08 juuli 2013

Riigi kohustused tudengi kaela

Ülikooli sisseastumine käib täie hooga ja paljud on peagi valiku ees, kas võtta õppelaenu või mitte?
 
Kulutuste nimekiri, mis tuleb ülikooli õpingutega seoses igakuiselt katta, on pikk: algavad kulutustega eluaseme üürile, kommunaalteenustele, toidule, raamatutele ja lõpevad mobiiltelefoni, riiete ja transpordikuludega.
 
Arvestades puudulikku riiklikku toetuste süsteemi ja tudengite kehva majanduslikku olukorda, tekib küsimus, kas laenu võtmine on noore vaba valik või hoopis salakavalalt pealesurutud skeem, mis lükkab riigi toetuste kohustused ja koorma üliõpilaste endi kaela?
 
Uuringud näitavad, et õppelaenu võtjate osakaal on suurem nende tudengite seas, kelle vanemad on majanduslikult pidevates raskustes või tulevad vaevu ots otsaga kokku. See suunab tudengi ja tema perekonna veelgi karmimasse nõiaringi.
 
Õppelaenu ülempiir on 1920 eurot. Kui tudeng võtaks igal aastal õppelaenu, siis õpingute lõppedes viie aasta pärast ägab noor juba 9600-eurose võlakoorma all, mis vanas rahas on umbes 150 000 krooni.
 
See tähendab kokkuvõttes seda, et kõrgkoolidest välja astuvatel noortel on arvestatav võlakoormus. Võlg omakorda survestab kiiresti tegema tööalaseid valikuid ega jäta aega järelemõtlemiseks või eneseotsinguteks, sest iga töö ju sobib, kui järgmisel kuul on laenumakse vaja juba jälle maksta. Kindlasti avaldab tekkinud olukord mõju noorte pereplaneerimisele.
 
On kindlasti näiteid, kes saavad laenu maksmisega edukalt hakkama, kuid tooni annavad pigem vastupidised juhtumid. Ilmselt seetõttu teavitas haridusministeerium eelmisel suvel võidukalt, et on hakanud senisest tõsisemalt ja tulemuslikumalt võlgu sisse nõudma. Võlglaste suur arv viitab aga hoopis süsteemi probleemidele.
 
Kuni õppetoetuste süsteem ei paku piisavalt tuge, langevad noored jätkuvalt laenulõksu, mis toob riigile rohkem kahju kui nirudelt õppetoetustelt kokkuhoitud raha.
 
Olen seisukohal, et õppelaenu tagasimaksmisel ei tohiks lüüa kõiki ühe latiga, vaid arvestada kõrgkoolist välja astuva noore käekäiku ja tegelikke sissetulekuid. Õppelaen peab olema tudengile vaba valik, mitte sundolukord. 
 
Arvamusartikkel ilmus Postimehes 05. juulil 2013. Loe siit.

1 kommentaar:

  1. Loe ka:

    1. Eesti tulevik on ehitatud savijalgadele

    Lugesin uudist, et haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on tudengite seas õppelaenuvõlglasi on juba üle 3000.Veel möödunud aasta sügisel oli õppelaenuvõlglasi umbes 560, kes olid kokku võlgu 17,6 miljonit krooni. Millest tuleb selline võlglaste hüppeline kasv?

    Siit: http://jaanusriibe.blogspot.com/2010/06/jaanus-riibe-eesti-tulevik-on-ehitatud.html

    2. Küsimus Mart Laarile: Millal taastatakse õppelaenu hüvitamine?

    Pärast laupäevast debatti on oluline küsimus ka see, millal pannakse koalitsioonikõneluste lauale Mart Laari lubatud õppelaenu hüvitamise taastamine – kas üldse pannakse? Kas Mart Laar peab oma sõna ja täidab väljakäidud lubaduse taastada õppelaenude hüvitamine? Need on küsimused, millele inimesed ootavad praegu vastuseid.

    Siit: http://jaanusriibe.blogspot.com/2011/03/kusimus-mart-laarile-millal-taastatakse.html

    Siit: http://jaanusriibe.blogspot.com/2011/04/kas-mart-laar-on-ikka-sonapidaja-mees.html

    3. Õppelaenu asemel korralik õppetoetus

    Õppelaenu tasumisega on jännis tuhanded endised üliõpilased. Paljud neist lõpetamata kõrgharidusega, sest kõrgkoolis õppimine käis üle rahakoti.

    Siit: http://jaanusriibe.blogspot.com/2012/06/oppelaenu-asemel-korralik-oppetoetus.html

    VastaKustuta