09 juuli 2012

Probleemideks on noorte tööpuudus ja koolide tulevik

Täna on meie ees rida Eesti elu sõlmküsimusi, mille lahendamiseks vajame noorte aktiivsemat kaasalöömist. Enam ei piisa pelgalt rääkimisest, vaid vaja on näha tegevuse reaalseid tulemusi.

Esiteks - pean noorte tööpuudust valulikuks probleemiks, millele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud, kuid mille likvideerimise ja ennetamisega tuleb jõuliselt tegeleda. 5. juunil lugesin Postimees Online-st, et täna on nii Eestis kui Euroopas noorte tööpuudus kaks korda kõrgem keskmisest. Selle aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus Eestis 11,9 protsenti, 15-24-aastaste tööpuudus aga 22,7 protsenti. Jätkusuutlik Eesti saab olla vaid selline, kus riik ei tooda noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid panustab iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks. Paraku ei näe me hetkel, mida on konkreetselt tehtud ja kuidas kavatsetakse probleemi lahendada. On ilmne, et vajame selgemat riiklikku tegevuskava võitlemaks noorte tööpuudusega. Avalik diskussioon on vaid selle üks osa. Lahenduste juurde kuuluksid valdkondade ülene tegevuskava, mis hõlmaks endas nii noorte töötuks jäämise ennetamise kui ka juba töötute noorte hõivesse tagasitoomise meetmeid, karjääriteenuste kättesaadavuse parandamist kui ka praktikakohtade loomise motiveerimist riigi poolt.

Teiseks oluliseks teemaks on gümnaasiumide tulevik nii maal kui ka linnas. Viimastel aastatel on Eesti hariduspoliitikat iseloomustanud pidev püüd erinevaid haridusreforme läbi viia. Põhjuseks on toodud nii gümnaasiumi minevate õpilaste arvu vähenemist kui ka seda, et väikestes maagümnaasiumides ei pakuta piisavalt head haridust. 2009. aasta PISA testid kinnitasid, et Eesti lapsed on nii lugemises, matemaatikas kui ka loodusteadustes kõrgel 13. kohal 65 riigi arvestuses ning kogutulemused olid oluliselt kõrgemad OECD keskmisest tulemusest. Niisiis võib järeldada, et tegelikkuses meie haridus nii tõsiseid reforme ei vaja, sest selle kvaliteeti võib pidada heaks. Laiaulatusliku gümnaasiumireformiga tekib palju arusaamatusi ning pole kindel, kas õpilaste juba täna head teadmised tänu reformile ikka paranevad.

Gümnaasiumiharidus peab olema tasuta. Kilomeetrite kaugusele jäävad gümnaasiumid tähendavad peredele aga lisakulutusi laste kooli transportimiseks või hoopiski võõrasse linna elama saatmiseks. Samuti toob gümnaasiumireform kaasa riski, et väikesed maakohad jäävad inimtühjaks, sest lastele hea ja stabiilse koolitee tagamiseks on perekonnad valmis kolima suurematesse keskustesse. Paljude gümnaasiumide sulgemisega kannatavad eelkõige majanduslikult vähemkindlustatud pered, kellel puuduvad võimalused lapsi kaugele kooli saata. Gümnaasiumireform võib kaasa tuua keskhariduseta inimeste osakaalu suurenemise Eestis, mis pikemas plaanis võib tähendada ka riigi suuremaid kulutusi nende inimeste toimetuleku tagamiseks. Samas ei tohi tähelepanuta jääda ka kutsehariduse propageerimine ning selle kvaliteedi pidev tõstmine.

Kõiki tänaseid probleeme tuleb vaadata komplektina ja üksikult nende küsimuste lahendamine on poolik tegevus. Selleks, et tuua kaasa soovitud muutuseid peame noortena olema senisest aktiivsemad, julgemad ja nähtavamal, sest tahame näha otsustajate poolt rohkem konkreetsemaid tegusid.

1 kommentaar:

  1. Miks valitsusliikmed ei räägi noorte tööpuudusest? Kesknoored ütlesid õigesti, et kui minister Kristen Michal ja tema koalitsioonikaaslased püüaksid lahendada noorte tööpuuduse probleemi sama jõuliselt ja entusiastlikult, kui seda tehti õpetajate ja ametiühingute suurstreigi ajal 16-valimisea küsimuses, siis oleks lahendused juba silmapiiril.

    Kusjuures pange tähele - viimaste andmete kohaselt on töötukassas arvel üle 5500 16–24-aastase noore inimese. Noorte tööpuudus Eestis on 22 protsenti.

    VastaKustuta