05 september 2011

Pealetükkiva elektri hinna tõusu taga paistavad valitsuse kõrvad

Artikkel ilmus 05.09.2011 Pealinnas. Loe siit.


Elektri hind, nagu ka nafta hind mõjutab kõiki hindasid. Elektri hinna tõusuga täna vaikselt leppides avastame homme, et pagar on tõstnud leiva hinda ja vorsti või piima jaoks enam raha ei jätku, sest kõik hinnad on poodides juba nii palju tõusnud.

Peaminister teeskleb võitlust

Arvestades veel asjaolu, et reaalpalgad on viimastel aastatel langenud, inimeste muude sundkulutuste osakaal rahakotis aga märgatavalt kasvanud, on igasugune universaalteenuste hinnatõus surmahoop meie inimeste toimetulekule. Lisaks hoiatavad Eesti Pank ja mitmed majandustegelased jätkuvalt, et palgatõusu ei tasuks töötajatel loota.

Elektri hinna teema on valitsuserakondadele nagu «pind päkas», sest ka peaminister Andrus Ansip ägestus mullu oktoobris valitsuse pressikonverentsil Eesti Energia Jaotusvõrgu hinnatõusu taotluse peale, nimetades seda nahaalsuseks ja lauslolluseks. Paraku jäävad need sõnad vaid võitluse teeskluseks ja reaalseid samme hinnatõusu pidurdamiseks pole astutud. Vastupidi, näib, justkui püüaks valitsus, kes on Eesti Energiast riigieelarve kulude katteks korduvalt dividende välja võtnud, hinnatõusu vastutusest käed puhtaks pesta. Ansipi «lauslollist» elektri hinna tõusust on saanud reaalsus ja pidurdusmärke ei ole kuskil näha. Kuidas siis on võimalik tekkinud olukorras edasi elada?

Eestis on lühikese aja jooksul esitatud konkurentsiametile mitu taotlust, et kergitada elektri hinda. Konkurentsiamet lükkas Eesti Energia esialgse hinnatõusutaotluse tagasi, kuid asi polnud mitte kulude põhjendamatuses, vaid lohakalt täidetud paberites, väidab konkurentsiamet. Jääb vägisi mulje, et asjaga kiirustati. Ju siis oli kiiresti millegi jaoks raha vaja või loodeti siiralt, et suve tipp-perioodil menetletakse asja ükskõiksemalt ja jõhker hinnatõus jääb tähelepanuta. Keskerakonna noortekogu korraldatud meeleavaldus 4. augustil tõestas, et nii see sel korral ei lähe.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik soovitas 7. augustil Reporterile antud intervjuus inimestel põhimõtteliselt hinnatõusu paratamatusega leppida ja hakata kokku hoidma. Pisut naljakana kõlas soovitus hõõglampide asemel hakata kasutama näiteks säästulampe ning loobuda elektriküttest. Kaasik justkui ei usuks, et Eestis on inimesi, kelle toimetulek on tõepoolest nii raske, et ei saada enam elektriarvete maksmisega hakkama. Olukorras, kus inimesed loevad eurosente leiva ostmiseks, ei mõelda kallitele säästulampidele või küttesüsteemi väljavahetamisele! Need on kättesaamatud suurused. Kaasik soovitab ka pöörduda riigipoolsete abimehhanismide poole – aga milliste? Kas kuskil on valitsuse hinnatõusuvastane päästeplaan või hämatakse jälle?

Liive palk kerkis 200 000 krooni võrra

Kokkuhoiusoovitus kõlab seda kummalisemalt, et selles küsimuses võiks kõigepealt eeskuju näidata nõudja ise. 21. märtsil lugesime, et Sandor Liive palk kerkis 202 000 krooni võrra. Tema töötasu oli eelmisel aastal 2 458 397 krooni, üheksa protsenti enam kui aasta varem. Hiljuti liisiti juhile uus ülikallis Audi ja seda jada võiks jätkata, lisades juurde Eesti Energia suured kasumid ja välisinvesteeringud. Kõik see teeb tavainimese nõutuks.

Eesti Energia juhid ei tulnud 4. augustil meeleavaldajatega silmast silma suhtlema, põhjendades seda asjaoluga, et väljas ei olnud korralikku projektorit ja meeleavaldajad olid ebakonstruktiivsed. Samas ei tahtnud kohale tulnud inimesed, kellest noorimad olid veel koolieelikud ja vanemad juba küpses eas pensionärid, muud kui lubadust, et hinnatõusu muutus saab olema avalikult, põhjalikult ja arusaadavalt lahti seletatud, ja vastuseid lihtsatele küsimustele, näiteks miks on tehtud investeeringud vajalikud ja kas hinnatõusule on kaalutud ka alternatiive.

Elektrifirma hea käekäik on meie kõigi huvides, sest iga Eesti kodanik on Eesti Energia osanik ja just seetõttu panebki muretsema stiil, millega püütakse järsku hinnatõusu läbi suruda.

1 kommentaar:

  1. Elektrihinnatõusu vastu võidelda on õige tegu! Mulle tundub, et meie rahvas on üldse kuidagi liiga kergelt leppinud näiteks pensioniea tõusu jm otsustega.
    Oluline on ka see, et teie tegevusel oleks mingi tulemus, sest niisama võime ju kõik rääkida, kuid kui see midagi ei mõjuta, siis miks üldse midagi ette võtta? Seega - jõudu tööle!

    VastaKustuta