15 märts 2013

Hammaste probleem ei lahene riigi toeta

Algatasime veebruaris kampaania, kus nõudsime, et hambaravihüvitis tuleb taastada ehk «Hambad korda!».
 
Paljud inimesed on probleemi ees: ravi on vaja, kuid raha ei ole! Enne 2008. aastat said inimesed 300-kroonist hüvitist. See ei olnud küll teab mis suur raha, kuid võimaldas vähemalt korra aastas kontrollis käia ja nii tõsisematele hambaprobleemidele jälile jõuda. Nüüd aga ei lähe inimesed pahatihti kontrolligi, trotsides valu tegevaid hambaid.
 
Facebooki kampaania kogub kiiresti poolehoidu ja mitmed murelikud inimesed kirjutasid mulle oma kogemustest. Eestis on suur vajadus leida lahendused hambaravihüvitisele. Kampaania tulemusena näeme avalikult, millises olukorras on meie inimeste hambad. Lugedes erinevaid arvamusi, ei saa ma jätta neist kirjutamata. Avaldan kaks anonüümset kirja, mis peegeldavad tekkinud olukorda suhteliselt hästi.
 
Esimene kiri. «Minul murdus üksainus hammas. Hambakrooni panemiseks raha ei jätkunud ja seetõttu kasvatati poole hamba pikkune köndike. Käin nüüd ringi nagu nõiakene ja saan isegi aru, et selline nõiairve hirmutab inimesi. Samas kannatab mul ka teine esihammas kaariese all ja juba hakkab valutama. Kaks tagumist hammast oleks tulnud juba ammu välja tõmmata, aga raha pole. Hambaravihüvitise lugu meenutab lugu, kus rebane kostitas kurge taldriku pealt, millelt see ei saanud oma pika nokaga suutäitki kätte. Ravimata hambajuur võib tekitada suure tõenäosusega lõualuuvähki, meningiiti, suus ja ninaneelus infektsiooni. See omakorda võib rännata neerudesse, südamesse, ajju – kuhu iganes! »
 
Teine kiri. «Olen 57-aastane naine ning viis aastat südamepuudulikkuse tõttu töövõimetuspensionär. Hambaid pole ma parandada saanud juba viis aastat, sest selleks ei jätku mul lihtsalt raha, kuna pension on 250 eurot. Pool kuud tagasi hakkas aga mul üks lagunenud hammas valutama ja ma ei saanud minna hambaarstile, sest mul ei olnud 50 eurot maksta. Ma nutsin alandusest, valust ja trotsist selle riigi vastu, kus puudub võimalus abistada invaliidistunud ja abi vajavat inimest. Olen oma panuse riigile andnud – olen töötanud nii haridus- kui ka kultuurivaldkonnas, kus olen püüdnud endast noortele anda alati parima. Seekord teadis mu venelasest naaber Koplis ühte vene arsti, kes valutava hamba 20 euro eest välja tõmbas.»
 
Võimuliit võttis 2008. aasta lõpul vastu otsuse, et lõpetatakse kõigile üle 19-aastastele 300-kroonise hambaravihüvitise maksmine. Hambaravihüvitise maksmise lõpetamine aitas riigil tol hetkel kokku hoida 70–80 miljonit krooni aastas, kuid on toonud praeguseks kaasa korvamatud kahjud inimeste tervisele. Lühidalt: kaotati ära profülaktiline läbivaatus ja inimeste hambad hakkasid hoogsalt lagunema.
 
Juba tollal leidis Eesti Hambaarstide Liidu juhatus, et valitsuse otsus kaotada hambaravihüvitis viib inimeste tervisliku seisundi halvenemisele. Suu ja hammaste tervis mõjutab südame-veresoonkonna ja hingamiselundite tervist, loote arengut ja muud. Hüvitise kadumine halvendas eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste olukorda. Kokkuvõttes leian, et praegune olukord peab muutuma ja loodan, et aktsiooniga anname sotsiaalministrile ja valitsusele märku, et see probleem ei lahene ilma riigi toeta.
 
Artikkel ilmus Postimehes 13.03.2013.
 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar