18 oktoober 2010

Massimeedia psühholoogiline rünnak Tallinna linnapea vastu – aga kui tõhus?

Artikkel ilmus 18.10.2010 Ajaleht Pealinnas.

See termin tähistab ajakirjanduslikku kampaaniat, mida rakendatakse isiku või organisatsiooni suhtes, kes ajakirjanike endi sisemise veendumuse kohaselt on ära teeninud avaliku karistuse.

Enamasti motiveeritakse «meediapeksu» eetilisust sellega, et isik on eksinud ja teda tuleb karistada. Kui karistust ei võta määrata kohus, siis peab selle määrama ajakirjandus. Sellise suhtumise eest hoiatas ajakirjanikke ka president oma avalikkust rabanud avameelse kõnega mõnda aega tagasi. Kes valvab valvurite järele, küsis president. Küsimus on endiselt vastuseta...

Täitis kohustusi naise ees

Lugu ise on lugejale juba tuttav – asi algas eksimusest Tallinna linnapea majandushuvide deklaratsioonis. Nimelt selgus, et ta on jätnud deklareerimata laenu, mille võttis selleks, et täita oma kohustusi endise abikaasa ees. Ja see on peamine põhjus, miks ma väidan, et seekordne kampaania ei kanna soovitud vilja. Puudu on pahatahtlik motiiv.

Tehing tehti selleks, et Savisaare endine abikaasa oleks lahutuse järgselt vaba maja koormanud laenust. Kuidas saab seda Keskerakonna esimehele ette heita, kui Eestis on tuhandeid naisi, kes on lahutuse tagajärjel ilma jäänud varast, millele neil on seaduslik õigus? Kui palju on neid lugusid, kus mehed jätavad täitmata neile pandud kohustused näiteks laste ülalpidamiskuludega seoses – abi aga ei saa ei kohtust ega mujalt.

Savisaare motiiviks polnud rikastuda, kasu lõigata. Ilma selleta pole süüasja, mida arutada.

Lipstok eksis deklaratsiooniga viiel aastal

Ka ei saa Savisaart süüdistada selles, et laenu märkimata jätmine iseenesest oleks tohutu eksimus. Seda ei luba pretsedent Eesti Panga presidendi Andres Lipstokiga, kelle majandushuvide deklaratsioonis vea avastamiseks kulus kuus aastat, mille jooksul olid pangajuhi majandushuvid deklareeritud mõistagi ekslikult.

Siiani pole keegi uurinud, mis karistus (kas üldse?) määrati Lipstokile. See on oluline, seda peaks siiski küsima. Kuid asja tuum on see, et kui sellise vea võib teha Eesti Panga president, siis võib selle vea teha igaüks.

Kuna Savisaart ei saanud süüdistada rikastumises ega ka laenu varjamises, siis on püütud läheneda asjale teisiti – püütakse jätta muljet, et laenu võtmise asjaolud tunduvad kahtlasena. Praegu soovitakse, et inimesed arvaks, nagu oleks kogu selle asja taga mingi kohutav saladus, mida meedia püüab paljastada.

Aga milles seisneb saladus? On teada, et asjassepuutuvad dokumendid on Savisaar esitanud politseile. On teada, et ülekandeid tehti avalikult, pankade kaudu. On prokuratuuri ja kaitsepolitsei avalikud kinnitused, et tema tegevus on kõigiti seaduslik. Laenuandja on avalikkusele teada. Mida enam uurida?

Öeldakse, et eraisikult raha laenamine on igatahes kahtlane, olenemata asjaoludest. Tuletage meelde, mis toimus sel ajal, kui laen võeti, Eesti panganduses. Pankade laenukraanide järsk kinnikeeramine ei tohiks küll kellelegi saladuseks olla. Kas pangast oleks üldse saanud sel ajal laenu võtta ja millistel tingimustel?

Lõputu kaevamine

Jäänud on veel vaid taktika väita, mingitele faktidele või tõenditele tuginemata, et asi on ikkagi kuidagi kahtlane. Ja korrata, korrata ja veelkord korrata seda väidet. See ongi «meediapeks».

Selleks on toodud mängu ka Savisaarele kuuluv osaühing, mida juhib tema poeg, mille kohta ühed meediavälja-anded räägivad üht ja teised teist. Ühed kinnitavad, et Savisaar on saanud omanikutulu, teised, et ei ole saanud. Küll on kahtlane lugu, üritavad meediaväljaanded meile sisendada. Ei tea, mis seal taga on, küsivad nad.

Aga ei ole ju midagi. Eesti ettevõtete peamised majandusnäitajad on avalikud, nendega võib igaüks äriregistri vahendusel tutvuda. Eesti on üldse nii väike, et siin ei jää midagi saladuseks.

On joonistatud skeemikesi ja püütud laenu siduda linnaametnikega. Kuid neid ei ole mitte Savisaar kohale määranud, vaid inimesed on tulnud läbi konkursi.

Laar pildiskandaali ajal ei vabandanud

Mida on avalikkus tegelikult teada saanud? Et Savisaar käitus abielulahutuse protsessis aumehena, võttes pere majalaenu enda kanda. Et tal on usalduslik suhe oma pojaga, kes töötab talle kuuluvas ettevõttes, juhtides selle investeeringuid. Inimesed said teada, et ka Savisaar võib inimlikel põhjustel eksida, kuid ei aja oma eksimusi tagasi, tunnistab vigu ja vabandab.
Võrrelge seda näiteks Mart Laari käitumisega pildiskandaali ajal, kus peaminister alguses eitas, siis ei mäletanud ja lõpuks moka otsast tunnistas ja vabandas.

Praegune meediakampaania on ajastatud just õigele ajale – piisavalt kaugel valimistest, et tavainimene seda valimiskampaaniaga ei seostaks, samas piisavalt lähedal, et inimestele jääks meelde, et mingi jama nende laenudega oli.

Kahtlustan aga, et ka sel korral on tegu veel ühe kampaaniaga, mis tegelikult lõpeb Savisaarele vaid hästi – tema toetajaid mobiliseerib päris kindlasti õigustamatu rünnak tema isiku vastu. Juba vanasõna hoiatas – kes teisele auku kaevab, see ise sinna kukub. Julgen arvata, et seekordne ettevõtmine on vaid vesi Keskerakonna veskile.

1 kommentaar:

  1. Hea uudis - Sellel aastal avaldatakse kaheköitelise raamatu „Tõde Eestist" esimene köide, mille autoriks on Edgar Savisaar. See on rahvusvaheline raamat, mis antakse välja inglise keeles. Teose ilmumist presenteeritakse korraga nii Tallinnas ja Viinis kui ka Singapuris.

    VastaKustuta