09 november 2012

Kolm lahendust energiajoogi probleemile

Energiajook on suhteliselt uus toode nii Eesti kui ka kogu Euroopa Liidu turul. Tervise Arengu Instituudi definitsiooni kohaselt nimetatakse energiajookideks jooke, mis sisaldavad süsivesikuid, vitamiine, mineraalaineid ja lisaks neile muid toimeaineid. Energiajoogid erinevad teistest jookidest kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja taimsete ekstraktide oluliselt suurema sisalduse poolest. 

Keskerakonna Noortekogu tuli käesoleva aasta veebruarikuus välja ettepanekuga kehtestada energiajoogile vanuselised müügipiirangud ja see põhjustas ühiskonnas elavat debatti. Keskerakonna riigikogu fraktsioon esitas suvel samuti eelnõu, mille eesmärk oli algatada tegevuskava koostamine, et vähendada laste energiajookide tarbimist. Seda on võimalik teha nii teadlikkuse tõstmisega kui ka otseste seaduslike piirangutega energiajoogi müümisel. Paraku ei toetanud valitsuskoalitsiooni erakonnad tehtud ettepanekut ja hea algatus jäigi sündimata. 

Energiajookide mõju lastele ja noortele on mitmed eksperdid pidanud lausa ohtlikuks, kuna laste närvisüsteem ei ole veel piisavalt arenenud. Energiajookide mõju lastele ja noortele on tingitud toimeainete suurtest kogustest joogis, mis põhjustavad liigset erutuvust, südamepekslemist, unehäireid ja närvilisust. Olenevalt toimeainete hulgast ning koostisest võib jookide mõju olla erinev. 

Energiajookide liigset tarbimist on peetud teatud juhtudel ka äkksurma sündroomi põhjustajaks. Prantsusmaal leidis aset juhtum, kus suri 18-aastane atleet, kes oli energiajooki enne korvpallimängu joonud neli purki. Tema surma põhjuseks märgiti täiskasvanu äkksurma sündroom. 

25. oktoobril korraldasime Toompeal Riigikogu ees aktsiooni „Vikatimees ulatab energiajoogi“. Riigikogu liikmete reaktsioonid oli üllatavad, sest paljud tunnistasid omavahelises vestluses, et nende jookide tarbimine on tõesti noorele organismile kahjulik ja mõjud ettearvamatud. Paraku otsustasid need samad valitsuskoalitsiooni Riigikogu liikmed mõnikümmend minutit hiljem ettepanekule siiski vastu hääletada või loobuda üldse hääletamisest (v.a üksikud erandid). Küllap sai erakondlik otsus võitu mõistusest ja jätkati vanaviisi, s.t tuntud teerulli poliitikat opositsiooni ettepanekute suhtes. 

Mis edasi? Kolm võimalust. 

Põhimõtteliselt näen kolme võimalust olukorra parandamiseks: 

Esiteks, kõige kiirem lahendus oleks Eestis kehtestada energiajookide müügikeeld alla teatud vanust (näiteks alla 16-aastastele ära keelata). Seda varianti toetab Eesti Keskerakonna Noortekogu ja algatusega on liitunud näiteks kaubandusettevõte Rimi. Müügi keelustamine on leidnud tunnustust ka Eesti Kaupmeeste Liidu poolt. 

Teine võimalus on piirata energiajookide reklaami ja müüki kõikvõimalikele lastele ja noortele mõeldud üritustel. Küsimus on ka selles, millistes kohtades energiajooke müüa võib ja kui kättesaadavad nad erinevas vanuses inimestele on. Seni, kuni igas putkas või bensiinijaamas saab energiajooke vabalt kätte, tarbimine kasvab. 

Kas lapsed võivad ajada energiajoogi limonaadiga segamini? Ilmselt küll!

Kolmas võimalus on märgistada energiajoogid veelgi silmatorkavamate märkidega, nagu „mitte soovitatav lastele, rasedatele ning kofeiini suhtes tundlikele inimestele“. Märgid oleksid kaugelt loetavad ja hoiatava iseloomuga.

Kokkuvõttes tuleb tõsta inimeste teadlikkust energiajookides peituvate ohtude ja tegelike mõjude kohta. Kuni ei ole omavahel tasakaalus energiajookide positiivne reklaam ning adekvaatne informatsioon, jätkub ka energiajookide tarbimise kasv laste seas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar