07 aprill 2017

Prügiteema rakendati valimisvankri ette

Mitmed Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvad poliitikud, nagu näiteks Rainer Vakra, on viimasel ajal püüdnud ebaseaduslikku prügistamist vägisi rakendada oma valimisvankri ette, kuid kogu see veiderdamine on jätnud pigem halva mulje. Just vahetult enne valimisi hüperaktiivseks muutunud noorpoliitikud peaksid ütlema ausalt välja, et tegemist on siiski eelkõige ühe erakonna valimiskampaaniaga, mitte eksitama linnakodanikke segadust tekitavate üleskutsetega.
 
Selgitan teile lihtsalt: selline tegevus polnud pelgalt tahtmine teha mõni koht korda ja koostöös avada inimeste silmi, vaid eelkõige ikkagi kannustas aktsiooni korraldajaid soov tuua pildile oma erakond ja seeläbi kerjata tähelepanu. Peale massiivse meediakampaania on tegelikke talguid olnud mõni üksik. Olgem ausad, näpuga näidata ja trummipõrina saatel kampaaniat teha oskaks vast igaüks, kuid lahendusi on kuulda selles „propagandamüras“ vähe.
 
Oleksin oodanud, et avalikkuse ette tuuakse sisulisemad ettepanekud, kuidas takistada prügilate ebaseaduslikku teket ja ennetada reostumisprobleemi. Miks ei räägita teabepäevadest, inimeste koolitamisest, kaamerate paigaldamisest või tõhusamatest võtetest kogukonna kaasamiseks? Kui seda isegi on tehtud, siis selgelt on liiga vähe, sest eesmärgiks ei peaks olema vastasseis, vaid lahendused.
 
Tegelikkuses on olukord selline: linna prioriteet on keskkonnasäästlik ja taaskasutust soosiv jäätmemajandus. Paljud prügikohad, mida „uudisena“ esitletakse, on praktikas juba ammu teada, on kaardistatud ja korrastusplaanid on tehtud – need territooriumid saavad igal aastal korda. Kohati ei suudeta kõlavate pealkirjade taga endale isegi selgeks teha, kus prügi tegelikult asub. Näiteks üks prügila, mida heideti Lasnamäe linnaosavalitsusele ette ja mille kohta nõuti juhtkonnalt sotsiaalmeedias avalikult selgitusi, asus hoopis Rae valla haldusterritooriumil. 
 
Meie seisukoht on ühene: ebaseaduslik prügiladestamine on jälestusväärne ja tõsine asi. Lasnamäe LOV koristab igal aastal näiteks heakorrakuu raames kogu oma haldusterritooriumi. Oleme paigaldanud ka prügi mahapanekut keelavaid silte, kuid kahjuks pole neil alati soovitud mõju. Hetkel kaalutakse mõnedesse piirkondadesse valvekaamerate paigaldamist, et tuvastada ja tabada prügistajaid, sest mehitatud valvet igasse metsatukka tagada ei ole võimalik. 
 
Elanike tähelepanelikkus ja tihe koostöö linnaosavalitsusega on aidanud tabada mitmeid risustajaid. Heakorrakuu kõrval käib tihe töö läbi aasta. Oluline on mitte lihtsalt näpuga näidata, vaid kaasa aidata probleemi lahendamisele ja seeläbi mõjutada inimesi tulevikus mitte viima prügi tühermaadele. 
 
Meenub juhtum varasemast: äkitselt asusid ühe erakonna esindajad valimiste eel kühvli ja kotiga parandama linnas teeauke. Selline tegevus ei olnud tulemuslik ega veennud eriti kedagi, vaid pigem tõstatas küsimuse: milleks on sellist palagani tarvis?
 
Tallinn on palju ära teinud ebaseaduslike prügilate vastu võitlemiseks ja nende tekke ärahoidmiseks. Seda enam ei tohiks kampaaniakorras nii tõsist teemat lihtsalt naljaks pöörata. Toon ühe näite: 2016. aastal osales Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eestvedamisel heakorrakuu raames talgutel üle 400 inimese, prügilasse viidi kokku 118340 kilogrammi prügi ja 10,6 tonni vanarehve.
 
Käesoleval aastal toimub heakorrakuu 7. aprillist kuni 13. maini. Seda korraldatakse juba 26. korda. Eesmärk on lüüa linn läikima ja korrastada oma koduümbrust. Tegemist on pikemaajalise keskkonnakampaaniaga, kus kaasa löövad asutused, ettevõtted, asumiseltsid, korteriühistud ja koolinoored. 
 
Heakorrakuu avatakse 7. aprillil Pae pargis toimuvate talgutega. Igaühel on võimalik kaasa lüüa! Kohtume talgutel!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar