12 juuli 2010

Õiguskantsler on sellel suvel eriti usin


11. veebruaril 2008. aastal ütles Indrek Teder: „juhul kui mind valitakse õiguskantsleriks, siis saab minu kliendiks Eesti riik.“

Täna tundub, et Tederi kliendiks ja tellijaks on saanud pigem paremerakonnad, eesotsas Reformierakonnaga. Tollal lootis ka president Toomas-Hendrik Ilves Tederist sõltumatut ja erapooletut õiguskantsleri kandidaati. Ilmselgelt oli vaja seda mitmetes väljaütlemistes eriti rõhutada just seetõttu, et lahkuvale õiguskantslerile Allar Jõksile heideti tihti ette IRL-i meelsust. Tüliõunad tuli maha matta ja alustada tühjalt lehelt.

Indrek Teder oli üks neist, kes kaitses alates 1998. aastast Eesti Panga ekspresidenti ja Reformierakonna esimeest Siim Kallast, pärast seda, kui Riigikogu soostus võtma tollase õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja ettepanekuga Kallase kriminaalvastutusele. Teder oli ka teise reformierakondlase Heiki Kranichi kaitsja. Mitmed peavad just Tederit selle protsessi võtmeisikuks ja pole välistatud, et mõne teise, nõrgema kaitsja puhul oleks tulemus võinud olla hoopis teine. Võib arvata, et Teder ei saanud olla Kallasele juhuslik valik, vaid neid mehi pidi siduma aastatepikkune usaldussuhe nii erakonna kui isiklikul tasandil.

2008. aastal leppisid Keskerakond ja Reformierakond kuuldavasti kokku, et toetavad Indrek Tederi kandidatuuri õiguskantsleri kohale. Keskerakond tegi seda tingimusel, et Mihkel Oviir saaks ka teiseks perioodiks riigikontrolöri ametisse. Mõni päev hiljem kinnitatigi Teder Riigikogu poolt 80 poolthäälega uueks õiguskantsleriks. Kokkuvõttes sai Teder ametisse just tänu Keskerakonna ja Reformierakonna poolthäältele. Uue õiguskantsleri nägemuses oli, et tema ametiaja ehk järgneva seitsme aasta jooksul muutuks Eesti õigussüsteem oluliselt lihtsamaks ja toimivamaks. Juba tol ajal hoiatati Keskerakonda, et Teder ei pruugi olla alati objektiivne ja on oma valikutes kaldu Reformerakonna poole. Siiski võis loota, et Jõksi järel suudaks Teder ennast maksma panna ja jääda kallutamatuks. Täna paraku tundub, et tollaseid otsuseid tuleb kahetseda, sest see, mis on järgnenud, meenutab pigem lõuna-ameerika seebi-ooperit Tallinnale ärategemise lipu-all, kui tõsist tööd õigusruumi nimel.

Paraku ei ole Teder alati nii usin, nagu ta on seda tänavu suvel. 2009. aasta juunikuus, kui Reformierakond teatas, et tõstab Eestis käibemaksu, ei liigutanud õiguskantsler lillegi. Alles juulikuu lõpus (kuu aega pärast otsuse jõustumist) tuli teade, et käibemaksu tõus oli ebaseaduslik. Kus oli õiguskantsler varem? Taotluslikult hilinenud teade pole seni katsutavate lahendusteni jõudnud. Siia võib lisada ka presidendi poolt tagasilükatud monopolide seaduse, mille puhul Teder oleks võinud ka juba tööprotsessi käigus anda oma hinnanguid. Selle tulemusena kavatsetakse nüüd korraldada Riigikogu erakorraline istung – huvitav, kui palju selline istung tegelikult meie maksumaksjale maksma läheb?

Inimesed saavad aru, et linna eesmärgiks on vältida olukorda, kus lapse sünnitoetust küsitakse erinevate vanemate järgi mitmest omavalitsustest, mida võimaldaks olukord kui vanemad on registreeritud erinevates omavalitsustes, kus makstakse lapse sünnitoetust. See kõik on linna maksumaksja raha ja seega linna otsustada, kellele ja kuidas maksta toetust. Toetus on justkui lapsevanema premeerimine. Kas siis tõesti on õiguskantsleri arvates õiglasem linnal üldse mitte kellelegi maksta? Siinjuures tasub märkida, et täiesti arusaamatuks jääb, kuidas õiguskantsler suhtub emapalka, mis võib erineda kuni kümme korda.

Kõlab kummalisena, kuid pole ka välistatud, et selle teema on õiguskantslerile ettesöötnud just need paremerakondade esindajad, kes pärast 2009. aasta KOV valimisi kutsusid ülesse Tallinnast inimesi lahkuma (sarnase üleskutsega esinesid hiljuti ka rahandusminister Jürgen Ligi ja haridusminister Tõnis Lukas) ja registreerima end mõnesse muusse linna. On ilmselge, et üleskutsega läksid kaasa vaid kampaania-korraldajad ise ja nüüd on äkki mõni mõjukam neist saanud lapsevanemaks. Muidugi on Tallinna linna toetus igale uuele lapsevanemale oluline abi ja need, kes tuhinaga end tol hetkel linnast välja-kirjutasid, on praeguseks lõhkise-küna-ees.

Tallinn hoolib igast oma kodanikust ja seni on linn saanud võimaluste piires inimeste abistamisega hästi hakkama. Õiguskantsler Indrek Tederi senine tegevus jätab vägisi mulje, et ta peale Tallinna linna muuga ei tegelegi ja kõik teemad sihivad ühte väravasse.

_


Foto pärineb: www.delfi.ee

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar