10 jaanuar 2011

Noorte manifest

Keskerakonna Noortekogu avaldas 19. novembril 2010. aastal oma mõtted eelseisvateks valimisteks. Mõtted olid esitatud lühikeses manifestis, mis kutsus ühiskonda laiemalt nende üle arutama. Eesti meedias see kahjuks tähelepanu ei pälvinud. Olles osalenud erinevates noorte organisatsioonides, tean, kui oluline on julgustada noori otsuste mõjutamiseks välja ütlema oma arvamust ja pakkuma tänastele probleemidele võimalikke lahendusi.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristliku sotsiaal-liberaalse maailmavaate ja humaansete tegevuspõhimõtetega noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi kaudu osaleb demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel. Eesti Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja täna kuulub noorteorganisatsiooni juba ligi 5400 noort . Tänased noored saavad ja peavadki olema täisväärtuslikud kaasarääkijad nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste langetamisel.

Riigijuhtimises on tähtis teada, millised on järelkasvu ootused ja soovid. Selleks, et meie ühiskond muutuks nooresõbralikumaks, tuleb noori rohkem kaasata otsustamisprotsessidesse ja anda neile võimalus võtta vastutus. Tegusad ning ambitsioonikad noored on potentsiaalsed juhid, kes kujundavad lähitulevikus meie riigi ühiskonda ja seisavad Eesti jätkusuutlikkuse ning heaolu eest. Et noored saaksid kasuliku õppetunni, julguse ja harjumuse oma seisukohti esitada ning ühiskonda mõjutada, on oluline, et Eesti meedia ka noorte seisukohti kajastaks. Ühiskond laiemalt saab uuenduslikke ideid ning aktiivse, ühiskonnast hooliva, täisväärtusliku kodanikkonna, kodanikud parema keskkonna ja hoolivama järelkasvu. Seega - millele keskendub Keskerakonna Noortekogu manifest?

Kõige enam keskendub manifest just noorte tööpuuduse probleemile – rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus maailmas 2009. aastal rekordilise 81 miljonini, luues võimaliku nn kadunud põlvkonna, mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Suvel Euroopa Statistikaameti poolt avaldatud andmetel on noorte töötute (kuni 25-aastaste) määr Eestis 37,2 protsenti, millega oleme Euroopas häbiväärsel kolmandal kohal. Meile teeb muret noorte tööpuuduse järsk kasv ja nähtava valitsusepoolse initsiatiivi ning selge tegevuskava puudumine probleemi lahendamiseks.

Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks.

Teine oluline küsimus on tasuta kõrgharidus ja selle osakaalu suurendamine. Leiame, et kõigile võimekatele noortele tuleb tagada tasuta kõrgharidus, vajalik on peatada hiiliv üleüldine õppemaks ja suurendada kõrghariduse rahastamist. Noored tunnetavad probleemina tasuta õppekohtade arvu vähenemist ja õppetoetuste süsteemi puudulikkust. Lisaks tuuakse välja ka teaduspõhine koostöö erasektoriga.

Kindlate seisukohtadena on välja toodud veel näiteks tasuta koolitoit gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele; maakoolide võrgu säilitamine; munitsipaalkorterite pakkumine noortele peredele; riikliku praktikavahendussüsteemi loomine; õppelaenu hüvitamise taastamine ja noori palkavate ettevõtete maksusoodustused.

Uue mõttena käisid noored välja idee, et autokool võiks olla taas tasuta kooliprogrammi osa. Lisaks soovivad õpilased koolidesse toimivat kooliraadiot, mis edastaks just neile olulist informatsiooni ja millel oleks kindel koht teiste õpilas-alguste kõrval.

Üliõpilased tahavad kõrgkoolide juurde lastetubasid, kuhu lapsevanematest tudengid saaksid oma lapse loengute ajaks jätta. Lastetubades hoiaksid lapsi näiteks praktika korras ja miks-mitte ainepunktide eest tulevased lasteaedade kasvatajad. Selline lastetubade võrk peaks katma kõiki Eesti kõrgkoole, kuid alustada võiks suurematest. Tean, et esimesed sammud Tallinna kõrgkoolides on ka juba tehtud, kuid nüüd oleks aeg see hea praktika rakendada ka mujal Eestis.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek: riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks. Ka seda peab tänases Eestis tihti meelde tuletama.


Loe lisaks: Keskerakonna Noortekogu manifest 2010

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar