25 oktoober 2011

Aaviksoo plaan on halb signaal

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe ütles, et riigipoolne plaan leida võimalusi, kuidas suurendada õppelaenu võlgade menetlemisel kommertspankade vastutust ja vähendada riigitagatiste rakendamist, on halb signaal üliõpilastele ja jätab mulje, nagu riik tahaks tekkinud probleemidest käed puhtaks pesta.

Riibe juhib tähelepanu asjaolule, et veel mõni aasta tagasi oli valitsuse üks prioriteete kõrghariduse lisafinantseerimise argumendina plaan tõsta õppelaenu summat, seda vaatamata üliõpilasorganisatsioonide vastuseisule. „2008. aastal tõstetigi õppelaenu maksimummäär 25000-lt kroonilt 30000-le. Õppelaenu hüppelise suurendamise ja riigipoolse hüvitamise lõpetamise tulemuseks on tekkinud olukord, kus paljud üliõpilased alustavad oma iseseisvat elu suure võlakoormusega, mis muuhulgas mõjutab negatiivselt ka Eesti pere- ja iibepoliitikat. Tekkinud probleeme ei lahenda riigipoolse plaaniga anda õppelaenuvõlglaste tegelemine üle pankadele,“ sõnas Riibe.

Veel valimiste eelõhtul, 5. märtsil kinnitas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar siiralt noortele, et õppelaenude hüvitamise küsimus leiab lahenduse. 20. aprillil ütles vastne haridusminister Jaak Aaviksoo, et õppelaenu hüvitamist ei taastata. Keskerakonna Noortekogu leiab, et õppelaenu hüvitamine tuleb taastada.

Tänases Eesti Päevalehes kirjutati haridus- ja teadusministri plaanist suurendada õppelaenude menetlemise puhul kommertspankade vastutust ja vähendada riigitagatiste rakendamist, mis sisuliselt tähendab et riik soovib õppelaenuvõlglastega tegelemise kohustuse pankadele üle anda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar