aasta alguseks oli rohkem kui pool Eesti üliõpilastest sunnitud õpingute eest maksma. Selgub ka fakt, et õppetoetuste tõstmise ja toimetuleku suurendamise asemel hoiti neid buumi ajal pikalt samal tasemel. 2009. aastal, kui tekkisid esimesed eelarveraskused, otsustati toetusi kärpida. Tudengid vajasid kulude katteks raha ja ainus viis toimetulekuks oli tööle hakata.

Kirjeldatud poliitika tulemus oli see, et eelistatud seisuses olid rohkem materiaalselt kindlustatud peredest pärit tudengid.

Töötu tudeng ei olegi töötu

Selle kõige taustal oli minu üllatus suur, kui lugesin 11. märtsil, et tööta jäänud tudengil, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, ei ole õigust end töötuna arvele võtta ja seega pole tal ka õigust töötuskindlustushüvitisele. Kokkuvõttes pole tudengid töötute hulka teretulnud. Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu põhjendus kehtestatud korrale oli lihtne — tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised, näiteks õppetoetused. Kas siis töötu tudeng ei olegi töötu?

Asi ei ole ju selles, et riik peaks tudengeid ülal pidama, sest tudengid, kes töötavad, selgelt tahavad end ise üleval pidada, vaid siinkohal ei tohiks teha inimestel vahet. Mille poolest on tudengist töötaja kehvem kui inimene, kes töö kõrvalt haridust ei omanda?

Tudengid, kes majanduse tipp-ajal maksid lõivu õppimistulemustes selle eest, et tagada riigile suur majanduskasv, on täna kõrvale lükatud. Kas tegelik põhjus on selles, et tudengid rikuksid ära valitsuse ametliku töötustatistika? Kas see oleks plekk valitsuse mainel või koguni europüüdlustel?

Igatahes on kehtestatud kord paljudele arusaamatu. Mainitud üliõpilaste riiklikku stipendiumit saab Eesti Üliõpilaskondade Liidu andmetel vaid 16 protsenti üliõpilastest.

Elada tuleb 1315 krooni eest kuus

Teen mõned lihtsad arvutused: Eeldame, et kuulute nende väheste õnnelike hulka, kellel õnnestub saada 875 ja 440 kroonine põhi- ja lisatoetus. See teeb kokku 1315 krooni kuus. Täiskoormusega õppides ei ole praeguses majandusolukorras teil väga palju lootust sobivat tööd leida ja ainsaks lisatuluallikaks on paremerakondade poolt aktiivselt reklaamitud viieprotsendilise intressiga õppelaen.

Õppelaenu maksimummäär on hetkel 30000 krooni aastas, mis lisab teie kontole 2500 krooni kuus. Laen, mida maksate pärast viit aastat ränka õppimistööd, rektori käepigistust ja diplomi kättesaamist kuni 35nda eluaastani.

Kokku teeb see 3815 krooni kuus. Eesti alampalk on 2010. aastal 4350 krooni. Nii väikeste summade puhul on piinlik hakata arvutama seda, kui palju peab üks tudeng kõrvale panema raha, et tasuda oma õppemaks. Üldiselt on levinud arusaam, et see tasutakse õppelaenuga. Kas siis tõesti on tudengi töö õppida 1315 krooni eest kuus?

Tundub, et vägisi püütakse Eesti tulevikult vaipa jalge alt ära tõmmata. Seepärast pole mõtet ka imestada, miks võimekamad püüavad leida võimalusi suunduda välismaale, ja siia jäävate noorte suhtumises on tunda üldist apaatsust poliitika ja poliitiliste otsuste suhtes.

Tudengitele jääb siiski teadmine, et küll nad ükskord taas üles leitakse. Hiljemalt siis, kui Eesti majandus tõusule pöörab. Seni aga tuleb veeta aega näljapajuki najal, nautida unetuid ja õppimist täis öid ning loota leida kõrgelt tasustatud, tasemel töökoht.

Kuid eelkõige tuleb meeles pidada, et elada tuleks Eestis nii, et riigi käekäik sinu elu ei mõjutaks.
_
Pilt pärineb: www.delfi.ee

1 kommentaar:

  1. Tere!

    Teadmiseks, et on ka erand: arvele võetakse inimene, kes täiskoormusega õppes õppides on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibib akadeemilisel puhkusel.

    Edu soovides

    Erko Vanatalu

    VastaKustuta