20 november 2018

Kas linnakaamerad täidavad vaid eelarvet või on neist ka kasu?

Maanteeameti kasutuses on kaks mõõtekabiini Tallinnas Kristiine ristmikul. Ilmselt on tegemist Eesti tuntumate liikluskaameratega, sest ristmik ise on suur liiklussõlm, kust paljud pealinna liiklejad päeva jooksul läbi sõidavad. Eri andmetel on tegemist Eesti ühe suurema koormusega ristmikuga. Kristiine ristmiku kaamerad avastasid ka hiljutise testperioodi jooksul keelava fooritulega ristmikule sõitmisi, lisaks on need võimelised tabama bussirajal keelatud sõitjaid.

Oleme kõik kuulnud jutte, kuidas enne kaamerat aeglustatakse sõidukiirust ja pärast kiirusekaamerat taas kiirendatakse. Kuigi selline kiirendamine ja aeglustamine on iseenesest keskkonnale kahjulik, muudab kiiruskaamerate olemasolu autojuhid ettevaatlikumaks ja tähelepanelikumaks nii oma kiiruse kui ka ümbritseva suhtes. Kiirus on siiski kriitilise tähtsusega, sellest olenevad võimaliku õnnetuse tagajärjed ja kahjud.

Nüüd juba endine kurikuulus ristmik

Kui auto kiirus on lubatu piires ja ikkagi juhtub õnnetus, siis on tõenäolisem, et ohvrite vigastused on väiksemad. Liiklusõnnetuste statistikast selgub, et põhjuste hulgas on muidugi ka alkoholi- või narkojoove, halvad teetingimused, tähelepanu hajumine, mobiiliga rääkimine või lihtsalt kehvad juhioskused.

Mitmel pool välismaal on juba aastaid enamus kiirteede kiirusekaameratest kollased. See tähendab, et need paistavad kaugele ja omavad täiendavalt hoiatavat iseloomu. Meie maanteedel on need seni veel peamiselt hallid ja raskesti nähtavad. Ehk oleks see mõtlemiskoht maanteeametile ja võib-olla tasuks kaamerad üle värvida.

Liikluskaamerate olemasolu vähendab ka politseinike pideva kohaloleku vajadust ja tänu sellele saavad nad samal ajal tegeleda ka muude ohuallikate, kriiside või juhtumitega. Paigaldatud kaamerad püüavad kiiruseületajaid kordades rohkem, kui seda suudaksid teha liikluspolitseinikud. Üldiselt arvestatakse kiiruskaamerate asukohtade valimisel inimkannatanutega liiklusõnnetuste statistikat, liiklussagedust, sõidukite kiirusi sel lõigul, elektri kättesaadavust ja muid kohalikke olusid. Enne kaamerate paigaldamist paistis Kristiine ristmik õnnetuste poolest halvas mõttes silma.

2017. aasta kevadel käivitunud Kristiine kiiruskaamerad on distsiplineerinud liiklejaid nii palju, et rikkumiste arv vähenes. Eelmise aasta esimestel kasutuskuudel tegid ristmiku kaks kiiruskaamerat kindlaks keskmiselt pisut üle 600 kiiruseületuse kuus. Alates käivitamisest kuni tänaseni on kiiruse ületamiste kohta kogunenud ligi 11 000 trahviteadet, neist üle 6100 sel aastal. Möödunud aastal tuvastati 4815 rikkumist.

Linnakassat kaamerad ei täida

On ka esinenud juhtumeid, kus linnas asuvatele ristmikele sõidetakse lausa 96-kilomeetrise tunnikiirusega – kas nende isikute puhul üldse mõni kaamera aitab, selles julgen kahelda. Sellised autojuhid tuleb liiklusest kohe eemaldada.

Kiiruskaamerate ilmumine linnadesse on ilmselt lähitulevik. Olen lugenud skeptilisi arvamusi selle kohta, et linnakaamerad on paigaldatud peamiselt eelarve täitmiseks, kuid eel-öeldut kokku võttes ei saa sellega nõustuda – vähemalt Kristiines on need liiklust rahustanud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar