18 aprill 2013

Noored, julgelt oma seisukohti kaitsma!

Intervjuu ilmus ajalehes Kesknädal 17. aprillil 2013.

20. aprillil toimub Keskerakonna Noortekogu XI kongress. Sellega seoses andis intervjuu kesknoorte juht JAANUS RIIBE. 

Jaanus Riibe märkis Kesknädala küsimustele vastates, et erakondade sõnumid võiksid olla selgemad ja arusaadavamad. Tema hinnangul on noortel kõrini poliitklounidest, kes lubavad kõike, et vaid hääli saada. Ebakindlus tuleviku suhtes peaks noori julgustama ise hakata riigis poliitikat kujundama.

Iseloomusta Keskerakonna noortekogu. Kuidas teil praegu läheb?

Noortekogu on kasvanud viimasel aastal tõesti kiiresti: detsembris ületati esmakordselt 6000 liikme piir. Oleme Eesti suurim poliitiline noorteühendus. Meie ridades on esindatud kõik vanuserühmad, erinevad rahvused ja erineva taustaga inimesed - see on meie tugevus!

Paljud noored on tänaste riigijuhtide poliitikas ja neis poliitikuis endis pettunud, kuid meie oleme suutnud pakkuda oma ettevõtmiste ja ideedega neile alternatiivi. Keskerakonna noortekoguga liituvad noored usaldavad meie väärtusi ja soovivad aktiivsemalt kaasa lüüa Eesti elu paremaks muutmisel. Meie tugevus on see, et oleme avatud uutele ideedele ja inimestele, ei sulgu umbsetesse kabinettidesse ega pane oma silmi kinni tegelike probleemide ees.

Eesti ühiskonna noorema põlvkonna tegemisi segavad mitmedki probleemid, millele valitsev koalitsioon jätkuvalt vaatab läbi roosade prillide: noorte kõrge tööpuudus, koolide sulgemise kava, maanoorte võimaluste vähenemine, jätkuv hinnatõus.

Ebakindlus tuleviku suhtes annab noortele tugeva tõuke ise hakata riigi poliitikat kujundama. Usun, et üheskoos suudame neid probleeme lahendada.
Usun, et meiega äsja liitunud noored tõusevad pildile juba sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel.

Mida noortekogu peab praegu oma põhiülesandeks peale nn broilerite kasvatamise?

Meie väärtusteks on professionaalsus, sihikindlus, koostöö, tulemuslikkus ja paindlikkus. Soovime kaasata noori poliitikasse ja otsustamisprotsessi, pakkuda neile koolitust ja kvaliteetseid ajaveetmisvõimalusi, tutvustada noortele tsentristlikku maailmavaadet. Peale tõsiste ja harivate ürituste toimub ka meelelahutuslikke, need kõik käivad käsikäes. Mõned soovivad osaleda üritustel ja teised näha lähemalt, kuidas tipp-poliitika sünnib.

Hoiame oma eesmärke ja ideid fookuses. Kui võitlus käib noorte võimaluste eest kutse- või kõrghariduse omandamisel, esimese kodu soetamisel, igapäevaelu korraldamisel, siis need on noorte eesmärgid, mille kaitsmisest me mitte mingi hinna eest ei tagane.

Tuleb tõdeda, et poliitika on muutunud professionaalsemaks ja edu saavutamine eeldab pikaajalist pühendumist. Näiteid noorte poliitikute edulugudest on meil palju: Kadri Simson, Jüri Ratas, Priit Toobal, Lauri Laasi, Olga Sõtnik, Sven Mikser jt.

Kuidas iseloomustaksid teiste Eesti parteide noortekogusid või nende liikmeskonna järelkasvu? On teil nendega soojad sidemed? Kas jagad Kaarel Tarandi seisukohta, et Eesti 35-aastased ministrid jäävad ametisse veel 30-40 aastaks ja teie põlvkonnal pole ses mõttes häid poliitilisi väljavaateid?

Eemalt vaadates võib tunduda, et noortevaldkonna teemades valitseb erakondade vahel üksmeel. Kõik ütlevad, et noori tuleb toetada. Mitte keegi ei kuuluta, et „Eesti Noorteühenduste Liit tuleks panna kinni!". Paraku, kui otsustamiseks läheb, siis tuleb maailmavaateline erinevus sisse. Hiljutine näide pärineb kõrgharidusreformist, kus pealkiri ja loosung olid küll „Tasuta kõrgharidus", kuid tegelikult oli asi sellest kaugel ega esindanud üliõpilasesindajate seisukohti. Tudengite pikk selgitustöö tasuta kõrghariduse suunal visati hetkega üle parda. Aastatepikkune aktiivne töö nulliti, kui kiirkorras tehti poliitilise loosungi all ära reform, mida tudengid tegelikult ei soovinud.

Kesknoortekogul on olnud jõulisi väljaastumisi: Sven Mikseri ajal tehti Edgar Savisaare fännklubi, kord aheldati end Tallinnas vanade puude külge, et neid maha ei võetaks jm.

Kas noortekogu planeerib julgustükke, et ei lehvitataks üksnes plakatite ja lippudega, vaid tehtaks ka ühiskonda enam mõjutavaid aktsioone? Viimati tegite kampaania Eesti inimeste hammaste olukorra teadvustamiseks, õigemini, hambututest suudest. See oli väga mõjus. Aga kas see ka kuhugi edasi arenes? Kui toimetused saavad päevas kümneid ja sadu pressiteateid, jäävad need igavaks ja neid ei panda tähele. On vaja silmapaistvaid aktsioone. Mida sellest arvad?
 
Olen nõus, et noorsoo probleemide edukaks lahendamiseks peame minema kaitselt üle pealetungile. Tühise pressiteatega ei ole võimalik muuta valitsuse poliitikat, vaid vaja on tegutseda nii, et „puust ja punaselt" oleks igale noorele arusaadav tänaste otsuste tulemus ja tagamaad. Peame aru saama, et viimaste otsuste kohaselt on noorte hulgas ootus selgelt olemas. Ja meie hulgas on ruumi paljudele.

Viimasest aastast meenuvad Riigikogu ees „roheline öölahing", meeleavaldused elektrihinna tõusu vastu, kuid ka tasuta ühistranspordi toetamise aktsioonid. Tõime isegi suure bussi Tallinna linnavolikogu ette tasuta ühistranspordi vastaste hulka ning seal toimus silmast-silma elav debatt ühissõidukite plusside ja miinuste üle.

Mis teemadel noortekogulasi koolitatakse?

Oleme korraldanud erinevaid poliitikakoole. Käsitlemist on leidnud haridus-, välis-, majandus- ja rahvuspoliitika, meedia, riigikaitse- ja keskkonnapoliitika, presidendi roll Eestis, Euroopa Liidu plussid ja miinused jpm. Meenub konverents „Jõu- ja võimustruktuuride ning meedia sekkumine poliitikasse", mis sai palju vastukaja; Postimehe fotograaf Liis Treimann pälvis selle kajastamise eest aasta uudiskategoorias kolmanda koha.

Mis üldse noortele praegu peale läheb? Kas peale hängimise, tšillimise ja šoppamise noorte ajudesse midagi mahub?

Eesti noortele lähevad korda kõik teemad, mis mõjutavad nende elu. Kohati tundub, et noortel on kõrini poliitklounidest, kes lubavad kõike, et saada hääli. Selline populism ei lähe läbi! Noored ei taha, et neile ette kirjutataks, kuidas elada. Nad tahavad vabadust valida oma individuaalne elu, ja teavad, milliseid valikuid langetada. Oluline on jätkusuutlik elu oma kogukonna keskel.

Me ei pea inimestele ütlema, kuidas käituda, vaid levitama ideesid. Ja kui see nendeni jõuab, siis nad käituvadki õigesti. Noored peavad ka tulevikus oma seisukohtade kaitsmisel olema jõulised!

Mida arvad noorte perspektiivist eluks Eesti Vabariigis? Kas siia on võimalik jääda tööle ja peret looma või tuleb tingimata välismaale ära minna?
 
Eestis on olemas kõik võimalused, et siin jätkata ja inimeste elu paremaks muuta. Probleeme on, kuid nendele on ka vastused olemas. Paljud ütlevad otse, et tänased riigijuhid on läbikukkunud, kuid neile on olemas ka alternatiiv. Kuulake, mida noored räägivad, neil on olemas ideed ja nad ootavad oma võimalust! Kes tegelikult ja siiralt küsivad tänastelt noortelt, millised on nende probleemid? Neid küsijaid ei ole palju.

Mis on Eesti poliitikal viga? Kas pead ülespušitud rahvakogu vaid asendustegevuseks selmet tegelda riigis tõeliselt oluliste probleemide lahendamisega (haridus, hooldekodud, madalad palgad, väljaränne, haldusreform, vaesumine jm)?
 
Mind on viimasel ajal hakanud häirima ebaselged seisukohad. Erakondade sõnum võiks olla selgem ja arusaadavam. Liiga palju on sellist sõnumit, nagu: „Jah, kuid...". Kõik on kõige poolt, ja see on absurdne.

Märgilise tähendusega on, et küsimustest, mida rahvakogu arutas hiljuti Lauluväljakul, rääkis Keskerakonna noortekogu juba aasta tagasi samas kohas. Oleme parema demokraatia poolt!

Millised Eesti poliitikud sulle imponeerivad (peale Keskerakonna omade)? On välismaiseid lemmikuid?

Mul puuduvad eeskujud, sest arvan, et eeskujud on kasutud. Noortekogu esimehena olen näinud kahe aasta jooksul palju noori, kellel on kõik olemas selleks, et olla järgmine minister või erakonna esimees. Tuleb vaid endasse uskuda! Unistused muudavad maailma!

Küsisid INDREK VEISERIK ja URMI REINDE

1 kommentaar:

  1. Mul ka puuduvad eeskujud, sest arvan, et eeskujud on kasutud.

    VastaKustuta