29 august 2016

Lasnamäe muutub järjest popimaks elu- ja tööpaigaks

 
Praegu elab linnaosas üle 119 000 inimese ja elanike arv on kasvanud pidevalt. Näiteks veel 2003. aastal elas linnaosas alla 112 000 inimese. Lasnamäe on muutunud kiiresti areneva ettevõtluskeskkonnaga linnaosaks, kus on võimalik leida mitmesuguse kvalifikatsiooniga vaba tööjõudu ning samal ajal pakkuda erinevaid vaba aja veetmise võimalusi.

Soovide kohtumispaik

Linnaosa ettevõtlus ise on mitmekesine ning siin leidub nii väikeseid jaekaubandus- ja toitlustusettevõtteid kui ka suuri tootmisettevõtteid. Viimaste olemasolu võib pidada Lasnamäe ettevõtluse eripäraks. Lasnamäe tugevused, nagu soodne logistiline asukoht, lennujaama naabrus, elanike suur arv, vaba maaressurss ja raudtee olemasolu on pööratud viimasel kümnendil praktikas väljenduvaks tugevuseks. Nõudlust piirkonna järele hoiab üleval ka soodne asukoht kesklinna läheduses ja veendumus, et iga uus elanik on oluline. Lasnamäel on inimesed esiplaanil ja tähtsad. Kui arvestada kunagisi linnaplaneerijate ideid, siis mahuks siia linnaosasse elama mugavalt rohkem kui 200 000 elanikku.

Ettevõtjad soovivad tegutseda kohtades, kus on piisavalt tööjõudu ja nende tulevasi kliente; elanikud aga soovivad elada piirkonnas, kus on tööd ja enesearengu võimalusi. Need soovid on saanud siin kokku. Ka kinnisvara arendaja ei soovi ehitada uusi elamuid paikadesse, kus ei ole inimesi, kes sooviksid sinna elama kolida, Lasnamäel aga rajatakse jätkuvalt uusi elamuid ja kinnisvara turg podiseb. Mõistagi on uute majade valmimisega konkurents tihenenud, kuid sellest võidavad kliendid ja tulevased elanikud. Kuigi augustis oli signaale turu rahunemisest Lasnamäel, siis esimese poolaasta andmete põhjal on Lasnamäe kinnisvara keskmine ruutmeetri hind kallinenud 7% ja tehtud tehinguid oli rohkem, kui aasta varem esimesel poolaastal.

Elanike arvu kasvu on mõjutanud tasuta ühistranspordi rakendumine pealinnas, munitsipaalmajade ehitamine, maamaksuvabastus kui ka läbimõeldud sotsiaaltoetuste süsteem. Kohe algab linnaosas uue õpetajate maja ehitus, kus on 75 uut korterit ja mis loob just õpetajatele mugavad eluasemed ja aitab tõmmata haridusvaldkonna töötajaid linnaosasse elama. Korterid antakse üürile linna koolides ja lasteaedades töötavatele õpetajatele ja lasteaiakasvatajatele. Siia ritta lisanduvad Tondiraba jäähall, heas korras sõiduteed, rohelised pargid, soodne linnapood LIPO, planeeritav Lasnamäe haigla ja palju muud.
 
Töötus väheneb

Kui veel veebruaris oli töötukassa andmetel Lasnamäel registreeritud töötuid kokku 2549, siis juulikuu lõpuks on see arv vähenenud enam kui 370 võrra. Lasnamäe arengut planeerides on tähtis, et elanik leiaks töö just oma linnaosast, mitte ei peaks kulutama rohkelt aega tööle sõidule.

See kõik mõjub terava kontrastina kõigele sellele, mis toimub hetkel mujal Eestis, eelkõige maapiirkondades. Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas aastaga statistikaameti andmeil 0,6% ja Eurostati teatel 0,5%. Sellega suutsime edastada vaid Kreekat, meist edukamad olid ka näiteks Läti ja Leedu. Maapiirkonnad jäävad tühjemaks, regionaalpoliitiliselt püütakse midagi järjekordse reformiga ära teha, kuid seegi tundub pigem käsu peale liitmisena, mille puhul on tähtis asi «ära teha», mitte keskenduda sellele, kas ja kuidas sellest inimesed võidavad.

Lasnamäel tehakse aga asju teisiti, näiteks mõned aastad toimus Lasnamäe positiivse programmi raames ideede kogumine, kus inimesed soovisid munitsipaalsauna. Inimesed soovisid, linnajuhid arvestasid sellega ja 2015. aastal avatigi uus munitsipaalsaun. Lasnamäe linnaosas on traditsiooniks saanud ettevõtluskonverentsid ja kohtumised ettevõtjatega, kus ettevõtjatel on võimalus linnajuhtidega ja teiste ettevõtjatega kogemusi vahetada ning edasist koostööd kavandada ja koordineerida.

Lasnamäe kasvu ja edu taga on kindlad otsused ja selle alusel tehtud investeeringud. Samuti keskendumine olulisele, nagu näiteks heade transpordiühenduste väljaarendamine, ettevõtlikkuse kasvatamine, kvaliteetne haridus, töötajate ja elanike väärtustamine. Inimeste arvamusel on siin selge tulemus, seda sama sooviks rohkem ka riigile!

ARVAMUS ilmus 26.09.2016 ajalehes Pealinn.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar