10 märts 2016

Riigireform ohustab pealinna

Reformierakonna veetava haldusreformi eesmärgid on kõlavad, näiteks, et kõik omavalitsused suudaksid edaspidi pakkuda tasemel avalikke teenuseid ja tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu. Et valitsuserakonnad soovivad korraldada omavalitsuste ühinemised 2017. aasta omavalitsuste valimiste raames, siis pole kahtlustki, et valitsust kannustab poliitiline motiiv. Pole välistatud, et peagi näeme kõikjal Eestis jõulisi sundliitmisi.
 
On irooniline, et põhjendustes rõhutatakse pidevalt, et praegused omavalitsused justkui ei saa hakkama. Paraku on selles süüdi just valitsuserakonnad. Esimene jõuline samm kohalike omavalitsuste tasalülitamises oli kohalike omavalitsuste tulubaasi kiire ja jõuline vähendamine, seejärel maamaksu kaotamine, samal ajal lisas valitsus omavalitsustele ülesandeid ja kohustusi, eraldamata nende täitmiseks raha.
 
Üha rohkem on kuulda ka jutte, et selle reformi raames püütakse leida kavalaid skeeme, millega kukutada Keskerakonna võim pealinnas. Selle jaoks on tarvis Tallinn tükeldada, lõhkuda väikesteks osadeks või jagada mandaadid teisiti ringi.
 
See kõik teeb nõutuks, sest näeme, kuidas üle Eesti hoogustub väljaränne ja külad jäävad pimedaks, samas on Tallinn suutnud ikkagi areneda ja kasvada.
 
Tallinna elanike arv on ületanud 440 000 piiri ja võib vaid loota, et kahjulike reformide rakendamine ei lähe pealinnas läbi. Sest kaalul on tasuta ühistransport, linnaelanike otsustusõigus, munitsipaalmajade programm, sotsiaaltoetused ja palju muud.
 
REPLIIK ilmus Õhtulehes 10.03.2016.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar