14 mai 2014

Noored lootsid Rõivaselt värskemat poliitikat

Rohkem kui kuu aega tagasi sai Taavi Rõivas Riigikogu 55 poolthäälega uueks peaministriks. Paljud lootsid, et uus juht toob kaasa uue poliitika ja et rohkem pööratakse otsustamisel nägu ka noorte poole, kuid juba praegu on tunda pettumust, sest erilist kursimuutust ei ole ju tegelikult toimunud, vaid jätkatud on Ansipi-liini. 

Europarlamendi valimiskampaanias on Reformierakonna uue esimehe juhtimisel valitud kahjuks mustamise ja hirmutamise taktika. Debati asemel on kasutusel poriloopimine, ideede asemel laiutavad loosungid. Pakend ja reklaamnägu küll vahetus, kuid sisu jäi samaks.

Rõivas tatsab vana teed

Rõivase eesmärk on tegelikult ju üks: jätkata ka pärast 2015. aasta Riigikogu valimisi peaministrina. Sel teel ei kohku ta ilmselt kasutamast ühtegi vahendit ja meetodit. Selles veendusime juba praegu, kuid see võib olla alles leebe sissejuhatus. Kusjuures mulle näib, et ka Reformierakonna senised valijad ei toeta valitud kampaaniat, see ei meeldi neile ja tekitab arusaamatust.

Palju räägitakse küll Rõivase vanusest (õigemini noorusest), kuid mis kasu on sirguval põlvkonnal noorest peaministrist, kui jätkub endiselt paigaltammumise põlistamine ning naerusära taga puuduvad tegelikult värsked mõtted ja julged plaanid.

Juhatasin Keskerakonna Noortekogu XII kongressi ja vahetasin delegaatidega mõtteid. Noored ei taju Rõivase tulekut kui uue põlvkonna esiletõstmist, vaid kavalat poliitmanöövrit. Küsitakse hoopis nördinult: kui Rõivas sai peaministriks, siis kes sai tegelikult valitsuse juhiks?

Millele peaks Rõivas meie arvates tähelepanu pöörama?

Poliitika peab muutuma noortekesksemaks

Alustada tuleks probleemidest, mida eelmine peaminister eiras. Esiteks, noorte töötuse määr oli 2013. aastal Eestis, võrreldes ülejäänud tööealise elanikkonnaga, 2,4 korda kõrgem, koguni 18,7%. Noorte väärtustamiseks ühiskonnas tuleks parandada noorte tööhõivet. Selle jaoks tuleb noortele tagada sujuv üleminek hariduselust tööellu ja luua noortele töökohad nende kodukohas. Me ei ole rahul praeguse olukorraga ja rääkimise asemel peaks alustama reaalsete sammudega. Vastasel juhul kaotame noored lõplikult ja tulevikus ei ole piisavalt neid inimesi, kes viiksid Eestit edasi.

Kuna noortel ei ole tööd, siis lükkub tööelu alustamine aasta-aastalt edasi. Ka see on kasvav mure, sest nii vallanduvad doominoefekti kaudu kõik teised mured. Tulevikku lükkuvad kodusoetamine, pereplaneerimine ja kõik muu, mis on ühe korraliku ühiskonna eksistentsiks elementaarne. Muidu jäävad noored tänasest elust kõrvale.

Nüüd võime ka tunnistada, et meil ja kõigil üliõpilastel oli õigus, kui suhtusime kõrgharidusreformisse skeptiliselt. Õppetoetuste lubadus on täitmata. Lubati, et pooled üliõpilased hakkavad saama õppetoetust, kuid tegelikult saab seda vaid käputäis tudengeid.

Noored tahavad tegusid, mitte pealiskaudseid lubadusi

Lisaks on muidki küsimusi. Kuidas riiklikult toetatakse munitsipaalkorterite ehitamist, mis oleks suureks toeks noortele? Millal kaasajastatakse hariduskava ja tagatakse õppijaile korralik õpikeskkond?

Elame murrangulisel ajal, sest võitlus käib selle vahel, kas Eestist saab selline riik, kus töökohad, haridus ja riiklikud teenused on kättesaadavad kõigile või ainult vähestele. Selles võitluses võib kaasa lüüa iga inimene – esimene võimalus on juba maikuu lõpus toimuvatel Europarlamendi valimistel, kus saab valida senise stagnatsiooni (mida jätkab Rõivase erakond) ja euroopaliku edu Eestisse toojate vahel.

Need on tõsised küsimused, millesse seni on suhtutud liiga pealiskaudselt. Uuel peaministril on võimalik siinkohal näidata eeskuju ja jõuliselt seista noorte eest. Noored ootavad tegusid ja märksa sisulisemaid vastuseid.

Artikkel ilmus 14. mail 2014 ajalehes Kesknädal. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar