Jaanus Riibe blogi

Lasnamäe õpilased kaunistasid Tallinna Teeninduskoolis piparkooke

2012-01-24T12:04:00.002+02:00

Lasnamäe leht. Jaanuar 2012. Loe siit.

Presidendi kaardivägi 84

2012-01-13T14:06:00.003+02:00

Osalesin Põhja kaitseringkonna Vahipataljoni loomise 84. aastapäeva tähistamisel. Pidulikul rivistusel pidas kõne Vahipataljoni endine ülem, kaitseväejuhataja brigaadikindral Riho Terras. Kaitseväe juhataja kõnele järgnes Vahipataljoni ülema pidulik vastuvõtt pataljoni võimlas, kus kõneles Vahipataljoni ülem kolonel Kalle Teras, anti üle meened ja kingitused.

Et Vahipataljoni kutsutakse ka Presidendi Kaardiväeks, on väljakujunenud pikaajaline traditsioon väeosa aastapäeval meenutada riigikaitsekõrgemaid juhte, kelle teenistuses pataljoni auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetati 13. jaanuaril kell 11.47 (ennelõunal) pidulikult pärg President Lennart Meri hauale Metsakalmistul.

Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige linnalahingu ja sõjaväepolitseiüksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab Presidendi Kantselei auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ja kaitseväelisteks tseremooniateks.

Vahipataljon loodi ametlikult 9. jaanuaril 1919. a. Kaitseliidu ülemäärasepataljoni baasil korra alalhoidmiseks ja vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti ka matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tseremooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvahtkonna funktsioon.

Vahipataljon taasloodi Vabariigi Valitsuse määrusega nr.20 22.01.1993.a. 01. veebruaril 1993. aastal Sisekaitse Valverügemendi baasil.

_
Täiendav info: http://vahipataljon.mil.ee/

Tulevik tuleb tunni aja pärast

2012-01-11T11:26:00.002+02:00

Arvamusartikkel ilmus ajalehes Kesknädal 11. jaanuaril 2012. a. loe siit.

Keskerakonna Noortekogu volikogu kinnitas 11. detsembril Vinnis uue arengukava, mis määrab tegevuse lähtekohad, missiooni, eesmärgid ja suunad aastani 2016.

Arengukava koostamisega olid seotud paljud kesknoored, kuid eraldi tooksin välja Aleksandra Pavlova, Sven Pitkve, Dmitri Moskovtsevi, Tatjana Kareva, Vladimir Sveti, Julianna Jurtšenko, Tõnis Mölderi, Jens Raevaldi jt noortekogu juhatuse liikmed.

Kuna huvi arengukava vastu on suur, otsustasin, et avan pisut tulevikuplaane ja kirjeldan, milliseks lähiaastatel kujuneb Keskerakonna Noortekogu kui organisatsioon. Usun, et alljärgnevad mõtted sütitavad tulevasi aktiviste.

Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja selle aja jooksul on organisatsioonist välja kasvanud hulgaliselt inimesi, kes on hiljem ka suures poliitikas kanda kinnitanud. Näiteks: Sven Mikser, Jüri Ratas, Kadri Simson, Lauri Laasi, Olga Sõtnik, Priit Toobal, Siret Kotka, Mihhail Korb, Olga Ivanova, Tiit Terik ja paljud teised. Meie noortekogu on oma liikmete arvult suurim tänini tegutsev poliitiline noorteorganisatsioon terves Baltikumis. Hetkel on liikmeid 5735, kes kuuluvad 44 piirkondlikku üksusesse ehk klubisse. Suurimad klubid on Lasnamäel (696 liiget), Narvas (630 liiget) ning Haaberstis (586 liiget).

Noortekogu eesmärk on kaasata rohkem noori poliitikasse ja otsustamisprotsessidesse, pakkuda neile kvaliteetseid ajaveetmisvõimalusi, tutvustada ühiskonnale meie maailmavaadet.

Järgmistel aastatel paneme veelgi suuremat rõhku oma liikmete koolitamisele. Eraldi süsteemi loome klubijuhtide taseme tõstmiseks. Koolitustes osalejad annavad juurdeõpitut edasi oma klubi liikmetele ning seeläbi arenevad ka klubid. Tulevased poliitilised liidrid kasvavad organisatsioonist välja siis, kus neil on piiramatu ligipääs laiapõhjalistele teadmistele ja selle kõrval toimuvad debatid erinevate arvamuste üle.

Üha rohkem hakkavad sarnaste huvidega noored organisatsioonisiseselt koonduma erinevatesse kogudesse. Siiani on kõige aktiivsemalt töötanud Akadeemiline Ühendus EKNA, kuid taaselustatud on ka Roheliste Kogu ja loodud sai välispoliitikaklubi. Pole välistatud, et lähiaastad toovad veelgi juurde mõne täiesti uue kogu. Kui veel mõni aasta tagasi nägime probleemina üliõpilaste vähest osakaalu noortekogu aktiivis, siis täna on olukord paranenud ja fookuse suunamine õppuritele tagasi on igati õigustatud.

Uus trend on klubide mentorluse süsteem. Suuremad ja kogenumad klubid saavad uute ja väikeste klubide mentoriteks. Nad jagavad oma kogemusi ning toetavad klubilise tegevuse arengut, korraldavad ühiseid üritusi ja aitavad üksteist. Lähiaastatel tugevdame noortekogu finantsbaasi selliselt, et 2015. aastaks on meil palgal vähemalt viis inimest, kes tegelevad ürituste korraldusliku poolega, liikmete andmebaasiga ja muude oluliste küsimustega.

2012. aastal loome noortekogule juurde visioonikogu, mille eesmärgiks on kaasata ka endiseid noortekogu aktiivsemaid või värvikamaid liikmeid, kellest osa võib nüüdseks olla tegevpoliitikast lahkunud ja suundunud muudele elualadele. Visioonikogu eesmärk on lähtuvalt oma kogemustest anda noortekogule nõu oma eesmärkide paremaks saavutamiseks, ühendada noortekogusse panustanuid ja laiendada noortekogu toetuspinda ühiskonnas.

Eesti Keskerakond ja tema noortekogu on omavahel hästi integreeritud, toimub aktiivne koostöö ja teineteise toetamine. Noortekogu esindajad hakkavad osalema Keskerakonna fraktsioonide koosolekutel üle Eesti. Samal ajal luuakse ka Keskerakonna volikogus noortepoliitika komisjon, mille liikmetest kolmandik on noortekogulased. Regulaarsed sõnavõtud erakonna volikogu istungitel on noortekogu juhatuse liikmetele tavaks saanud.

Meie plaanid on sellised: 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerib 500 noortekogu liiget ning saavutame nendest veerandi valimise rahva esinduskogudesse. 2015. aasta Riigikogu valimistel osutub valituks täiendavalt veel neli noortekogu liiget. Sellisteks edukateks noorteks võib saada iga kesknoor; oluline on asuda tööle, uskuda endasse, panustada oma organisatsiooni arengusse. Traditsiooniliseks muutuvad Keskerakonna ja tema noortekogu juhtide debatid ühiskonnas olulistel teemadel.

Igal aastal hakkame tähistama Keskerakonna Noortekogu sünnipäeva, mis on 9. aprillil. Korraldame siis vastuvõtu, kuhu kutsutakse kõige aktiivsemad liikmed ja vilistlased ning noortekogu sõbrad. Anname välja tänumärke. Sellest saab noortekogu jaoks eriline sündmus, selline hetk aastas, mil saame vaadata tagasi ja edasi, kus hindame tehtut ja eesmärke. noortekogu sünnipäeval peame meeles neid, kes on meie organisatsiooni kõige rohkem panustanud.

Tiheneb koostöö tiheneb ka teiste poliitiliste noorteühendustega. Leiame teemasid, mis on noortevaldkonnas ühised ja arendame üksteist vastastikku läbi koolituste, poliitikakoolide, aktsioonide ja ürituste.

Eelmainitu on vaid väike osa arengukavas seatud eesmärkidest. Arengukava koostamine algas 2011. aasta juunis ja lõppes detsembris. Arengukava pannakse välja meie kodulehele ja seal saab sellega detailsemalt tutvuda.

Kunagi oli populaarne ütlus: tulevik on tunni aja pärast. Eriti paslik on seda öelda uue arengukava puhul, sest raske on ette näha kõiki muutusi ja kunagi ei või teada, kui kiiresti need muutused tulevad. Kuid uue arengukava valguses võin kindlalt öelda, et kesknoored mõtlevad suurelt ja julgelt.

Poliitikakool pälvis tähelepanu

2012-01-05T12:53:00.004+02:00

22. detsembril valis auväärt žürii viiendat korda Postimehe fotograafide lõppeva aasta parimaid töid. Viieliikmeline žürii valis oma lemmikud uudis-, olemus-, portree- ja spordifoto kategoorias. Uudisfotokategoorias pälvis kolmanda koha, Keskerakonna Noortekogu poliitikakool, mille huvitavaid hetki oli jäädvustanud fotograaf Liis Treimann. Palju õnne Postimehe fotograafile ning loodame, et meie tegemised ja toimetamised väärivad ka uuel aastal jäädvustamist ning kajastamist.

Täpsemalt loe Keskerakonna Noortekogu poliitikakooli kohta siit: http://kesknoored.blogspot.com/2011/11/riibe-noortekogu-poliitikakool-toimus.html

Pilte saab vaadata veel siit: Delfi.

Linnaosavalitsus teeb koostööd õpilasesindajatega

2011-12-22T14:15:00.002+02:00

Lasnamäe leht. detsember 2011. Loe siit.

Saage tuttavaks – Lasnamäe linnaosa vanema uued asetäitjad

2011-12-13T12:47:00.002+02:00

Lasnamäe leht. November 2011. Loe siit.

Blogi küsitlus - 6 | Kas TVs tuleks keelata alkoholireklaam?

2011-11-22T10:28:00.002+02:00

Astmeline tulumaks näitab ühiskonna küpsust

2011-11-11T11:51:00.006+02:00

Arvamus ilmus 11. novembril 2011 päevalehes Meie Maa. Loe siit.

Mind ajendas kirjutama riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Valdo Randpere artikkel, kus autor alustas ründaval toonil, öeldes, et kui astmelise tulumaksu „tont“ vahepeal väsimuse märke hakkab näitama, üllitavad kesknoored pressiteate, milles teatavad, et 75% eestlastest seda toetab. Randpere valulikele emotsioonidele vaatamata on need faktid tõesed ja mainitud tulemuse andis 5. oktoobri ETV poliitikasaate „Foorum“ vaatajahääletus.

Siiski on mul hea meel, et Reformierakonna poliitikud jälgivad kesknoorte tegemisi ja samas olen pettunud, et nii kergelt püütakse üht olulist debatti maha suruda. Kõik oma teesid saaks Randpere tegelikult võtta kokku lausega: rikkad on ühiskonnale kasuks ja rikaste rikastumist ei tohi piirata, kuna siis nad viiksid oma raha riigist välja ja seejärel kannatavad kõik.

Kahjuks pole seesugune mõtteviis aga lõpuni vettpidav ning ka jätkusuutlik.

Selleks, et riigis elavatele kodanikele oleks tagatud maksimaalne heaolu, püütakse enamasti esmalt vähendada kodanike sotsiaalset ebavõrdsust.

Üheks peamiseks hoovaks ongi maksusüsteem, mille kaudu reguleeritakse elanikkonna maksukoormust. Eesti olukord näitab, et reaalpalgad on viimastel aastatel kahanenud, ebavõrdsus suureneb ja hindade tõus on juba nii igapäevane asi, et kiirenev hinnaralli ei üllata enam kedagi. Mida hullemaks läheb olukord, seda võimsamaks muutub valitsuse propagandamasin.

Tuleb nõustuda, et tänapäeva maailmas ei ole kõigil võimalik omal jõul saavutada sotsiaalset ja majanduslikku rahulolu ning selle asemel, et ükskõikselt lasta neil inimestel põhja langeda, peab riik leidma rohkem võimalusi inimesi aidata. Siinkohal tulebki mängu astmeline tulumaks.

Randpere ei usu, et astmeline tulumaks soosiks majanduskasvu. Samas – tulumaksusüsteemi muutmine astmeliseks võimaldab stabiliseerida ja efektiivsemalt juhtida majandustsüklit, mis tähendab vältida majanduse ülekuumenemist ning teiselt poolt leevendada ja pehmendada majanduslangust. Riigieelarveliste tulude suurenemine tulumaksust võimaldaks alandada tarbimismaksude ja sotsiaalmaksu kõrget taset.

Viimane on ettevõtlust kõige enam koormav maksuliik. Seega toob muudatus kaasa ka võimaluse maksusüsteemi üldiseks moderniseerimiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Astmeline tulumaks vähendab väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust, mis võimaldab omakorda ka neil inimestel rohkem tarbida ja seeläbi soosib majanduskasvu.

Randpere kiidab maksude alandamist, öeldes, et just selline poliitika on andnud kiirema majanduskasvu ja riigile suuremad sissetulekud. Samas mõelgem – kui madalamad maksud mõjuksid riigile nii hästi ja suurendaksid võluväel inimeste sissetulekuid, nagu Randpere väidab, siis miks käitus Reformierakond majanduskriisi ajal vastupidiselt ja tõstis ette hoiatamata käibemaksu, muutes seeläbi ärikeskkonda ettevõtjatele ebasoodsamaks? Järelikult ei ole kõik asjad nii, nagu Randpere püüab näidata.

Kuigi suurema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks. Korraliku sissetulekuga kodanikul on vähe kasu madalast tulumaksust, kui kiirabi ei sõida, politsei ei valva, tasuta haridus kaob minevikku või asfaldiauke ei lapi keegi.

Kas astmelise tulumaksuga Põhjamaadest tulevad inimesed massiliselt Eestisse siinset „maksuparadiisi“ nautima? Ei tule, sest nende riigi heast toimetulekust võidavad kõik, sh ettevõtlus, sest nii on riigil rohkem võimet soosida alustavaid ettevõtteid ja panustada uute projektide toetuseks. Lihtne näide praegusest Eesti süsteemist – kui kõik oleks nii hästi, siis miks ei leita võimalusi õpetajate palgatõusuks?

Vägisi püütakse meile jätta muljet, et astmeline tulumaks vähendab inimeste tahet teha tööd. Vastupidi. Kui niigi madalast palgast võetakse ära palju makse, ei anna see mingit tahtmist rohkem rügada. Kas üht inimest paneb vähem töötama teadmine, et temast võiks kunagi saada erasektori ettevõtte juht ning siis peab ta rohkem makse maksma? Kindlasti mitte. Tahaksin ka näha neid pangajuhte, kes teatavad, et esmaspäeviti nad enam tööle ei tule, sest maksud on liiga suured.

Mind Randpere väited ei veena, ja leian, et tugevamad peavadki aitama nõrgemaid, rikkamad vaesemaid, see on meie ühiskonnale omane põhimõte. Astmelise tulumaksu kehtestamine näitaks ühiskonna kõlbelist küpsust.

Aaviksoo plaan on halb signaal

2011-10-25T15:10:00.000+03:00

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe ütles, et riigipoolne plaan leida võimalusi, kuidas suurendada õppelaenu võlgade menetlemisel kommertspankade vastutust ja vähendada riigitagatiste rakendamist, on halb signaal üliõpilastele ja jätab mulje, nagu riik tahaks tekkinud probleemidest käed puhtaks pesta.

Riibe juhib tähelepanu asjaolule, et veel mõni aasta tagasi oli valitsuse üks prioriteete kõrghariduse lisafinantseerimise argumendina plaan tõsta õppelaenu summat, seda vaatamata üliõpilasorganisatsioonide vastuseisule. „2008. aastal tõstetigi õppelaenu maksimummäär 25000-lt kroonilt 30000-le. Õppelaenu hüppelise suurendamise ja riigipoolse hüvitamise lõpetamise tulemuseks on tekkinud olukord, kus paljud üliõpilased alustavad oma iseseisvat elu suure võlakoormusega, mis muuhulgas mõjutab negatiivselt ka Eesti pere- ja iibepoliitikat. Tekkinud probleeme ei lahenda riigipoolse plaaniga anda õppelaenuvõlglaste tegelemine üle pankadele,“ sõnas Riibe.

Veel valimiste eelõhtul, 5. märtsil kinnitas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar siiralt noortele, et õppelaenude hüvitamise küsimus leiab lahenduse. 20. aprillil ütles vastne haridusminister Jaak Aaviksoo, et õppelaenu hüvitamist ei taastata. Keskerakonna Noortekogu leiab, et õppelaenu hüvitamine tuleb taastada.

Tänases Eesti Päevalehes kirjutati haridus- ja teadusministri plaanist suurendada õppelaenude menetlemise puhul kommertspankade vastutust ja vähendada riigitagatiste rakendamist, mis sisuliselt tähendab et riik soovib õppelaenuvõlglastega tegelemise kohustuse pankadele üle anda.

Töötamine olgu tudengi vaba valik

2011-10-19T09:42:00.007+03:00

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe viitas noorsootöö nädala pressikonverentsi raames tõstatatud õppivate tudengite tööhõive küsimusele, et õpingute kõrvalt töötamine hilisema konkurentsivõime suurendamise eesmärgil on põhjendatud vaid juhul kui tegu on üliõpilase vaba valikuga.

Riibe arvates on liiga paljud tudengid täna sunnitud õpingute kõrvalt töötama mitte erialaste teadmiste täiendamise või praktika eesmärgil, vaid puhtalt äraelamiseks. „Nüüd tuleks mõelda sellele, kuidas tagada üliõpilastele olukord, kus eriala omandamise kõrvalt töötamine oleks vaba valik, mitte majanduslik sundseis,“ arutles Riibe.

„Kõrgkoolidel ei ole mingit mõtet tegeleda kõrghariduse kvaliteedi tõstmisega, kui üliõpilased viibivad loengute asemel tööl, et tasuda õppemakse ja tulla oma igapäevase eluga toime. Suur osa tudengeid mitte ei tööta õpingute kõrvalt, vaid on täiskohaga töötajad ja omakorda sellest ülejääv aeg, pühendutakse siis õpingutele. Sellist olukorda ei saa pidada normaalseks ega taga teadmisi, mida kvaliteetne haridus eeldaks,“ lisas Riibe.

Üliõpilastele makstava põhitoetuse suuruseks 2011/2012. õppeaastal on 55,93 eurot kuus ja täiendav toetus 28,13 eurot kuus.

Kas IRL-i „must hobune“ on Allar Jõks?

2011-09-16T16:12:00.001+03:00

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe leiab, et Mart Laari poolt lubatud parteiväline kandidaat IRLi esimehe kohale võib olla endine õiguskantsler Allar Jõks.

„Endine õiguskantsler on varemgi silma paistnud IRL-i meelsete seisukohtadega. Lisaks teeks tema esilekerkimine Res Publica tiiva elu mõruks, sest vastandub Jõks ju selgelt tagatubadepoliitikale ja toetab kodanikuühiskonna laialdasemat kaasamist poliitikasse,” selgitas Riibe. “Sellise käigu tegemine Laari poolt võiks Res Publica plaanitud käigud segi lüüa, seega võib arvata, et Laari poolt lubatud „must hobune“ on just Allar Jõks.“

IRLi esimeheks mittekandideerimisest teatanud Mart Laar rääkis täna ERRi raadiouudistele, et IRLil on mitu väga head esimehekandidaati, sest erakonnas on palju tugevaid isiksusi, ja võistlus tõotab tulla hea. “Arvan, et vähemalt üks väga tugev kandidaat on, kes tuleb väljastpoolt parteilist tausta, parteilise minevikuga tausta,” märkis Mart Laar.

_
Pilt pärineb: google.ee-st (http://www.euroclio.eu/)

Pealetükkiva elektri hinna tõusu taga paistavad valitsuse kõrvad

2011-09-05T09:44:00.002+03:00

Artikkel ilmus 05.09.2011 Pealinnas. Loe siit.

Elektri hind, nagu ka nafta hind mõjutab kõiki hindasid. Elektri hinna tõusuga täna vaikselt leppides avastame homme, et pagar on tõstnud leiva hinda ja vorsti või piima jaoks enam raha ei jätku, sest kõik hinnad on poodides juba nii palju tõusnud.

Peaminister teeskleb võitlust

Arvestades veel asjaolu, et reaalpalgad on viimastel aastatel langenud, inimeste muude sundkulutuste osakaal rahakotis aga märgatavalt kasvanud, on igasugune universaalteenuste hinnatõus surmahoop meie inimeste toimetulekule. Lisaks hoiatavad Eesti Pank ja mitmed majandustegelased jätkuvalt, et palgatõusu ei tasuks töötajatel loota.

Elektri hinna teema on valitsuserakondadele nagu «pind päkas», sest ka peaminister Andrus Ansip ägestus mullu oktoobris valitsuse pressikonverentsil Eesti Energia Jaotusvõrgu hinnatõusu taotluse peale, nimetades seda nahaalsuseks ja lauslolluseks. Paraku jäävad need sõnad vaid võitluse teeskluseks ja reaalseid samme hinnatõusu pidurdamiseks pole astutud. Vastupidi, näib, justkui püüaks valitsus, kes on Eesti Energiast riigieelarve kulude katteks korduvalt dividende välja võtnud, hinnatõusu vastutusest käed puhtaks pesta. Ansipi «lauslollist» elektri hinna tõusust on saanud reaalsus ja pidurdusmärke ei ole kuskil näha. Kuidas siis on võimalik tekkinud olukorras edasi elada?

Eestis on lühikese aja jooksul esitatud konkurentsiametile mitu taotlust, et kergitada elektri hinda. Konkurentsiamet lükkas Eesti Energia esialgse hinnatõusutaotluse tagasi, kuid asi polnud mitte kulude põhjendamatuses, vaid lohakalt täidetud paberites, väidab konkurentsiamet. Jääb vägisi mulje, et asjaga kiirustati. Ju siis oli kiiresti millegi jaoks raha vaja või loodeti siiralt, et suve tipp-perioodil menetletakse asja ükskõiksemalt ja jõhker hinnatõus jääb tähelepanuta. Keskerakonna noortekogu korraldatud meeleavaldus 4. augustil tõestas, et nii see sel korral ei lähe.

Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik soovitas 7. augustil Reporterile antud intervjuus inimestel põhimõtteliselt hinnatõusu paratamatusega leppida ja hakata kokku hoidma. Pisut naljakana kõlas soovitus hõõglampide asemel hakata kasutama näiteks säästulampe ning loobuda elektriküttest. Kaasik justkui ei usuks, et Eestis on inimesi, kelle toimetulek on tõepoolest nii raske, et ei saada enam elektriarvete maksmisega hakkama. Olukorras, kus inimesed loevad eurosente leiva ostmiseks, ei mõelda kallitele säästulampidele või küttesüsteemi väljavahetamisele! Need on kättesaamatud suurused. Kaasik soovitab ka pöörduda riigipoolsete abimehhanismide poole – aga milliste? Kas kuskil on valitsuse hinnatõusuvastane päästeplaan või hämatakse jälle?

Liive palk kerkis 200 000 krooni võrra

Kokkuhoiusoovitus kõlab seda kummalisemalt, et selles küsimuses võiks kõigepealt eeskuju näidata nõudja ise. 21. märtsil lugesime, et Sandor Liive palk kerkis 202 000 krooni võrra. Tema töötasu oli eelmisel aastal 2 458 397 krooni, üheksa protsenti enam kui aasta varem. Hiljuti liisiti juhile uus ülikallis Audi ja seda jada võiks jätkata, lisades juurde Eesti Energia suured kasumid ja välisinvesteeringud. Kõik see teeb tavainimese nõutuks.

Eesti Energia juhid ei tulnud 4. augustil meeleavaldajatega silmast silma suhtlema, põhjendades seda asjaoluga, et väljas ei olnud korralikku projektorit ja meeleavaldajad olid ebakonstruktiivsed. Samas ei tahtnud kohale tulnud inimesed, kellest noorimad olid veel koolieelikud ja vanemad juba küpses eas pensionärid, muud kui lubadust, et hinnatõusu muutus saab olema avalikult, põhjalikult ja arusaadavalt lahti seletatud, ja vastuseid lihtsatele küsimustele, näiteks miks on tehtud investeeringud vajalikud ja kas hinnatõusule on kaalutud ka alternatiive.

Elektrifirma hea käekäik on meie kõigi huvides, sest iga Eesti kodanik on Eesti Energia osanik ja just seetõttu panebki muretsema stiil, millega püütakse järsku hinnatõusu läbi suruda.

Blogi küsitlus - 5 | Kas toetate Toomas Hendrik Ilvese jätkamist presidendina?

2011-08-29T14:53:00.001+03:00

Kesknoored korraldavad presidendi otsevalimised

2011-08-25T13:11:00.005+03:00

Keskerakonna Noortekogu korraldab pühapäeval, 28. augustil, üks päev enne ametlikke valimisi ise presidendi otsevalimised, kus inimestele antakse võimalus teha valik kahe presidendikandidaadi vahel. Kutse osalemiseks presidendi otsevalimistel saadetakse ka kõigile 101 Riigikogu liikmele.

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe leiab, et kolme erakonna katse leppida ilma debatita tagatoas presidendi äravalimise osas kokku on suurendanud lõhet rahva ja võimu vahel ning tugevdanud inimeste soovi edaspidi ise endale president valida.

“Meie aktsiooni eesmärk on pakkuda inimestele emotsiooni, mis tunne oleks ise endale presidenti valida, ja juhtida tänaste otsustajate tähelepanu sellele, et ühiskond on valmis ise otsustama. Aktsiooni eesmärk ei ole ühe või teise presidendi kandidaadi esile tõstmine, vaid anda laiem signaal, et tänastel presidendivalimistel toimuva taustal on aeg küps muutusteks“, lisas Riibe.

Valimised toimuvad pühapäeval 28. augustil Tammsaare pargis, Tallinnas algusega kell 12.00 ja valida saab kuni kella 15.00-ni. Valimisteks on kohapeale toodud telk, hääletuskast ja valimissedelid.

(Pilt pärineb: google.ee-st)

Blogi küsitlus - 4 | Kas oled rahul kõrghariduse kvaliteediga?

2011-08-16T11:28:00.001+03:00

Üliõpilastele oma tudengisöökla!

2011-08-15T09:18:00.003+03:00

Arvamus ilmus Delfi Rahvahääles 12.08.2011. Üliõpilastele oma tudengisöökla!.

Viimasel Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) üldkoosolekul kerkis keskseks teemaks paljudes ülikoolides pakutav ebatervislik ja tihti liiga kallis toit. Kohalviibinud leidsid, et probleemi võiks lahendada tudengisöökla mõtte ellu viimine.

Mitmete kõrgkoolide juures olevad söögikohad on äriettevõtted, kelle tegevuse eesmärgiks on kasum, mistõttu tudeng valib üliõpilassõbralikuma hinna pärast pigem lähedal asuva pubi. Kindlasti ei saa sellist olukorda pidada normaalseks.

Idee tudengisööklast sündis tegelikult mõned aastad tagasi, kui olin Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua esimees. Plaan oli pakkuda üliõpilastele Tallinnas tervislikku ja soodsa hinnaga sööki. Järsult kasvanud tööpuuduse, õppetoetuste vähenemise ja üldise elukvaliteedi languse taustal on muutunud idee elluviimine hädavajalikuks. Lihtsustatuna on toitlustuskohtade huvi teenida kasumit põrkunud vastu üliõpilaste kõhna rahakotti ja kasumiahnus on saanud takistuseks mõistliku hinna kujundamisele.

Olime seisukohal, et tekkiv lahendus peaks ulatama abikäe just nendele noortele, kes on kõige raskemas olukorras ning vajavad abi. Tudengeid, kes on täna kriitilises sotsiaalmajanduslikus olukorras, on palju. Tekib küsimus, et kui juba Saksamaal on võimalik tudengil 2 euroga hästi ja tervislikult söönuks saada, siis miks ei võiks midagi sellist olla ka Eesti tudengitel.

Idee vajalikkust kinnitas ka hiljuti teemat käsitlenud artikli juures olevad kommentaarid, stiilis „Käin Tartu Ülikoolis ja vähemalt neis majades kus ma põhiliselt viibin (Vanemuise, Tähe, keemikum) on toidukohad alla igasugust arvestust. Toidud on kallid ja kohe kindlasti pole oma hinda väärt. 45 eeku eest sai kunagi snitslipraadi ostetud, kus oli 3 keedukartult ja väike tükk liha /.../ aga ega keemikumis 13 krooni eest paar päeva vana saiakest osta pole normaalne. Ma olen koguaeg mõelnud, miks on need kohad nii tudengivaenulikud.“

Või „Olen ka ise tudeng ning meie teaduskonna majas asuvas kohvikus on hinnad ikka täiesti üle mõistuse kirved. Arvasin, et on loogiline, et sellises kohvikus võiks hinnad olla tavalistest toitlustusasutustest madalamad, kuid üks päev läksin sinna teed jooma ja pidin pikali kukkuma - tass teed maksis 1€!“

2010. aasta septembris viis TÜÜL läbi tudengite seas küsitluse, kus uuris idee ellurakendamise vajalikkust ja tudengite eelistusi. Kui idee sünnihetkel nägime söökla otsest seotust Tallinna Tudengimajaga, siis TÜÜL-i viimasest küsitlusest järeldus, et asukohta tuleks hoolikalt valida ja välistada ei tohiks ka mitme söökla rajamist.

Tudengisöökla võiks olla tulevikus koht, kuhu erinevate kõrgkoolide üliõpilased tuleksid kokku, saaksid aega veeta ja eelkõige soodsa hinnaga süüa. Täna tundub, et idee toetajaid tekib iga päevaga üha juurde ja EKNA peaks hakkama tõsiselt mõtlema idee elluviimiseks tegevuskava loomisele.

Hinnatõusu varjus on lohakus ja priiskamine

2011-08-11T11:21:00.003+03:00

Repliik ilmus Õhtulehes 11.08.2011. Hinnatõusu varjus on lohakus ja priiskamine.

Eesti Energia (EE) finantsdirektor Margus Kaasik soovitas 7. augustil "Reporterile" antud intervjuus inimestel põhimõtteliselt hinnatõusu paratamatusega leppida ja hakata kokku hoidma.

Pisut naljakana kõlas soovitus hõõglampide asemel hakata kasutama näiteks säästulampe ning loobuda elektriküttest. Kaasik justkui ei usuks, et Eestis on inimesi, kelle toimetulek on tõepoolest nii raske, et ei saada enam elektriarvete maksmisega hakkama. Olukorras, kus inimesed loevad eurosente leiva ostmiseks, ei mõelda kallitele säästulampidele või küttesüsteemi väljavahetamisele. Kaasik soovitab ka pöörduda riigipoolsete abimehhanismide poole, aga milliste? Kas kuskil on olemas valitsuse hinnatõusuvastane päästeplaan või hämatakse jälle?

Kokkuhoiu küsimuses võiks kõigepealt eeskuju näidata nõudja ise. 21. märtsil lugesime, et Sandor Liive palk kerkis 202 000 krooni võrra. Tema töötasu oli eelmisel aastal 2 458 397 krooni, 9 protsenti enam kui aasta varem. Eelmisel nädalal liisiti juhile uus, ülikallis Audi ja seda jada võiks jätkata, lisades siia juurde EE suured kasumid ja välisinvesteeringud. Kõik see teeb tavainimese nõutuks.

EE juhid ei tulnud 4. augustil meeleavaldajatega silmast-silma suhtlema, põhjendades seda asjaoluga, et väljas ei olnud projektorit ja meeleavaldajad on mittekonstruktiivsed. Kuid kohale tulnud inimesed, kellest noorimad olid veel koolieelikud ja vanemad juba küpses eas pensionärid, ei tahtnud muud kui lubadust, et hinnatõusu muutus saab olema avalikult, põhjalikult ja arusaadavalt lahtiseletatud. Sooviti vastuseid lihtsatele küsimustele – nagu näiteks, miks on tehtud investeeringud vajalikud ja kas hinnatõusule on kaalutud ka alternatiive?

Inimeste elektrihinnatõusumure jättis Juhan Partsi külmaks

2011-08-05T13:24:00.004+03:00

Keskerakonna Noortekogu poolt korraldatud elektrihinnatõusu vastane meeleavaldus, mis tõi Eesti Energia peakorteri ette kokku ligi 100 inimest, jättis energiamonopoli juhtkonna ja majandusministri külmaks, kuna keegi ei tulnud maja ette kogunenud rahvaga otse kohtuma.

Kesknoorte juhi Jaanus Riibe sõnul on majandus- ja kommunikatsiooniministril Juhan Partsil aeg lõpetada elektrihinnatõusu vastase võitluse teesklemise. „Me nõuame valitsuselt konkreetseid samme elektrihinnatõusu peatamiseks. Monopoolses seisus oleval firmal on aeg lõpetada rahvasse suhtumine, kui pangaautomaati, lüpstes kodanikke väljamõeldud investeeringute ja riigieelarveaukude katteks,“ lausus Riibe.

Kesknoorte esimees avaldab siirast tänu kõikidele meeleavaldusest osavõtnutele. „Kindlasti jätkame võitlust elektrihinnatõusu vastu ja oodata on ka järgnevaid samalaadseid rahvaaktsioone,“ lisas Riibe.

Kesknoored ootasid meeleavaldusel Eesti Energia juhtidelt silmast-silma konstruktiivset arutelu inimestele murettegevate küsimuste üle, kuid ükski ettevõtte esindaja ei olnud nõus rahvaga maja ees otse rääkima.

Tänasel ligi 100 inimest kokku toonud elektrihinnatõusu vastasel meeleavaldusel osalesid lisaks kesknoortele ja Riigikogu liikmetele teiste seas ka Lilleküla Seltsi liikmed.

Meeleavalduse pildid: siin 1, siin 2 , siin 3
Televisioon: siin 1, siin 2, siin 3, siin 4

Elektrihinnatõusu taga on rahvast rööviv kasumiahnus

2011-08-03T14:21:00.004+03:00

(Pilt pärineb: http://blog.salazarpackaging.com)

Eesti Keskerakonna Noortekogu korraldab homme Tallinnas elektrihinnatõusu vastase meeleavalduse. Meeleavalduse eesmärgiks on juhtida tähelepanu sellele, et hinnatõus tabab valusalt Eesti inimeste rahakotti ning peab olema õigustatud, mitte ümbritsetud saladuselooriga. Meeleavaldusel nõutakse, et Eesti Energia tõmbaks hinnatõusule pidurit ja hakkaks tegutsema Eesti rahva ja riigi, mitte kitsa äriringkonna huvides.

Eesti Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe ütles, et olukorras, kus viimastel aastatel on inimeste reaalpalgad püsinud muutumatuna või pigem langenud, kuid kulutuste osakaal märgatavalt kasvanud, on igasugune hinnatõus ränk hoop. „Eesti Energia peab jagama avalikult selgitusi ja põhjendama hinnatõusu vajalikkust. Tänaseks esitatud argumendid ei ole olnud piisavalt veenvad,“ lisas Riibe.

„Pidevad hinnatõusu taotlused peaksid ju hoopis näitama, et ettevõtte äriplaan on auklik, kuid viimaste aastate üüratud kasumid ja juhtide kasvavad palgad räägivad hoopis midagi muud,“ ütles Riibe. Kesknoorte hinnangul on küsimusi palju, kuid vastuseid liiga vähe.

Meeleavaldus toimub neljapäeval, 4. augustil algusega kell 11.00, Eesti Energia peamaja ees (Kadaka tee 63) Tallinnas. Meeleavaldusele on kutsutud ka majandusminister Juhan Parts.

Uus kõrgharidusreform suurendab hoopis väljalangevust

2011-07-26T12:25:00.001+03:00

Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe suhtub kriitiliselt IRL-i ministri Jaak Aaviksoo poolt väljapakutud kõrgharidusreformi ja leiab, et uus reform ei too tasuta kõrgharidust ning võib hoopis suurendada üliõpilaste väljalangevust.

„Välja pakutud kõrgharidusreform ei ole tudengitele kasulik, nagu seda väidavad valitsuse ministrid, vaid paneb tudengid sundseisu, kus iga semestri järel peavad üliõpilased olema valmis tasuma kõrgkoolidele tuhandetesse eurodesse ulatuvaid õppemakse. Uue süsteemi hammasrataste vahele jäämiseks piisab ju vaid mõne juhusliku EAP täitmata jätmisest. Jäik süsteem hakkab suurendama majanduslike probleemide tõttu lahkuvate tudengite osakaalu ja soodustab mahajäämust,“ lisas Riibe.

„Tudengid hakkavad kartma kujundada ise oma õppekavasid läbi vabaainete, sest kardetakse koormuse tõusu. Hirm õppekavade täitmise ees paneb tudengeid omakorda valima „kergemaid“ erialasid, jättes näiteks raskemad reaalained ebavõrdsesse seisu“, loetles Riibe vaid mõningaid probleeme uue kõrgharidusreformikava juures.

Riibe sõnul on ka kummaline, et kõrgharidusreformi arutlemiseks ja läbisurumiseks on valitud puhkuste tipp-periood, kus enamus kõrgkoole ei töötagi.

“Segadust tekitavad ka IRL-i pidevalt muutuvad seisukohad, kus kord toetatakse tasulist haridust ja üliõpilaste õppetoetuste vähendamist, siis räägitakse kõrghariduse järelmaksust, nüüd tasuta haridusest,” lõpetas Riibe.

Kuidas teha propagandat?

2011-06-22T14:36:00.003+03:00

Artikkel ilmus 22.06.11 Delfis. Loe siit.

(Pilt pärineb: www.lgblog.ee/)

Pühade-eelne meedia on ilmekas näide sellest, kuidas tehakse meie ajakirjanduses propagandat. Eriti hakkab silma kuidas Postimees kajastab veeru-uudises küll siniselt, aga eurodes hirmkalliks läinud Vabadussõja Võidusamba maksumust – 8 500 000 €. Summa, mis kroonides oleks olnud nii suur, et tavalugeja ei oskaks seda võib-olla isegi välja öelda (132 600 000 krooni).

See-eest aga Savisaare poja firma saare ostu kajastatakse kroonides, Äripäev ja Maaleht kajastavad, kuidas pool Salusaart maksis Savisaarele ligi miljoni (970 000 krooni, mis eurodes oleks välja näinud hulka vähemseksikas 62 180 €).

Kõigile teada olev fakt, et Savisaare nimi tõmbab lugejaid, on näha ka meie mõlemas suures nädalalehes, Maaleht teeb esikaane loo ja pikema reportaazhi Savisaare Salusaarest ning Eesti Ekspressil ei oleks justkui üldse enam midagi huvitavat kirjutada. Seal joonistavad moekunstnikud Savisaarest rahvariidenuku. Isegi Putini fotograafide nupu juures ei saada Savisaare nime mainimata läbi. Eks sama käib ka Postimehe lisa Arteri intervjuud Vilja Savisaar-Toomastist.

Kätte on jõudnud ajakirjanike hapukurgihooaeg. Ilusat jaani kõigile ja vahedamat sulge kirjameestele.

Ebaõiglane hindamine vähendab õpitahet

2011-06-11T12:09:00.001+03:00

Keskerakonna Noortekogu juhatus arutas ideed kaotada kooli esimestes klassides praegune hindamissüsteem. Kesknoored leiavad, et keskenduda tuleb pigem hindamismetoodika üle vaatamisele, mitte vaid praeguse süsteemi kaotamisele.

„IRL-i noorteühenduse juht tegi ettepaneku lõpetada kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses hinnete panemise,” selgitas Keskerakonna Noortekogu esimees Jaanus Riibe, „oluline on aga tähele panna, et me ei saa hindamise süsteemi täielikult kaotada.”

„Esialgse lahendusena pakume omalt poolt välja „arvestatud või mittearvestatud” süsteemi kasutuselevõtu teatud ainetes, näiteks just kehalises kasvatuses, kunsti-, muusika- ja tööõpetuses. Samas on oluline põhjalikult anaüüsida, kas teistes ainetes ikka on mõistlik sarnast süsteemi rakendada,” lisas Riibe.

Kindlasti tuleks aga lisaks sisse viia nn „kirjeldav hindamine”, mis lähtub just lapse arengust ning edasijõudmisest ja annab selle kohta enam tagasisidet kui pelgalt üks sõna või number. Kesknoored nõustuvad, et erinevate võimetega inimestele mõjuvad madalamad hinded mainitud ainetes motivatsiooni vähendavalt ja lisaks tuleks hinnata paindlikumalt konkreetse õpilase individuaalset arengut.

„Samas jõudsime arutelu käigus seisukohale, et koolinoored suhtuvad õppeainetesse, kus hindeid ei panda, ükskõiksemalt ning hindamissüsteemi kaotades võime kaotada ka paljude laste motivatsiooni koolitöös pingutada,“ lõpetas Riibe.

Pime usk ei ole meie moodi

2011-06-08T10:56:00.006+03:00

Intervjuu Kesknädalale 8. juuni 2011. Loe siit.

Milline on Sinu senine CV? Aga tulevane? :)

Olen lõpetanud medaliga Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi reaalklassi ning Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse eriala. Aastail 2006-2007 juhtisin Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (ETÜN), 2007-2008 Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauda (TÜÜL) ja seejärel töötasin Eesti Üliõpilaskondade Liidus arendusjuhina.

Alates 2009. aasta augustist töötan Tallinna linnapea Edgar Savisaare referendina. Keskerakonna Noortekogus olen olnud nii Kesklinna Klubi esimees, Akadeemilise Ühenduse EKNA aseesimees kui ka peasekretär.

Mul on selge nägemus oma tulevikust, kuid mul pole kombeks sellest detailsemalt rääkida; mul on omad unistused ja eesmärgid. Oluline, et iga päev üles ärgates teaksid, miks sa midagi teed ja kuidas see, mida sa teed, aitab sind sinu eesmärkidele lähemale. Juhul, kui sul puudub tänases töös kaugem eesmärk ja selge arusaam, siis ei ole mõtet ka seda teha. Soovitan inimestel olla vabamad, loomingulisemad ja julgemad, elu ja tulevik on meie endi kätes, meie endi teha ja kujundada.

Kusjuures inimesed ei tohiks karta vigu, sest kõike on võimalik teha uuesti ja paremini; fataalsust on meie elus väga vähe. Kaotused ja eksimused tuleb pöörata enda kasuks. Lähtun põhimõttest, et kaotasin ainult siis, kui ma midagi ei õppinud.

Kirjelda oma erialavaliku kriteeriume.

2005. aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist oli mul võimalus minna Eestist ära Inglismaale - sain kahte väga heasse Inglise ülikooli stipendiumi, õppima kas ajalugu ja politoloogiat või õigust. Kuid läksin viimasel päeval, viimasel tunnil dokumentidega Tehnikaülikooli, helistasin isale ja küsisin: „Ütle üks aus eriala, mille üle mees võiks uhke olla." Isa mõtles ja ütles: „Ehitusinsener!" Seejärel läksingi otsejoones ehitusteaduskonda ja ütlesin, et soovin saada ehitusinseneriks. Selgus, et otse sellenimelist eriala ei ole ja nad pakkusid „ehitustehnikat" (konstruktsioonid). Selle valisingi.

Olin kindel, et kui lähen Eestist ära, siis tagasi tulla on raske. Uskusin, et mul on Eestile pakkuda midagi, millest ilmajäämisel kaotaksin nii mina kui ka minu Eesti, pealegi oli mul kogu aeg olnud ka reaalainete peale annet, ja sellega oli valik tehtud.

Kirjutasin eelmisel aastal Postimehes („Noore inimese raske valik" 17.06.2010), et minu valikut mõjutasid ka õpitava ameti maine ühiskonnas, lubatud keskmine palk, sisseastumiskonkursi suurus ja eriala üldine populaarsus. Kõik need kriteeriumid olid paljulubavad.

Juba ülikooliajal sain hakata „ehitama" - olen üles ehitanud Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL), kaasa aidanud mitme noorteorganisatsiooni arengule ja jätkan oma ehitajatööd Keskerakonna Noortekogus.

Millistes noorteorganisatsioonides oled osalenud, mis teemadel nendega koos avalikult sõna võtnud? Anna palun hinnang Eesti noorteorganisatsioonide eluvõimele.

Olen osalenud paljudes organisatsioonides: Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilasomavalitsus, Eesti Väitlusselts, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindus, Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit (noortepoliitika juhtgrupi liige) jt. Olin pikka aega Tallinna Linna Noortenõukogu aseesimees.

Kogu üliõpilasaja ja hiljemgi olen seisnud tasuta kõrghariduse ja üliõpilaste sotsiaaltagatiste eest, viimastel aastatel on neile lisandunud ka õppelaenu hüvitamise ja noorte tööhõive küsimused.

Paraku jääb mulje, et valitsuserakonnad loodavad, et noored ei käi valimas ega suuda nende positsiooni kõigutada, seepärast ei pea nad ka noorte küsimusi oluliseks. Noortel tuleks üheskoos näidata, et need erakonnad eksivad. Euroopa Komisjoni töö- ja sotsiaalküsimuste volinik László Andor ütles märtsis ajakirjanikele, et kui ühes riigis on suur tööpuudus ja samal ajal ka noorte tööpuudus ulatuslik, siis viitab see valitsuse majanduspoliitika üldisele läbikukkumisele. Koos väljarändega on kokkuvõttes tegemist suure proovikiviga tänasele valitsusele.

Eesti noorteorganisatsioonide eluvõime on hea. Viimastel aastatel on noorteühenduste rahastamine kahjuks vähenenud (Haridus- ja Teadusministeerium lõpetas poliitiliste noorteühenduste toetamise), kuid üldine suund on õige. Kõige suurem oht kodanike- ja noorteühendustele on tugevate erakondade soov neid politiseerida. Loodan, et sellised katsed ei lähe läbi, sest tugevatest kodanikeühendustest on erakondadel rohkem võita kui kaotada. Keskenduda tuleks koostegemisele.

Mis on saanud kesknoorte akadeemilisest ühendusest? Miks seda vaja on?

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) asutas eelmisel aastal minu eestvedamisel Tallinna tsentristlike üliõpilaste ühenduse ehk EKNA Tallinna klubi. Viimastel aastatel on EKNA kaasa rääkinud kõikides tudengeid puudutavates küsimustes, oleme kohati teinud seda aktiivsemalt kui tegutsevad üliõpilaste katusühendused. Selle taustal on meid märgatud ja üliõpilaste toetus on kasvanud - nt Tallinna Tehnikaülikoolis on meil kahe voliniku asemel nüüd kuus, Tartu Ülikooli valiti eelmisel aastal kesknoorest aseesimees jne.

EKNA-t on vaja, et tasakaalustada erinevaid arvamusi - nt millised peaksid olema tudengite sotsiaaltagatised, Eesti kõrgharidusruum üldisemalt, üliõpilaselamud. EKNA jälgib hoolikalt kõiki kõrgharidusprotsesse, hoides n-ö kätt pulsil, ja kui on vaja, siis reageerib. Vaikselt ja ilma suurema kärata - nagu seda tehti 2009. aasta eelarvekärbete puhul! - ei ole enam võimalik üliõpilaste huvidest üle sõita.

18. mai Kesknädala juhtkirjas kirjutas Keskerakonna noortekogu peasekretär Tõnis Mölder, et Eesti noored pole enam poliitikahuvilised, ja 25. mai Kesknädalas kirjutas noortekogu eelmine esimees Raivo Tammus, et noored ei mässa enam. Kas tõesti on olukord nii hull?

Olukord ei ole nii hull. Siin on tegelikult kaks küsimust.

Kõigepealt, ainult rusikaga vehkiv, räuskav ja saamatu poliitika ei ole sugugi jätkusuutlik. Ei saa küsida „miks noored ei mässa?", vaid olulisem on „mille eest või mille vastu?". Kui eesmärgid, sihid ja poliitilised nõudmised on läbimõeldud ja selged, siis tulevad ka noored kaasa. Ühendustel, kel pole poliitilist veendumust või kui ei suudeta valida selget poolt, pole ka tõsiseltvõetavat poliitilist sisu. Kui meil on sisu, eesmärgid ja selged seisukohad, siis võetakse meid tõsiselt, ja noored järgnevad meile - kui vaja, ka mässama.

Teiseks - olulist rolli mängib võimaluste paljusus. Erakond või noortekogu ei ole ettevõtlike inimeste jaoks ainus koht, kus ühiskonnaelus kaasa rääkida. Samas on aktiivsete ja paar käiku ette nägevate juhtide olemasolu poliitiliste noorteühenduste jaoks eluküsimus. Julgen väita, et paljude Eesti erakondade probleem on selles, et üheltpoolt kutsutakse aktiivseid, laia silmaringi ja suure töövõimega noori tulevikutegijaid liituma, ja siis, kui nad „paati" astuvad, ei osata neid nende võimetele vastavalt rakendada või nendega midagi peale hakata. Erakondadel tuleks mõelda, kuidas motiveerida noori erakondade juurde jääma ja valima poliitilist karjääri, kuidas pakkuda neile väärilisi väljakutseid; mitte näha neis ohtu. Noori tuleb usaldada ja jagada neile vastutust.

Kuidas kirjeldad Eesti noorte, keda on ju nii vähe, pealtnäha üsna suuri poliitilisi erimeelsusi? Millega need on põhjendatud ja kas noored näevad maailma arenguid õigesti või silmaklappidega?

Esiteks, põhilistes küsimustes on Eesti ühiskond kokku leppinud: demokraatia, avatus, Euroopa Liit jne. Nüüd käib debatt juba „järgmise ringi" üle, ehk: kuidas ehitada tuleviku riiki nii, et siin oleks kõigil hea elada. Kõik Eesti erakonnad pakuvad ja kaitsevad oma seisukohti.

Arvamuste paljusus on pluss. Tihti heidetakse poliitikutele ette, et miks nad üksteist mustavad või maha teevad, tegelikult on tegemist erinevate arvamuste vahelise debatiga, mille tulemusena kerkivad esile kandvamad argumendid ja sünnib hetketõde. Debateerida võiks rohkem ja valitsuserakonnad võiksid avatumad olla. Meil on ikka veel palju loosunglikku lähenemist seal, kus oodatakse lihtsaid vastuseid. Ilusad sõnad Eesti tuleviku ja noorte toetamise kohta ei jõua tihti reaalpoliitilises olukorras tegudeni.

Ma ei arva, et meie noored näeksid maailma arenguid silmaklappidega, pigem vastupidi. Eesti noorel on peaaegu piiramatu ligipääs informatsioonile (blogid, Twitter, Facebook, alternatiivsed uudiskanalid jm), tänu sellele lai silmaring ja haritus. Poliitilisi erimeelsusi on, kuid minu kogemus näitab, et ei ole noort, keda argumentide, ausa ja läbimõeldud jutuga ei annaks enda poole rääkida või teda veenda.

Prantsuse president Nicolas Sarkozy on öelnud, et isegi kui noortel ei ole alati õigus, siis nende seisukohti mitte kuulata või maha teha on alati vale. Seepärast - seni, kuni noored julgevad välja öelda oma arvamust, küsida „Mida peaksime täna tegema? Mis on valesti?", vahetada informatsiooni, kuni neil jätkub julgust diskuteerida, arutada ühiskonna puuduste üle ja korraldada aktsioone, avaldada meelt -, on lootust, et asjad lähevad paremaks. Keskerakonna Noortekogu julgeb välja tuua ühiskonna valupunkte ja seepärast me kujundamegi homse Eesti näo.

Lisaks on meie noorte plussiks ainulaadne kogemus: kommunistliku süsteemi mälestus ja värske vabaduse, demokraatia kogemus. Need kaks kokku annavad meile eelise - Euroopa Liidus ja laiemalt! - näha, tunda, tajuda maailmas toimuvaid protsesse laiema nurga alt.

Kokkuvõttes, Eesti lähiajaloolised kokkupuuted totalitarismiga on muutnud meid selliseks, et pime usk ühte või teise ideoloogiasse ei ole meie moodi. Vastupidi, noori iseloomustab skeptilisus informatsiooni suhtes, julgus uurida, julgus kahelda.

Mis on Sinu arvates Eesti noorte suurim probleem?

Tasulise hariduse suure osakaalu tõttu on paljud noored sunnitud tööl käima. Noorte kõrge tööpuuduse olukorras (2010. aasta esimeses kvartalis üle 40%) ei ole võimalik tööd leida, mille tulemusena paljude haridustee katkeb.

Poolik haridus või „poolikud spetsialistid" on probleem. Kujutlege ette arsti või ehitusinseneri, kes töö käigus alles hakkab tegema vigu ja õpib seda, mida oleks pidanud omandama praktikumis või loenguruumis.

Kas kesknoortekogu toetab Hispaania noorte püüdlusi juhtida Euroopa valitsuste tähelepanu noorte suurele tööpuudusele ja seega justkui noorte mittevajalikkusele? Kas Eestis oleks vaja samamoodi avalikult võidelda, või piisab erakondade vahelistest jalgpallimatšidest?

Oleme viimase aasta jooksul pidevalt juhtinud valitsuse tähelepanu kõrgele tööpuudusele noorte hulgas. Noorte edukas integratsioon tööellu on ühiskonna ja ettevõtete seisukohast ülioluline, samuti on see väga tähtis noortele endile, nende tervisele ja heaolule ning kontrollile oma elu üle. Hetkel on probleemi teadvustamisest selgelt vähe ja vaja oleks pikaajalist plaani.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on noorte töötuse määr viimaste aastate jooksul kasvanud üle viie korra ja muutunud ühiskonnas väga tõsiseks. Kusjuures eriti suur on töötaolek noorte meeste hulgas. Ohu märk on seegi, et noorte hulgas on kasvanud pikaaegsete töötute osakaal. Seni ei ole me valitsuse poolt lahendusi näinud.

Nt valitsuse hiljutine otsus tõsta pensioniiga annab tegelikult hoogu juurde noorte tööpuuduse kasvu rattale, sest tööturule jäävad vanemad inimesed tõrjuvad noori veel enam välja. Paremerakonnad püüavad meile jätta muljet, et see nii ei ole, kuid seni ei ole ükski nende argument piisavalt veenev.

Tööpuudusega tuleb tegelda tõsisemalt, jutust või loosungist on vähe. President Lennart Meri rääkis kunagi kolhoosiaegset lugu koosolekust, kus oli kaks päevakorrapunkti: esiteks - kuuri ehitamine, teiseks - kommunismi ehitamine. Kuivõrd naelu ei olnud, jäeti esimene punkt ära ja mindi kohe teise päevakorrapunkti juurde.

Miks Sina usud Keskerakonda? Oleks ju lihtsam ja poliitiliselt konjunktuursem minna IRL-i või Reformi; tasustataks ehk ka paremini?

Tuleb aru saada, et täna ei tegele keegi poliitikaga raha pärast, vaid hoopis mingil muul põhjusel: väljakutsed, isiklik areng, tahe otsuseid mõjutada, panna ennast proovile. Mina ei tulnud poliitikasse selle mõtte või küsimusega, et kuidas ühes või teises erakonnas mind tasustatakse. Rahateenimiseks on noortel palju lihtsamaid võimalusi (teha projekte, alustada oma äriga, minna välismaale). Noori paneb erakondadega liituma mure Eesti pärast.

Eesti tulevik seisneb tugevas keskklassis, mitte ebavõrdsuse - regionaalse, majandusliku, haridusliku, keelelise - kasvus. Need erakonnad, kelle poliitikaks on tugeva keskklassi teke, kes pööravad tähelepanu sotsiaalsüsteemile, ebavõrdsuse vähendamisele, tööpuuduse kaotamisele, laiemalt - nõrgemate järgiaitamisele, on olemas ka saja ja kahesaja aasta pärast. Neile erakondadele kuulub ka Eesti tulevik.
_

Pilt: Külli Kraner

Vajame plaani võitlemaks noorte tööpuudusega

2011-04-21T14:40:00.002+03:00

Kolmapäeval Tallinnas toimunud Eesti statistikaseltsi konverentsil peetud ettekandes rõhutas Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Maris Mälzer hariduse kvaliteedi tõstmise vajalikkust ning tõi välja, et riigil puudub konkreetne plaan tegelemaks noorte tööpuudusega.

„Kesknoored ei kavatse kindlasti jääda kindlasti pealtvaataja rolli, vaid võtavad jätkuvalt koos teiste kodanikeühendustega sõna, et riik tegeleks noori puudutavate raskete probleemidega,“ ütles Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

„Oleme Üliõpilaskondade Liiduga leidnud ühise keele kõrgharidusteemadel ning nüüd kavatseme neid toetada viimaks ühiskonna tähelepanu noorte tööpuudusele ja selle vastu võitlemise vajalikkusele,” selgitas Riibe.

Riibe tõi esile, et jätkusuutlik Eesti saab olla vaid selline, kus riik ei tooda noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid panustab iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks. „Paraku ei näe me hetkel, mida on konkreetselt tehtud ja kuidas kavatsetakse noorte tööpuuduse probleem lahendada.”

„On ilmne, et vajame riiklikku tegevuskava võitlemaks noorte tööpuudusega. Avalik diskussioon on vaid selle üks osa, mis aitab meil loodetavasti viia teema arutlusele Riigikokku ning ehk ka valitsuse lauale,” lõpetas Riibe.

Vastavalt 2010. aasta statistikale kuulub Eesti 15-24-aastaste noorte kõrge töötuse määra poolest negatiivses mõttes Euroopa Liidu viie esimese riigi hulka. 2010. aastal oli Eestis keskmiselt tööta 23400 noort vanuses 15-24 eluaastat, mis on kokku 33 protsenti noortest, kes parasjagu ei õpi.

_
Pilt pärineb: google.ee-st (kanal2.ee)

Aaviksoo ei kavatse taastada õppelaenude hüvitamist

2011-04-20T22:13:00.000+03:00

Vastne haridusminister Jaak Aaviksoo ütles tänases Riigikogu infotunnis, et õppelaenude hüvitamise taastamist ei vaadata läbi üldiste printsiipide alusel ning õppelaenu laadset toetusmeedet ei saa õiglaseks pidada ka rahulikumalt majandusperioodil.

Vastates täna Riigikogu infotunnis Keskerakonna fraktsiooni aseesimehe Mailis Repsi küsimustele õppelaenude hüvitamise taastamise osas tunnistas Jaak Aaviksoo, et ei kavatse seda teemat põhimõtteliselt ja üldiste printsiipide alusel läbi vaadata.

„Kui eile jõudsin rõõmu tunda, et sotsiaaldemokraadid on ühinenud õppelaenude hüvitamise taastamise osas Keskerakonnaga andes sisse vastavasisulise eelnõu, siis täna väljendas haridusminister küll oma sisukohta väga üheselt,” märkis Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus.

„Arvestades valimislubadusi tasuta kõrgharidusest oleks pidanud selle eelnõu sisse andma hoopis IRL, kuid, nagu näha, käitutakse risti vastupidi,” lisas Tammus.

„Rääkides valimislubaduste täitmisest, siis siinkohal on IRL valitsusparteina küll väga kehval positsioonil – lubati kodukulud kontrolli alla võtta, kuid elektri hinnal lubatakse tõusta kümneid protsente. Lubati tasuta kõrgharidust, kuid ei suudeta taastada midagi märksa odavamat, õppelaenude hüvitamist,” rõhutas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Riibe meenutas, et 2010. aasta sügisel kogusid kodanikeühendused üheskoos allkirju õppelaenu hüvitamise taastamiseks. „17. novembril andiski EÜL Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle 12 725 allkirja õppelaenude hüvitamise jätkamise kohta. Suur allkirjahulk näitas, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda valitsuse tegevus puudutas ja kes arvavad, et nende õiguspärast ootust on riivatud.”

„Valitsus ja uus haridusminister peavad tõele näkku vaatama, tehtud vigu tunnistama ning leidma lahenduse õppelaenu hüvitamise,” lõpetas Riibe.

Jaanuaris valis Eesti Üliõpilaskondade Liit 2010. aasta tudengisõbraks õppelaenude hüvitamise jätkamiseks oma allkirja andnud 13 000 inimest. Juba 2010. aasta juunikuus teatas Eesti Keskerakonna Noortekogu juhatus, et toetab EÜL-i allkirjade kogumise kampaaniat valitsuse noortevaenulike poliitika vastu.

Kas Mart Laar on ikka sõnapidaja mees?

2011-04-13T11:32:00.001+03:00

Artikkel ilmus Kesknädalas 13.04.2011.

Vaatamata mitmetele valimiseelsetele lubadustele pole IRL-i ja Reformierakonna koalitsioonileppes mainitud õppelaenude hüvitamise jätkamist. Üliõpilased on pannud suuri lootusi sellele, et uus valitsus taastaks õppelaenude hüvitamise kõigile neile, kes võtsid õppelaenu enne 1. juulit 2009. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) esimees Maris Mälzer ütles hiljuti, et sarnaselt pensionisamba maksetele tuleks taastada õppelaenude hüvitamine neile, kellel see lõpetati paaripäevase etteteatamisega.

2010. aasta sügisel kogusid kodanikeühendused üheskoos allkirju õppelaenu hüvitamise taastamiseks. 17. novembril andiski EÜL Riigikogu esimehele Ene Ergmale üle 12 725 allkirja õppelaenude hüvitamise jätkamise kohta. Suur allkirjahulk näitas, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda valitsuse tegevus puudutas ja kes arvavad, et nende õiguspärast ootust oli riivatud. Üliõpilaste pahameele taustal muutiski IRL-i esimees Mart Laar enne valimisi oma seisukohti ja väljaütlemisi.

Valimiste eelõhtul, 5. märtsil kasutas Mart Laar Eesti Televisioonis erakondade esinumbrite debatil jõuliselt IRL-i reklaamikampaaniast juba tuntud seisukohti ja kuulutas julgelt: „Tasuta kõrgharidus tuleb!"

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuletas Laarile seepeale meelde, et kui toetatakse tasuta kõrgharidust, siis tuleks alustada sellest, et õppelaenude kustutamine uuesti taastataks, sest paremerakonnad selle ju tühistasid. „Kui ollakse nõus tasuta kõrgharidusega, siis tuleks sinna juurde panna õppelaenu hüvitamise taastamine ja lõpetada ära vahepealne segaduste aeg," rõhutas Savisaar. Ootamatult oli Laar ka sellega nõus ja lausus, et selles küsimus on neil Savisaarega „absoluutne" üksmeel, ja lubas, et õppelaenu hüvitamise valus küsimus leiab lahenduse. Laari sõnul on valitsus varemgi käitunud nii: kõigepealt tehakse kärbe ja hiljem pannakse eelarvest raha tagasi.

Laari avaldus oli seda üllatavam, et sõnad ja teod on paremerakondadel juba pikemat aega lahus käinud - veel sama aasta 20. jaanuaril hääletati õppelaenu hüvitamine IRL-i ja Reformi 42 poolthäälega maha ning eelnõu menetlemine lõpetati. Noored emad ja üliõpilased võtsid otsuse vastu nördimusega. Juba sel hetkel hoiatasid paljud hariduseksperdid, et IRL-i väljakäidud kõrghariduskampaania ideed jäävad samasse kategooriasse eelnevalt Tõnis Lukase poolt sügisel pakutud kõrghariduse järelmaksu ideega, mille IRL seejärel maha vaikis.

Endine haridusminister Mailis Reps on rõhutanud, et õppelaenu hüvitamise taastamine on IRL-i tõehetk. Toimunu valguses koputavad noored IRL-i saadikute südametunnistusele, et nad nüüd oma lubadused täidaks ja kuulaks üldsuse tegelikku arvamust.

Valimisprogrammidest

Reformierakonna valimisprogramm seadis õppelaenude puhul eesmärgiks, et aastaks 2015 on iga-aastane õppelaenu summa 3000 eurot. Arvestades, et õppelaenu hüvitamine kaotati ja ka õppelaenu intresside tasumine maksustati, tähendab õppelaenu määra tõstmine ilma mingite hüvitiste või soodustuste taastamiseta tudengitele täiendava võlakoorma panekut õpingujärgseks ajaks. See pani üliõpilasi veelgi rohkem küsima: kuidas kavatsetakse kergekäeliselt antud lubadused ellu viia?

Keskerakond rõhutas oma valimisprogrammis, et Eesti peaks olema paik, kus heal tasemel haridus, ka ülikoolid, on kättesaadav andekuse ja töökuse, mitte rahakoti põhjal. Keskerakond toetab õppelaenu hüvitamise taastamist.

Hoiatavad signaalid

Selle kõige taustal mõjus hoiatavalt 27. märtsil ilmunud uudis, et nende õppelaenusaajate hulk, kes ei suuda laenulepingust tulenevaid kohustusi pankade ees nõuetekohaselt täita, on viimastel aastatel üha kasvanud. 2010. aasta 7. septembri seisuga laekus pankadelt riigile 476 tasumata õppelaenulepingut, mille kogusumma ületas 18 miljonit krooni. 2009. aastal tuli riigile üle 696 lepingut summas enam kui 21,9 miljonit krooni. 2008. aastal sai riik 453 lepingut (14,3 miljonit krooni) ning 2007. aastal 304 lepingut (9,5 miljonit krooni). Võlasummad on suured.

Koalitsioonikõneluste alguses küsisid üliõpilased, millal ja kas pannakse lauale õppelaenu hüvitamise küsimus. Tänaseks on koalitsioonileping olemas ja nüüd küsivad paljud: kas IRL-i leping valijatega ikka veel kehtib ja kas Mart Laar peab oma sõna?

Aeg annab arutust. Noored ootavad.

JAANUS RIIBE, Keskerakonna Noortekogu peasekretär

Ligi 200 uut noort Keskerakonna Noortekogus

2011-03-17T13:52:00.002+02:00

Riigikogu valimiste järgselt on Keskerakonna Noortekoguga ühinenud ligi 200 noort. Eesti Keskerakonna Noortekogu (KENK) võttis eilsel juhatuse koosolekul vastu organisatsiooni 185 uut noort. Keskerakonna Noortekogusse kuulub nüüd üle 5500 noore.

Peasekretär Jaanus Riibe sõnul on valimiste järgselt olnud noorte huvi Keskerakonna Noortekogu tegemiste vastu suur ja aktiivne liitumine organisatsiooniga on selge signaal, et seistakse õigete asjade eest. Noortekogu juhtidelt oodatakse veelgi aktiivsemat osalemist avalikus debatis ja kaasarääkimist ühiskonna protsesside kujundamises. Jõuliselt kasvav organisatsioon on positiivne hinnang senisele tegevusele.

„Noortele ei ole jäänud märkamata, et seisame tasuta kõrghariduse, õppelaenu hüvitamise taastamise, suuremate sotsiaalsete tagatiste eest; juhime jätkuvalt moodustatava valitsuse tähelepanu kõrgele tööpuudusele noorte seas ja pakume välja omapoolseid lahendusi – kõik need sammud ja seisukohad panevad üha rohkem noori koonduma meie seljataha,“ lisas Riibe.

Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus rõhutas, et Keskerakonna Noortekogu sai nende valimistega oma liikmeskonda kasvatades suure võidu.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on 5500 liikmega Baltikumi suurim poliitiline noorteorganisatsioon.

_
Pilt pärineb: kesknoored.blogspot.com

Küsimus Mart Laarile: Millal taastatakse õppelaenu hüvitamine?

2011-03-10T12:46:00.005+02:00

9. märtsil teatasid uudistekanalid, et Reformierakond on otsuse langetanud ja alustatakse koalitsiooniläbirääkimisi Isamaa ja Res Publica Liiduga.

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütles „Eile peetud konsultatsioonide põhjal saame öelda, et Isamaa ja Res Publica Liiduga on meil maailmavaateline ühisosa kõige suurem.“

ETV valimisstuudios, erakonna esinumbrite debatis jagunesid erakonnad kaheks: ühel poolel oli tasulise kõrghariduse ideega ainsana Reformierakond ja teisel pool tasuta kõrgharidust toetavad erakonnad - IRL, Eesti Keskerakond ja SDE. Tundus, et sellise „koalitsiooni“ tekkimine oli Andrus Ansipilegi ootamatu ja võimalik, et just see ajas peaministri nii pabinasse, et ta kuni debati lõpuni ei suutnud ennast koguda, kui mitte arvestada varasemalt reklaamidest päheõpitud loosungite kordamist.

IRLi esimees Mart Laar kasutas debatil jõuliselt juba nende reklaamikampaaniast tuntuid seisukohti ja kuulutas julgelt: „Tasuta kõrgharidus tuleb!“.

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar tuletas Laarile meelde, et kui toetatakse tasuta haridust, siis tuleks alustada sellest, et õppelaenude kustutamine uuesti taastatakse, sest paremerakonnad selle ju tühistasid ja selline käitumine ei kõlba mitte kuhugi. „Kui ollakse nõus tasuta kõrgharidusega, siis tuleks sinna juurde panna õppelaenu hüvitamise taastamine ja lõpetada ära vahepealne segaduste aeg.“ rõhutas Savisaar.

Ootamatult oli Laar ka sellega nõus ja lausus, et selles küsimus on neil Savisaarega „absoluutne“ üksmeel, lubades, et õppelaenu hüvitamise valus küsimus leiab lahenduse. Laari hinnangul on valitsus varemgi nii käitunud, et kõigepealt tehakse kärbe ja hiljem pannakse eelarvest raha tagasi, samamoodi olevat käitutud näiteks pensionifondide küsimuses.

Laari avaldus oli seda üllatavam, et sõnad ja teod on paremerakondadel juba pikemat aega lahus käinud - veel 20. jaanuaril hääletati õppelaenu hüvitamine IRL-i ja Reformierakonna 42 poolthäälega maha ning eelnõu menetlemine lõpetati. Noored emad ja üliõpilased võtsid otsuse vastu nördimusega, sest 2009. aasta suvel lõpetati õppelaenu hüvitamine ära vaid nädalase etteteatamisega. Laar on varemgi esinenud ülijulgete avaldustega – tööpuuduse kasvades lubas ta luua 50000 töökohta, mille kohta tänaseni korralikud andmed puuduvad, mitu kohta ta valitsusega üheskoos täpselt luua on suutnud. Debatist jäi õhku siiski lootus, et erakonnad seekord täidavad tudengitele antud lubadusi.

Usun, et Mart Laari seisukohad olid tudengitele selgemast selgemad, hoolimata sellest, et paljude haridusekspertide hinnangul ei olnud IRL-i väljakäidud kõrghariduse ideed kampaanias lõpuni läbi mõeldud ja jäid samasse kategooriasse eelnevalt Tõnis Lukase poolt sügisel pakutud kõrghariduse järelmaksu ideega, mis seejärel IRL-i poolt maha vaikiti.

Reformierakond on otsustanud alustada koalitsiooniläbirääkimisi IRL-iga. Kogu protsess näib olevat „vana supi“ soojendamine, sest juba valimiste ööl jõudis Ansip hõisata, et eelistatakse ka seekordses koalitsioonis olla just IRL-iga („Nende erakondade seisukohtades polevat vastuolusid“).

IRLi lepingus valijaga on öeldud: „Kehtestame tasuta kõrghariduse, et hea haridus oleks noortele kättesaadav sõltumata nende pere sissetulekutest.”

Igal noorel tekib sellises olukorras küsimus - kuidas on see võimalik, et Mart Laar näeb oma erakonna seisukohtadest hoolimata heameelega koalitsioonipartnerina Reformierakonda, kes kahjuks ei näe Eesti kõrghariduses teist teed, kui kehtestada lõplikult tasuline kõrgharidus? Kas üksteist välistavad seisukohad näitavad, et need kaks erakonda jagasid tühje lubadusi? Kumma erakonna valijad saavad petta? Kas IRL-i leping ikka kehtib?

Pärast laupäevast debatti on oluline küsimus ka see, millal pannakse koalitsioonikõneluste lauale Mart Laari lubatud õppelaenu hüvitamise taastamine – kas üldse pannakse? Kas Mart Laar peab oma sõna ja täidab väljakäidud lubaduse taastada õppelaenude hüvitamine? Need on küsimused, millele inimesed ootavad praegu vastuseid.

Jaanus Riibe on Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär.

_
Arvamusartikkel ilmus Delfi.ee portaalis 10.03.2011. Loe siit.

Aitab! Vali Keskerakond! | Keskerakonna valimisklipp ja kandidaadid |

2011-02-22T11:09:00.003+02:00

Keskerakonna Riigikogu valimiste kandidaadid:

Üliõpilaste endised juhid: Uus õppetoetuste süsteem ei lahendaks praeguseid õppelaenu probleeme

2011-01-24T10:43:00.006+02:00

Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) endised esimehed leiavad, et valitsuskoalitsioon on unustanud need tudengid, kes jäävad õppelaenude hüvitamise kaotamise ning uue õppetoetuste süsteemi loomise perioodi vahele.

Neljapäeval kõlasid Riigikogus arvamused ja lubadused, et õppetoetuste süsteem tuleb korrastada ning sellisel juhul väheneb õppelaenu vajavate tudengite arv. Me nõustume sellega, et õppida peab olema võimalik laenu võtmata. Unustatakse aga ära see, et uus õppetoetuste süsteem ei rakendu nende jaoks, kes on laenu juba võtnud. Uus õppetoetuste süsteem ei lahendaks praeguseid õppelaenu probleeme.

Noored alustasid riigiteenistujaks õppimist olukorras, kus nii pangad kui ka riigiasutused reklaamisid tulevikus võimalust õppelaen kustutada. Sellega arvestanud inimestel on moraalselt õigustatud ootus olemas. Erinevatel hinnangutel puudutab õppelaenu hüvitamise lõpetamine 60000 kuni 100000 inimest (EÜL hinnang).

Arvestades nii lühikest etteteatamise aega ja õigusliku ootuse rikkumist, leiame, et valitsus käitus vastutustundetult ja oleks pidanud kaaluma ka alternatiive. Riigieelarvest kärbiti kõrghariduse rahastamist ja üliõpilaste sotsiaalseid garantiisid. Samas ei kärbitud õiguskindluse printsiibile viidates teisi toetuseid nagu näiteks toetused taastuvenergiale.

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) kutsus eile kõiki õppelaenude hüvitamise jätkamise eest võitlejaid Riigikokku, et osaleda ühiselt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel, millega taastatakse õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele, kes astusid kõrgkooli enne 01.07.2009. Õppelaenude hüvitamise taastamine olnuks suur samm tasuta kõrghariduse suunas, kuid seda ei tehtud. IRL-i ja Reformierakonna 42 poolthäälega otsustas riigikogu eelnõu menetlusest välja hääletada.

Kurb, kui erakonnad, kelle valimislubaduseks on tasuta kõrgharidus, ei taha ega suuda võtta seisukohta ja langetada positiivset otsust üliõpilastele niivõrd tähtsa ja vajaliku toetuse taastamise puhul.

Soovime juhtida valijate tähelepanu Riigikogu liikmetele, kes ei pea milleski õiguskindluse ja õiguspärase ootuse printsiipe ning ei soovi kodanikuühendustega koostööd teha. Saadikutel on võimalus seadust muuta ning taastada õppelaenude hüvitamine neile, kes võtsid laenu enne 30. juunit 2009.

Ootame valitsuserakondade poolt konstruktiivseid lahendusi ja avalikku debatti tollaste otsuste üle. Leiame, et õppelaenu hüvitamine tuleb taastada. Hetkel on sõnasid palju, kuid tegusid vähe.

Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009, kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 22. juunil ning jõustus 27. juunil. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel võimalus esitada 30. juunini. Kärped tabasid eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes olid õppimise tarbeks õppelaenu võtnud just riigipoolse tagatise lubaduse ootuses.

Avalduse autorid: Getter Tiirik, Lauri Läänemets, Jaanus Riibe

_
Pilt pärineb: google.ee-st (http://jhs.moodledo.co.uk/)

Nördinud kesknoored: IRL hääletas tasuta kõrghariduse maha

2011-01-21T11:33:00.001+02:00

IRL-i ja Reformierakonna saadikud näitasid täna Riigikogus noortele oma tõelist palet hääletades maha seaduse, mis taastanuks õppelaenude hüvitamise. Õppelaenude hüvitamise taastamine olnuks suur samm tasuta kõrghariduse suunas, kuid seda ei tehtud. 42 poolthäälega otsustas riigikogu eelnõu menetlusest välja hääletada.

Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus märkis, et IRL-i üks suuremaid valimislubadusi on tasuta kõrgharidus, kuid hoolimata sellest hääletasid Reformierakonna ning IRLi fraktsiooni liikmed õppelaenude hüvitamise taastamise eelnõu menetlusest välja. „See on IRL-i poolt sulaselge rahva petmine! IRL tõestas selle otsusega, et nad on vaid Reformierakonna puudel, kes alandlikult kõiki korraldusi täidab.”

Tammus sõnas nördinult: „Reformierakonda jälgides ma üldse ei imesta, et sääraseid trikke tehakse, kuid IRL võiks ometi nii palju austust noorte vastu üles näidata, et nende soove vähemalt tõsiselt kaaludagi. Alati ei saa pugeda selle vabanduse taha, et koalitsioonileping ei luba ja kui ei lubagi, siis on järelikult kehv leping ning tuleb kas uus teha või parem partner otsida.“

„Veelgi lihtsam on öelda, et nende plaanide jaoks pole raha. Sageli suurt osa elanikkonnast selline vastus ammendavalt rahuldab, kuid mitte kesknoori,“ lisas tänasest otsusest ilmselgelt ärritunud Tammus.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe avaldas oma toetust Eesti Üliõpilaskondade Liidule, mille liikmed jätkavad samamoodi võitlust õppelaenude hüvitamise taastamise eest. „Tänase hääletustulemuse valguses ei ole võimalik võtta enam ühtegi IRL-i avaldust kõrghariduse teemal tõsiselt. IRL hääletas täna tasuta kõrghariduse maha,“ lõpetas Riibe.

_
Pilt pärineb: google.ee-st (www.dailycal.org)

Uuring: noored nõuavad tasuta kõrgharidust

2011-01-20T13:24:00.000+02:00

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) avaldas täna infomessil Teeviit läbi viidud küsitluse tulemused. Küsitlusest selgus, et üle 88 protsendi gümnaasiumi lõpetajatest toetab tasuta kõrgharidust, 10% toetas praeguse süsteemi jätkamist ja 2% vastanutest tasulist kõrgharidust.

„Täna arutas Riigikogu õppelaenude hüvitamise taastamise eelnõud, sellega seonduvalt otsustasime uuringu tulemused varem avalikustada,” selgitas EKNA esimees Urmo Saareoja. „Õppelaenude hüvitamise taastamine on üliõpilastele väga oluline ning esimene samm jõudmaks tasuta kõrghariduse juurutamiseni Eestis.”

Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe sõnul oli kurb kuulda ka hiljutist tööandjate avaldust, mis suhtus negatiivselt tasuta kõrghariduse ideesse. „Just sellise poliitika tulemusel lahkuvad noored Eestist ning otsivad endale maailmas koha, kus neid rohkem väärtustatakse ja hinnatakse.”

Reformierakonna ning IRLi fraktsioonide häältega hääletati õppelaenude hüvitamise taastamise eelnõu menetlusest välja.

„Avaldame oma toetust Eesti Üliõpilaskondade Liidule, mille liikmed võitlevad samamoodi õppelaenude hüvitamise taastamise eest,” lisas Riibe, „leiame, et täna oli IRLi Riigikogu saadikute tõehetk, kus nad oleksid pidanud oma valimislubaduste väärilised olema ning asuma opositsiooni antud küsimuses toetama. Tänase hääletustulemuse valguses ei ole võimalik võtta enam ühtegi IRL-i avaldust kõrghariduse teemal tõsiselt.”

EKNA viis kõrgharidusteemalise küsitluse läbi 2.-4. detsembril Teeviida infomessil ning sellele vastas 771 gümnaasiumilõpetajat.

PILTUUDIS: võrdlustabel

2011-01-14T12:36:00.000+02:00

Kesknoorte teavituskampaania: milles võid kindel olla?

2011-01-12T13:17:00.002+02:00

Keskerakonna Noortekogu alustas mahuka teavituskampaaniaga, kus tuletatakse Eesti inimestele meelde, milles "võib kindel olla" kui märtsikuistel valimistel valida Reformierakonda. Teavituskampaania viiakse läbi Tartus ja Tallinnas. Lendlehti jagatakse tanklate, kaubanduskeskuste, kõrgkoolide, töötukassa juures ja mujal rahvarohketes kohtades.

"Kui keegi ütleb, et täna on Eestis kõik korras ning Reformierakonna valitsus on teinud kõik õigesti, siis see inimene kas valetab või on pime," sõnas Noortekogu esimees Raivo Tammus.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe meenutas, et 2009. aastal puudutasid valitsuse vastutustundetud kärped eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes olid õppimise tarbeks õppelaenu võtnud just riigipoolse tagatise lubaduse ootuses. "Ühel päeval lubati, teisel võeti tagasi," lisas Riibe.

Lendlehtedel on kirjas lööklaused: "Võid kindel olla, et kolmekordistame kütuseaktsiisi ja lisame seda ohtralt ka elektrile"; "Õppelaenu hüvitist ei taasta me kunagi - võid kindel olla!"; Võid kindel olla, et tõstame pensioniea 90. eluaastani" jms.

Loe lisaks Kesknoorte blogis:

- Kesknoorte teavituskampaania: milles võid kindel olla?
- Reformierakond: võid kindel olla?!

Talvelavastus "Maatamees"

2011-01-11T15:54:00.000+02:00

Noorte manifest

2011-01-10T14:16:00.004+02:00

Keskerakonna Noortekogu avaldas 19. novembril 2010. aastal oma mõtted eelseisvateks valimisteks. Mõtted olid esitatud lühikeses manifestis, mis kutsus ühiskonda laiemalt nende üle arutama. Eesti meedias see kahjuks tähelepanu ei pälvinud. Olles osalenud erinevates noorte organisatsioonides, tean, kui oluline on julgustada noori otsuste mõjutamiseks välja ütlema oma arvamust ja pakkuma tänastele probleemidele võimalikke lahendusi.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristliku sotsiaal-liberaalse maailmavaate ja humaansete tegevuspõhimõtetega noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi kaudu osaleb demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel. Eesti Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja täna kuulub noorteorganisatsiooni juba ligi 5400 noort . Tänased noored saavad ja peavadki olema täisväärtuslikud kaasarääkijad nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste langetamisel.

Riigijuhtimises on tähtis teada, millised on järelkasvu ootused ja soovid. Selleks, et meie ühiskond muutuks nooresõbralikumaks, tuleb noori rohkem kaasata otsustamisprotsessidesse ja anda neile võimalus võtta vastutus. Tegusad ning ambitsioonikad noored on potentsiaalsed juhid, kes kujundavad lähitulevikus meie riigi ühiskonda ja seisavad Eesti jätkusuutlikkuse ning heaolu eest. Et noored saaksid kasuliku õppetunni, julguse ja harjumuse oma seisukohti esitada ning ühiskonda mõjutada, on oluline, et Eesti meedia ka noorte seisukohti kajastaks. Ühiskond laiemalt saab uuenduslikke ideid ning aktiivse, ühiskonnast hooliva, täisväärtusliku kodanikkonna, kodanikud parema keskkonna ja hoolivama järelkasvu. Seega - millele keskendub Keskerakonna Noortekogu manifest?

Kõige enam keskendub manifest just noorte tööpuuduse probleemile – rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus maailmas 2009. aastal rekordilise 81 miljonini, luues võimaliku nn kadunud põlvkonna, mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Suvel Euroopa Statistikaameti poolt avaldatud andmetel on noorte töötute (kuni 25-aastaste) määr Eestis 37,2 protsenti, millega oleme Euroopas häbiväärsel kolmandal kohal. Meile teeb muret noorte tööpuuduse järsk kasv ja nähtava valitsusepoolse initsiatiivi ning selge tegevuskava puudumine probleemi lahendamiseks.

Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks.

Teine oluline küsimus on tasuta kõrgharidus ja selle osakaalu suurendamine. Leiame, et kõigile võimekatele noortele tuleb tagada tasuta kõrgharidus, vajalik on peatada hiiliv üleüldine õppemaks ja suurendada kõrghariduse rahastamist. Noored tunnetavad probleemina tasuta õppekohtade arvu vähenemist ja õppetoetuste süsteemi puudulikkust. Lisaks tuuakse välja ka teaduspõhine koostöö erasektoriga.

Kindlate seisukohtadena on välja toodud veel näiteks tasuta koolitoit gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele; maakoolide võrgu säilitamine; munitsipaalkorterite pakkumine noortele peredele; riikliku praktikavahendussüsteemi loomine; õppelaenu hüvitamise taastamine ja noori palkavate ettevõtete maksusoodustused.

Uue mõttena käisid noored välja idee, et autokool võiks olla taas tasuta kooliprogrammi osa. Lisaks soovivad õpilased koolidesse toimivat kooliraadiot, mis edastaks just neile olulist informatsiooni ja millel oleks kindel koht teiste õpilas-alguste kõrval.

Üliõpilased tahavad kõrgkoolide juurde lastetubasid, kuhu lapsevanematest tudengid saaksid oma lapse loengute ajaks jätta. Lastetubades hoiaksid lapsi näiteks praktika korras ja miks-mitte ainepunktide eest tulevased lasteaedade kasvatajad. Selline lastetubade võrk peaks katma kõiki Eesti kõrgkoole, kuid alustada võiks suurematest. Tean, et esimesed sammud Tallinna kõrgkoolides on ka juba tehtud, kuid nüüd oleks aeg see hea praktika rakendada ka mujal Eestis.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek: riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks. Ka seda peab tänases Eestis tihti meelde tuletama.

Loe lisaks: Keskerakonna Noortekogu manifest 2010

_

Pilt pärineb: google.ee-st (http://aymhigh.com)

EÜL kuulutas ka Kesknoored aasta tudengisõbraks

2011-01-04T12:37:00.002+02:00

Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) valis 2010. aasta tudengisõbraks õppelaenude hüvitamise jätkamiseks oma allkirja andnud 13 000 inimest. EÜL-i esimehe Maris Mälzeri sõnul on aasta tudengisõbrad need, kes olid valmis võitlema üliõpilaste õiguse eest õppelaenude hüvitamise ebaõiglase tühistamise vastu.

Kesknoorte esimehe Raivo Tammusel on hea meel, et EÜL aktiivselt selles küsimuses initsiatiivi on võtnud. „Kesknoorte silmis peakski EÜL olema selline julgelt tegutsev organisatsioon, mitte jääma vaid deklaratiivseks. Kesknoored panid sügisel kokku oma manifesti ühiskonna olulistest probleemidest ning õppelaenu hüvitamise küsimus oli üks kandvaid ideid, mille eest kesknoored on sirge seljaga seisnud,“ sõnas kesknoorte esimees.

21. juunil 2010. aastal teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit, et alustab allkirjade kogumist õppelaenude hüvitamise taastamiseks. Allkirjade kogumise kampaania eesmärk oli näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati IRL-i ja Reformierakonna valitsuse eestvedamisel riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe ütles, et valitsuse vastutustundetud kärped puudutasid eriti valusalt õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes on õppimise tarbeks laenu võtnud just riigipoolse tagatise tõttu. „Selline käitumine, et täna lubame ja homme võtame tagasi, mõjub negatiivselt kasvava põlvkonna kindlustundele ja on väga halb signaal tulevikuks,“ lisas Riibe.

Keskerakonna Noortekogu juhatus teatas 22. juunil 2010. aastal, et toetab Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) allkirjade kogumise kampaaniat valitsuse noortevaenulike poliitika vastu.

Otsuse tunnustuste omistamise kohta tegi EÜL tunnustamise komisjon, kuhu kuulusid: EÜL vilistlaskogu juhatuse, EÜL juhatuse ja volikogu esindajad ning staažikaim EÜL töötaja.

EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti tudengkonda. EÜL-i eesmärk on esindada Eesti üliõpilaste hariduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid huve ning kaitsta tudengite õigusi.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja täna kuulub Noortekogusse ligi 5400 noort.

Pilt pärineb: google.ee-st (www.eyl.ee)

Blogi küsitlus - 3 | Kas Keskerakond on punk?

2011-01-01T16:53:00.004+02:00

Loe lisaks:

- Keskerakond teatab: Tõnu Trubetsky näeb Keskerakonnas alternatiivi
- Kesknoorte uus loosung: Keskerakond on punk! Punk on lahe!
- Vaata ette, punk on tulekul!

Muu:

- Delfi teatab Tõnu Trubetsky: lahkun tagakiusamise tõttu Keskerakonnast
- Eile suri punkbänd Sex Pistolsist legendi teinud Malcolm McLaren

Keskerakonna Noortekogu ja Akadeemiline Ühendus toetavad Edgar Savisaart

2010-12-23T10:53:00.002+02:00

Keskerakonna Noortekogu ja Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) toetavad Edgar Savisaart ning rõhutavad, et levitatavad süüdistused on pelgalt halvustav poliitiline kampaania.

Keskerakonna Noortekogu esimees ja Keskerakonna juhatuse liige Raivo Tammus ütles, et süüdistused Edgar Savisaare vastu näitasid talle esimese asjana, et valimiskampaania ja mustamine on alanud. “Kaitsepolitsei raportis jääb tõsikindlaid argumente kuidagi väheks.”

Keskerakonna Noortekogu peasekretäri Jaanus Riibe hinnangul tuleks kolmapäeval ilmunud “KAPO aruande” kahele leheküljele lisada konkreetseid tõendeid esitatud väidete ja oletuste kinnitamiseks, nagu näiteks 3. novembril toimunud vestluste avalikustamist täismahus, ilma kärbete ja moonutusteta.

EKNA esimees Urmo Saareoja lisas: “toetan siinkohal maksimaalset avalikustamist. Ilma konkreetseid tõendeid esitamata on 2 kuud enne valimisi tekkinud meediakisa pelgalt valitsusparteide poriloopimiskampaania ning tundub lihtsalt naeruväärne nimetada õigeusu kiriku ehituseks raha kogumist julgeoleku ohuks.”

Keskerakonna Noortekogu koondab Baltikumi suurima poliitilise noorteorganisatsioonina 5400 noort ning EKNA üle 300 tudengi.

Pilt pärineb: www.tallinn.ee

Ansipi kell

2010-12-14T12:40:00.003+02:00

Internetis levib uutmoodi kell ("Ansipi kell"), mis mõõdab aega hetkeni, mil Reformierakonna ütluste kohaselt peaksime jõudma viie rikkama riigi hulka.

Keskerakond | videod

2010-12-12T20:19:00.011+02:00

Riigikogu valimised on lähenemas. Lisan oma blogisse meenutuseks kaks 2009. aasta Keskerakonna kohaliku omavalitsuse valimiste (KOV) ja uue maarahva kongressi video.

Maarahva kongress 8. oktoober 2010 Keskerakond - uus jõud maaelus

KOV valimised 2009 Keskerakonna valimiskonverentsi video

KOV valimised 2009 Keskerakonna vene poliitika

_

Videod: Keskerakond

Reforminoored ehivad end võõraste sulgedega

2010-12-06T20:43:00.001+02:00

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe õnnitleb Reformierakonna noorte uut juhti Mihkel Leesi, kuid juhib samas tähelepanu, et nii suure organisatsiooni juht ei tohi eksida avalikkuses oluliste faktide esitamisel. Lees väidab Delfi portaali vahendusel end nüüd olevat Baltikumi suurima noorteorganisatsiooni juht.

“Reforminoortel on küll suur organisatsioon, kuid Baltikumi suurimaks pole küll õige end nimetada,” märkis Riibe “Keskerakonna Noortekogus on pea 5400 liiget, mis ületab noororavate 4700-liikmelise arvu tunduvalt.”

“Seda valeväidet on varemgi esitatud, kuid loodan, et vastvalitud esimees loobub nüüdsest faktide moonutamisest,” rõhutas Riibe.

“Soovin Keskerakonna Noortekogu, Baltikumi suurima poliitilise noorteorganisatsiooni nimel veelkord Mihkel Leesile õnne ja loodan, et valimiseelne aeg saab edaspidi täidetud asjaliku debatiga,” lõpetas Riibe.

Blogi küsitlus - 2 | Kas Eesti riik peaks taastama õppelaenu hüvitamise avalikus sektoris töötavatele noortele?

2010-12-01T14:22:00.002+02:00

Muudatused blogis

2010-11-30T12:30:00.002+02:00

Olen teinud mõned muudatused ja täiendused oma blogis:

Esiteks, jätkuvalt on kõik kommentaarid sh anonüümsed oodatud ja üldiselt ma neid ei kustuta.

Teiseks, nüüdsest on võimalik anda postitusele ka hinnang klikkides jalutsis olevale küsimusele "Hääleta lugu"

Kolmandaks, olen hakanud blogi külastajate seas viima läbi küsitlusi, mille tulemusi kuvan hiljem blogi sissekandena. Küsimustes püüan puudutada teemasid, mis on siin blogis või ühiskonnas laiemalt arutluse all (ootan ka teie poolt ettepanekuid küsimuste osas).

Neljandaks, on lisandunud nubinad, mis järjest tavapärasemaiks on muutumas ajalehtede ja televisioonikanalite veebides ehk siis blogi postitusi saab jagada Twitteris, Facebookis, Gmailis jne.

Kõik, kes tahavad minuga otse ühendust võtta, võivad seda teha e-maili teel.

Lõpetuseks - eelmise aasta septembris (2009. aastal) avatud blogi on tänaseks külastanud 5455 inimest. Keskmiselt külastab seda blogi 12 inimest päevas, viimastel kuudel 40 külastajat päevas.

_
Pilt pärineb: google.ee-st (http://www.blogopreneur.com/)

Blogi küsitlus - 1 | Kas Eestis peaks olema kõrgharidus tasuta?

2010-11-28T21:57:00.002+02:00

Tõnu Trubetsky: lahkun tagakiusamise tõttu Keskerakonnast

2010-11-20T19:01:00.006+02:00

Augusti alguses liitus Keskerakonnaga legendaarne punkar ja ansambel Vennaskond solist Tõnu Trubetsky, kes täna tunnistas, et on sunnitud erakonnast tagakiusamise ja vaimse terrori tõttu lahkuma.

“Seoses tagakiusamise, tapmisähvarduste ja vaimse terroriga olen otsustanud lahkuda Keskerakonnast ja vähemalt mõneks ajaks ka poliitikast,” sõnas Trubetsky.

“Põhjused on niisiis isiklikud. Keskerakonna poliitika on mulle endiselt sümpaatne,” kinntas ta, lisades samas, et on huvitatud suuremast sõltumatusest, mida erakonda kuulumine mingilmääral piirab.

“Palju tänu vanadele sõpradele ning sõpradele Keskerakonnast, samuti Keskerakonna Kultuurikogule ja Kesknoortele, kes on mind toetanud! Ja võibolla on õigus ka neil, kes arvavad, et ma ei sobi poliitikasse.”

Loe lisaks:
Villu Tamme kaitseb Trubetskyt: kiusake endasuguseid!
Tõnu Trubetsky näeb Keskerakonnas alternatiivi

_
Uudis - Delfi.ee
Pilt pärineb: google.ee-st (http://img.youtube.com/)

Keskerakonna Noortekogu manifest | november 2010 |

2010-11-19T15:06:00.004+02:00

Eesti Keskerakonna Noortekogu on tsentristliku sotsiaal-liberaalse maailmavaate ja humanistlike tegevuspõhimõtetega kuni 30-aastaste noorte vabatahtlik poliitiline ühendus, kes oma liikmete igakülgse eneseharimise, noorte koostöö ning avatud ühiskondliku dialoogi kaudu osaleb demokraatliku Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu arendamisel. Eesti Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja täna kuulub noorteorganisatsiooni juba ligi 5400 noort.

Tänased noored saavad ja peavadki olema täisväärtuslikud kaasarääkijad nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste langetamisel. Eesti taasiseseisvumine andis meile kõik eeldused jätkusuutliku kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Peame kõige tähtsamaks inimelu puutumatust ja väärtustamist ning demokraatlike õiguste ja isikuvabaduste ülimuslikkust. Juhindume demokraatliku õigusriigi põhimõttest, et riik on inimese, mitte inimene riigi jaoks.

Keskerakonna Noortekogule teeb muret noorte tööpuuduse järsk kasv ja valitsusepoolse initsiatiivi ning selge tegevuskava puudumine probleemi lahendamiseks. Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus maailmas möödunud aastal rekordilise 81 miljonini, luues võimaliku nn kadunud põlvkonna, mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Euroopa Statistikaameti andmetel (31.08.2010) on noorte töötute (kuni 25-aastaste) määr Eestis 37,2 protsenti, millega oleme Euroopas häbiväärsel kolmandal kohal. Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks.

Leiame, et kõigile võimekatele noortele tuleb tagada tasuta kõrgharidus. Peatada hiiliv üleüldine õppemaks ja suurendada kõrghariduse rahastamist ning teaduspõhist ja viljakat koostööd ettevõtete ning avaliku sektoriga. Laiem probleem on eelkõige suuresti tasuline kõrgharidus ja tasuta õppekohtade arvu vähenemine.

Käesolev dokument ei ole Keskerakonna Noortekogu programm, vaid tänaste noorte liikmete mõtted olulisematest probleemidest üldiseks tegevusjuhiseks ja diskussioonide aluseks. Keskerakonna Noortekogu peab oluliseks noorte olukorra parendamist ning sellega seoses pakume arutamiseks välja alljärgnevad punktid:

1. Tasuta kõrghariduse osakaalu suurendamine
2. Tasuta koolitoit gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele
3. Maakoolide võrk peab säilima, vastasel juhul ei ole elu maapiirkondades jätkusuutlik
4. Arendada üle-eestiliselt gümnaasiumide ja kutsekoolide integratsiooni, tagamaks noortele paremad valikuvõimalused tulevikuks
5. Kooliraadiod tööle (koolielu peab olema huvitav)
6. Ujumiskursused võimalikuks kõigile õpilastele
7. Tasuta ühistransport õpilastele ning mittetöötavatele üliõpilastele
8. Riigikaitse valikainena igasse kooli (Eesti noorele on vaja distsipliini ja isamaa-armastust)
9. Kultuuriõpetus õppekava osaks (Eurooplastena peame tundma ka teisi kultuure)
10. Ühistransport peab olema kooliõpilastele kõikjal tasuta
11. Tasuta autokool kooliprogrammi osaks – lubade tegemine ei peaks olema vaid jõukate privileeg
12. Noorele perele stardikapital
13. Lapse sünnitoetust tuleb märkimisväärselt suurendada alates II lapsest
14. Noorel perel peab olema õigus munitsipaalkorterile
15. Luua riiklik praktikavahendussüsteem – praktikakoha peab saama iga noor
16. Igale õpilasele koht töömalevasse
17. Puuetega inimene peab pääsema kõikjale
18. Õppelaenu kustutamise taastamine avalikus sektoris õppivatele noortele
19. Õppelaenu kustutamine lapse sünni puhul
20. Ülikoolide juurde luua lastetoad
21. Maksusoodustused ettevõtjatele, kes noori tööle võtavad

Kallid noored, need pole pelgalt sõnad paberil vaid mõtted, mis vajavad ühiskonnas laiemat arutlust ning teod, mis vajavad tegemist. Iga Eesti noor tahab elada täisväärtuslikku ja euroopalikke standardeid järgivat elu. Kui tunned endas jõudu ja tahtmist muuta noorte tulevikku Eestis paremaks, siis on see manifest mõeldud sulle.

Elagu Eestimaa noored!

_
Pilt pärineb: google.ee-st (http://www.wsje-flp.com/)

Keskerakonna noored avaldasid oma mõtted eesseisvateks valimisteks

2010-11-19T14:32:00.004+02:00

Eesti Keskerakonna Noortekogu avaldas täna manifesti, milles teatab oma seisukohad eelseisvateks Riigikogu valimisteks. Tegemist on teemadega, mis vajavad kindlasti laia ühiskondlikku arutelu.

Kõige enam keskendub Keskerakonna Noortekogu just noorte tööpuuduse probleemile – rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus maailmas möödunud aastal rekordilise 81 miljonini, luues võimaliku nn kadunud põlvkonna, mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud inimestest. Euroopa Statistikaameti andmetel on noorte töötute (kuni 25-aastaste) määr Eestis 37,2 protsenti, millega oleme Euroopas häbiväärsel kolmandal kohal.

Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus leiab, et kõigile võimekatele noortele tuleb tagada tasuta kõrgharidus, vajalik on peatada hiiliv üleüldine õppemaks ja suurendada kõrghariduse rahastamist ning teaduspõhist ja viljakat koostööd ettevõtete ning avaliku sektoriga. „Tulevikus võiks bakalaureuse kraadist kujuneda üldine standard, nagu seda on praegu gümnaasiumi lõputunnistus,“ lisas Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus.

„Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab oma panuse iga noore võimete parimaks väljaarendamiseks.” lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Samuti tuuakse välja teisigi kindlaid seisukohti, näiteks tasuta koolitoit gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele; maakoolide võrgu säilitamine; munitsipaalkorterite pakkumine noortele peredele; riikliku praktikavahendussüsteemi loomine; õppelaenu hüvitamise taastamine ja noori palkavate ettevõtete maksusoodustused.

21 punkti seas soovivad noored koolidesse ka toimivaid kooliraadioid ja tasuta autokooli kooliprogrammi osaks.

Noortekogu sõnul saavad ja peavadki noored olema täisväärtuslikud kaasarääkijad nii praeguste kui ka tulevaste poliitiliste otsuste langetamisel Eesti Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja täna kuulub noorteorganisatsiooni juba ligi 5400 noort.

Loe Keskerakonna Noortekogu manifesti siit:
http://bit.ly/a1UiX1

http://bit.ly/cneHG9

Pilt pärineb: google.ee-st (http://www.gerdtarand.eu)

Üliõpilaspäeva märksõnadeks on demokraatia, vabadus ning kodanikujulgus

2010-11-17T14:26:00.006+02:00

Tudengid üle maailma tähistavad täna rahvusvahelist üliõpilaspäeva. Rahvusvahelisel üliõpilaspäeval mälestatakse kõiki vabaduse eest elu andnud tudengiliidreid ning tudengite võitlust hariduse omandamise eest

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) sõnul on üliõpilaspäeva idee on julgustada üliõpilasi olema aktiivsed kodanikud, just tudengid on sageli muudatuste ja edasimineku mootoriks. Iga aasta 17. novembril peetav üliõpilaspäev on pika ajalooga tähtpäev, mil kõigile pannakse südamele võitlust võrdsete õiguste, arengu ning tolerantsi eest.

17. novembril 1939. aastal toimus Praha ülikoolis meeleavaldus üliõpilase Jan Opletali tapmise ja Tšehhi okupeerimise vastu natsionaalsotsialistliku Saksamaa poolt. Meeleavaldus lõppes samal päeval üheksa tudengiaktivisti tapmise ning enam kui 1200 üliõpilase saatmisega vangilaagritesse ja Tšehhi ülikoolide sulgemisega.

Esimest korda tähistas 17. novembrit rahvusvahelise üliõpilaspäevana Londonis Rahvusvaheline Üliõpilasliit 1941. aastal.

Pilt pärineb: google.ee-st (http://s2.webstarts.com/)

Uuring: 91% üliõpilastest arvab, et vähemalt pooled õppekohad peaksid olema tasuta

2010-11-13T10:44:00.000+02:00

Keskerakonna Noortekogu poolt õppeaasta esimestel kuudel läbi viidud küsitlus üliõpilaste seas näitab, et üliõpilased toetavad tasuta haridust, soovivad, et riik pööraks rohkem tähelepanu noorte tööpuudusele ning taastaks õppelaenu hüvitamise noortele emadele ja avalikus sektoris töötavatele noortele.

Uuringust selgus, et 91% protsenti üliõpilastest arvab, et vähemalt pooled kohad ülikoolides peavad olema riigieelarvelised. Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe sõnul on nii Keskerakond kui ka erakonna noorteühendus juba aastaid juhtinud tähelepanu hiilivale üleminekule tasulisele kõrgharidusele.

“Räägitagu mida tahes, tegelikult on viimastel aastatel riigieelarveliste kohtade osakaal pidevalt vähenenud, mille tulemusel on noorte võimalused omandada kõrgharidus ahenenud. Eriti valusalt puudutab see vähekindlustatud peredest pärit noori, aga ka maapiirkondade noori. Seda trendi on võimalik pöörata, kuid selleks on vaja selgeid otsuseid. Asja niisama arutamisest ei piisa ja see ei anna midagi,” ütles Riibe.

84% küsitlusele vastanuist pidas väga oluliseks, et riik tegeleks enam noorte tööpuudusega. Noorte tööpuudus on Keskerakonna Noortekogu hinnangul otseselt seotud kõrge noorte väljarändega, mis kahjustab tõsiselt Eesti positsioone rahvusvahelises majanduskonkurentsis.

“Pole mingit kahtlust, et väga paljud noored, kes on Eestist pikaks ajaks või ka jäädavalt lahkunud, pole seda teinud mitte sellepärast, et neile ei meeldi nende kodumaal või on hirmus soov siit ära minna. Lihtsalt, kui siin pole töökohti, pole karjääriperspektiivi, siis muidugi minnakse ja proovitakse mujal. Riigile aga tähendab see seda, et väärtuslikud töökäed ja helgemad pead lahkuvad riigist ja ei tule enam kunagi tagasi. See on tõsine probleem, mis väärib märksa tõsisemat tähelepanu, mida kinnitavad ka küsitlustulemused,” ütles Riibe.

77% üliõpilastest leidis, et riik peaks hüvitama õppelaenu noortele emadele ja avalikus sektoris õppivatele noortele.

Riibe sõnul oli õppelaenu hüvitamisest loobumine suur viga.

“Esiteks peteti juba laenu võtnute ootusi. Laenu võttes arvestasid noored sellega, et riik hüvitab laenu kui nad asuvad tööle avalikus sektoris. Pettumus on väga suur. Ja juriidiliselt pole see kaugeltki korrektne. Teiseks aga kaotab riik selliseid otsuseid tehes väga palju, vähendades ka motivatsiooni kaaluda karjääri avalikus sektoris. Eriti noorte õpetajate kooli tulemine on suure küsimärgi all, sest õpetajate palgad ei ole kaugeltki piisavad, et õpingute läbimiseks võetud laenumakseid muredeta katta,” nentis Riibe.

Keskerakonna noortekogu viis küsitluse läbi septembris ja oktoobris. Kokku vastas noortekogu küsimustele 634 üliõpilast üle Eesti.

Pilt pärineb: google.ee-st (blog.rpu.org)

Reformierakond on jäänud tasulise kõrghariduse ideega üksi

2010-11-11T14:30:00.000+02:00

Eilsel rektorite ja erakondade esindajate kõrghariduse teemalisel debatil osalenud Eesti Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe rõhutab, et Keskerakond on kogu aeg toetanud tasuta kõrgharidust.

"Meie prioriteet on kõrghariduse rahastamise ja tasuta õppekohtade arvu suurendamine," ütles Riibe.

Riibe sõnul tuli eilsest debatist selgelt välja see, et vaid Reformierakond on jäänud üksi toetama tasulist kõrgharidust. "Tasuline kõrgharidus ei arvesta Eesti olukorda ja eirab meie noorte huvisid," lisas Riibe.

Reformierakond nägi eilsel debatil vajadust viia sisse üleüldine osaline õppemaks, mida maksaksid kõik. Üllatuslikult oponeeris Reformierakonnale ka koalitsioonipartner Isamaa - ja Res Publica liit, keda esindas haridusminister Tõnis Lukas ja esimees Mart Laar. IRL on pakkunud sel sügisel välja ka kõrghariduse järelmaksu idee, kuid loobus sellest hiljem.

2009. aastal kärpis IRL-i ja Reformierakonna juhitud valitsus üliõpilaste õppetoetuseid ja lõpetas ära õppelaenu hüvitamise noortele emadele ja ametnikele.

Keskerakond: Oleme alati seisnud tasuta kõrghariduse eest

2010-11-11T12:17:00.002+02:00

Endine haridusminister Mailis Reps ütles täna, et Keskerakond on kogu aeg seisnud tasuta kõrghariduse eest ja avaldab imestust Postimees Online-s ning ERR portaalis avaldatud pealkirjade üle, nagu IRL oleks jäänud tasuta kõrghariduse ideega poliitmaastikul üksi.

Nagu eilsel rektorite ja erakondade kõrghariduse teemalisel debatil sai väga selgelt välja öeldud, rõhutab Reps veelkord, et vastupidiselt IRL-i ja Tõnis Lukase pidevalt muutuvatele seisukohtadele kõrghariduse teemadel, on Keskerakond seisnud viimased 20 aastat tasuta kõrghariduse eest.

Repsi sõnul ei ole IRL-i hiljuti väljakäidud kõrghariduse ideed lõpuni läbi mõeldud ja jäävad samasse kategooriasse nagu Tõnis Lukase poolt mõni aeg tagasi pakutud kõrghariduse järelmaksu idee, mis seejärel IRL-i poolt maha vaikiti.

"Kord toetab IRL tasulist haridust ja üliõpilaste õppetoetuste vähendamist, siis räägib kõrghariduse järelmaksust, nüüd tasuta haridusest - see kõik tekitab segadust ja ei mõju enam usutavana," sõnas Reps.

Reformierakonda esindanud endine Mainori Kõrgkooli rektor Mati Lukas nägi vajadust viia sisse üleüldine osaline õppemaks, mida maksaksid kõik, ja minna lõplikult üle tasulisele kõrgharidusele.

"IRL-i demagoogitsemine on seda huvitavam, et eilsel debatil tuli selgelt välja, et pärast valimisi näeks IRL-i esimees Mart Laar oma erakonna seisukohtadest hoolimata heameelega koalitsioonipartnerina Reformierakonda, kes kahjuks ei näe Eesti kõrghariduses teist teed, kui kehtestada lõplikult tasuline kõrgharidus. Üksteist välistavad seisukohad näitab, et need kaks erakonda jagavad tühje lubadusi," lisas Reps.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe rõhutas eilsel debatil vajadust pöörata suuremat tähelepanu üliõpilaste sotsiaalsetele garantiidele, sest olukorras, kus üle poolte üliõpilastest õpib tasulistel kohtadel, jääb üha rohkem andekaid noori kõrgharidusest eemale. "Eesti kõrghariduse nõrgim külg on sotsiaalsed tagatised ja on kahetsusväärne, et vaid Keskerakond sellele probleemile tähelepanu pöörab," lisas Riibe.

Pilt pärineb: google.ee-st (www.kesknoored.ee)

EKNA: Eesti vajab tasuta kõrgharidust koos sotsiaaltagatistega

2010-11-10T13:23:00.000+02:00

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline ühendus (EKNA) on seisukohal, et tasuta kõrghariduse osakaal peab Eesti haridussüsteemis suurenema.

„Paljud võimekad noored ei saa kõrgharidust omandada just majanduslikel põhjustel,” ütles EKNA esimees Urmo Saareoja, „siinkohal peab abikäe ulatama riik investeerides tulevastesse maksumaksjatesse.”

Saareoja sõnul on tervitatav ka Isamaa ja Res Publica Liidu soov asuda Keskerakonna poolele võitlemaks tasuta kõrghariduse eest. „Keskerakonna programm on kogu aeg sisaldanud tasuta kõrghariduse kehtestamise soovi – tore, et ka minister Lukas on saamas meie mõttekaaslaseks.”

„Haritud noored aitavad Eesti ühiskonda tulevikus edukalt edasi viia, seega peame looma neile ka vastavad võimalused,” selgitas Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna volikogu liige Saareoja.

„EKNA pingutab igati selle nimel, et tasuta kõrgharidus muutuks valimislubadusest reaalsuseks,” lisas Saareoja.

EKNA aseesimehe Jaanus Riibe hinnangul on Eesti kõrghariduse nõrgim külg sotsiaalsed tagatised.

“Olukord, kus üliõpilased on sunnitud õppemaksude tasumiseks käima tööl, pole mõistlik. Tekib põhjendatud küsimus – mis mõtet on investeerida kõrghariduse kvaliteeti, kui üliõpilased viibivad loengute asemel tööl? Vajame ka läbimõeldud sotsiaaltagatiste süsteemi,” lõpetas Riibe.

EKNA koondab üle 300 üliõpilasest kesknoore, et seista üheskoos tudengite huvide eest ja leida toetust erinevatele tudengialgatustele.

Rektorid ja erakondade esindajad arutlevad ülikoolihariduse tuleviku üle

2010-11-08T12:07:00.000+02:00

Kolmapäeval, 10. novembril 2010 toimub Rektorite Nõukogu ja erakondade ümarlaud, kus Riigikogus esindatud erakonnad tutvustavad 2011. aasta märtsi XII Riigikogu valimiste haridus- ja teaduspoliitika programme ning omapoolseid ettepanekuid Eesti kõrgharidusstrateegia 2006-2015 eesmärkide saavutamiseks. Kõigile avatud arutelu algab 15.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalis (Rävala pst 16).

Ümarlaual osalevad kõikide avalike ülikoolide rektorid ning erakondade esindajatena Paul-Eerik Rummo, Mati Lukas, Mart Laar, Tõnis Lukas, Peeter Kreitzberg, Karel Rüütli, Aadu Must, Jaanus Riibe ning Aleksei Lotman.

Esimene selline ümarlaud toimus enne Riigikogu XI koosseisu valimisi veebruaris 2007, millest kujunes erakondade poolt aktiivse osalusega sisukas ja tulemuslik kohtumine.

Arutelu on osa MTÜ Rektorite Nõukogu kümnenda aastapäeva tähistamisest. 2000.a. 1.novembril asutasid Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia MTÜ Rektorite Nõukogu. Mittetulundusühingu eesmärk on aidata kaasa Eesti haridus-, teadus- ja kultuurielu edendamisele oma liikmete esindamise ja seisukohtade kujundamise kaudu ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Rektorite Nõukogu on pidanud kõrgetasemelist ülikooliharidust Eesti arengu keskseks tingimuseks ning seetõttu on kümne tegevusaasta jooksul olnud prioriteediks Eesti ülikoolihariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tugevdamine. 2003. aastal allkirjastatud Eesti avalike ülikoolide kvaliteedileppega kehtestati ühtsed nõuded õppekavadele, akadeemilistele kraadidele ja akadeemilisele personalile. Kvaliteedilepe on aidanud ühtlustada ja tõsta doktoritööde ning akadeemilise personali taset. Nüüdseks on mitmed kvaliteedileppega kehtestatud nõuded viidud Ülikooliseadusse.

Rektorite Nõukogul on välja kujunenud tulemuslik koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja teiste partneritega. Jätkub koostöö Kõrgharidusstrateegia eesmärkide saavutamiseks, kus üheks võtmeküsimuseks on strateegia juurde kuuluva finantsplaani rakendumine.

Võitlus noorte tööpuuduse vastu laieneb

2010-10-27T11:02:00.001+03:00

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe ütles, et kesknoored toetavad igati Eesti Noorteühenduse Liitu (ENL), kes tõstatas vajaduse luua noorte tööpuudusega võitlemiseks riiklik tegevuskava. ENLi algatusel pakkusid noored Riigikogu kultuuri- ja sotsiaalkomisjoni ühisistungil välja eakaaslaste tööpuudusega võitlemiseks erinevaid reforme.

“Kesknoored on juba rõhutanud, et valitsus peab asuma noorte tööpuudusega tegelema,” märkis Riibe, “meil on väga hea meel, et ka ENL juhib avalikkuse tähelepanu samale probleemile.”

Riibe sõnul on valitsusele noorte töötuse teema äärmiselt ebamugav, mida tõestas ka kesknoorte selleteemalise septembrikuise piketi jõuga laialiajamine Stenbocki maja eest.

“Me ei jää kindlasti pealtvaataja rolli, vaid võtame koos teiste organisatsioonidega sõna, et riik tegeleks noori puudutavate raskete probleemidega,” lõpetas Riibe.

Massimeedia psühholoogiline rünnak Tallinna linnapea vastu – aga kui tõhus?

2010-10-18T10:01:00.003+03:00

Artikkel ilmus 18.10.2010 Ajaleht Pealinnas.

See termin tähistab ajakirjanduslikku kampaaniat, mida rakendatakse isiku või organisatsiooni suhtes, kes ajakirjanike endi sisemise veendumuse kohaselt on ära teeninud avaliku karistuse.

Enamasti motiveeritakse «meediapeksu» eetilisust sellega, et isik on eksinud ja teda tuleb karistada. Kui karistust ei võta määrata kohus, siis peab selle määrama ajakirjandus. Sellise suhtumise eest hoiatas ajakirjanikke ka president oma avalikkust rabanud avameelse kõnega mõnda aega tagasi. Kes valvab valvurite järele, küsis president. Küsimus on endiselt vastuseta...

Täitis kohustusi naise ees

Lugu ise on lugejale juba tuttav – asi algas eksimusest Tallinna linnapea majandushuvide deklaratsioonis. Nimelt selgus, et ta on jätnud deklareerimata laenu, mille võttis selleks, et täita oma kohustusi endise abikaasa ees. Ja see on peamine põhjus, miks ma väidan, et seekordne kampaania ei kanna soovitud vilja. Puudu on pahatahtlik motiiv.

Tehing tehti selleks, et Savisaare endine abikaasa oleks lahutuse järgselt vaba maja koormanud laenust. Kuidas saab seda Keskerakonna esimehele ette heita, kui Eestis on tuhandeid naisi, kes on lahutuse tagajärjel ilma jäänud varast, millele neil on seaduslik õigus? Kui palju on neid lugusid, kus mehed jätavad täitmata neile pandud kohustused näiteks laste ülalpidamiskuludega seoses – abi aga ei saa ei kohtust ega mujalt.

Savisaare motiiviks polnud rikastuda, kasu lõigata. Ilma selleta pole süüasja, mida arutada.

Lipstok eksis deklaratsiooniga viiel aastal

Ka ei saa Savisaart süüdistada selles, et laenu märkimata jätmine iseenesest oleks tohutu eksimus. Seda ei luba pretsedent Eesti Panga presidendi Andres Lipstokiga, kelle majandushuvide deklaratsioonis vea avastamiseks kulus kuus aastat, mille jooksul olid pangajuhi majandushuvid deklareeritud mõistagi ekslikult.

Siiani pole keegi uurinud, mis karistus (kas üldse?) määrati Lipstokile. See on oluline, seda peaks siiski küsima. Kuid asja tuum on see, et kui sellise vea võib teha Eesti Panga president, siis võib selle vea teha igaüks.

Kuna Savisaart ei saanud süüdistada rikastumises ega ka laenu varjamises, siis on püütud läheneda asjale teisiti – püütakse jätta muljet, et laenu võtmise asjaolud tunduvad kahtlasena. Praegu soovitakse, et inimesed arvaks, nagu oleks kogu selle asja taga mingi kohutav saladus, mida meedia püüab paljastada.

Aga milles seisneb saladus? On teada, et asjassepuutuvad dokumendid on Savisaar esitanud politseile. On teada, et ülekandeid tehti avalikult, pankade kaudu. On prokuratuuri ja kaitsepolitsei avalikud kinnitused, et tema tegevus on kõigiti seaduslik. Laenuandja on avalikkusele teada. Mida enam uurida?

Öeldakse, et eraisikult raha laenamine on igatahes kahtlane, olenemata asjaoludest. Tuletage meelde, mis toimus sel ajal, kui laen võeti, Eesti panganduses. Pankade laenukraanide järsk kinnikeeramine ei tohiks küll kellelegi saladuseks olla. Kas pangast oleks üldse saanud sel ajal laenu võtta ja millistel tingimustel?

Lõputu kaevamine

Jäänud on veel vaid taktika väita, mingitele faktidele või tõenditele tuginemata, et asi on ikkagi kuidagi kahtlane. Ja korrata, korrata ja veelkord korrata seda väidet. See ongi «meediapeks».

Selleks on toodud mängu ka Savisaarele kuuluv osaühing, mida juhib tema poeg, mille kohta ühed meediavälja-anded räägivad üht ja teised teist. Ühed kinnitavad, et Savisaar on saanud omanikutulu, teised, et ei ole saanud. Küll on kahtlane lugu, üritavad meediaväljaanded meile sisendada. Ei tea, mis seal taga on, küsivad nad.

Aga ei ole ju midagi. Eesti ettevõtete peamised majandusnäitajad on avalikud, nendega võib igaüks äriregistri vahendusel tutvuda. Eesti on üldse nii väike, et siin ei jää midagi saladuseks.

On joonistatud skeemikesi ja püütud laenu siduda linnaametnikega. Kuid neid ei ole mitte Savisaar kohale määranud, vaid inimesed on tulnud läbi konkursi.

Laar pildiskandaali ajal ei vabandanud

Mida on avalikkus tegelikult teada saanud? Et Savisaar käitus abielulahutuse protsessis aumehena, võttes pere majalaenu enda kanda. Et tal on usalduslik suhe oma pojaga, kes töötab talle kuuluvas ettevõttes, juhtides selle investeeringuid. Inimesed said teada, et ka Savisaar võib inimlikel põhjustel eksida, kuid ei aja oma eksimusi tagasi, tunnistab vigu ja vabandab.

Võrrelge seda näiteks Mart Laari käitumisega pildiskandaali ajal, kus peaminister alguses eitas, siis ei mäletanud ja lõpuks moka otsast tunnistas ja vabandas.

Praegune meediakampaania on ajastatud just õigele ajale – piisavalt kaugel valimistest, et tavainimene seda valimiskampaaniaga ei seostaks, samas piisavalt lähedal, et inimestele jääks meelde, et mingi jama nende laenudega oli.

Kahtlustan aga, et ka sel korral on tegu veel ühe kampaaniaga, mis tegelikult lõpeb Savisaarele vaid hästi – tema toetajaid mobiliseerib päris kindlasti õigustamatu rünnak tema isiku vastu. Juba vanasõna hoiatas – kes teisele auku kaevab, see ise sinna kukub. Julgen arvata, et seekordne ettevõtmine on vaid vesi Keskerakonna veskile.

Üliõpilastele annavad nõu endised tudengiesindajad

2010-10-15T14:19:00.003+03:00

Eile toimunud Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) nõukogu koosolekul arutati, kuidas saavad praegused tudengiesindajad tugevdada omavahelist koostööd ja olla jätkusuutlikud. Kohtumisel arvasid nõukogu liikmed, et kindlasti tuleb edasi arendada Tallinna Tudengimaja kui tudengielu keskust ja keskenduda sel sügisel TÜÜL-i uute sihtide seadmisele koostatavasse arengukavasse.

"Peame väga oluliseks, et nõukogu töö oleks järjepidev ja tahame ühendada endiste Tallinna üliõpilasjuhtide kogumused ning teadmised TÜÜL-i edasisse arengusse," ütles Jaanus Riibe, kes kinnitati nõukogu esimeheks.

TÜÜLi esimees Triin Kukk arvab, et endiste üliõpilaskondade esindajate kogemused on tänastele tegutsevatele tudengitele suureks abiks. "Loodan nõukogu soovi panustada üliõpilaskondade arengusse ja lisaks nõuannetele ootan alati ka konstruktiivset kriitikat", sõnas ta.

Nõukogu koosolekul kinnitati nõukogu esimeheks Jaanus Riibe, kes on varasemalt seisnud ka TÜÜLi eesotsas. Koosseisu kuuluvad veel Karmen Limmer (TTÜ), Siiri Paas (EBS), Kaupo Parmas (ITK), Mihkel Vitsur (TTK) ja Lauri Läänemets (TLÜ). TÜÜL-i Nõukogu liikmed valib ja kinnitab kord aastas TÜÜL-i üldkogu, kuhu kuuluvad Tallinna üliõpilaskondade esindajad.

Nõukogu eesmärk on tulenevalt oma kogemustest anda nõu ja suuniseid TÜÜLi esimehele ja üliõpilaskondadele nende eesmärkide kindlamaks saavutamiseks.

Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud (TÜÜL) on loodud 2006. aastal eesmärgiga seista hea Tallinna üliõpilaste eest ning esindada neid Tallinna linna piires.

Vaata ette, punk on tulekul!

2010-09-22T12:32:00.001+03:00

Artikkel ilmus Delfis 22.09.2010 "Jaanus Riibe: Vaata ette, punk on tulekul!"

Punk on individualistlik subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu; punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema Ramones, Television, Blondie ja teised bändid, mille musitseerimise põhirõhk oli pandud laulusõnadele ja nende sõnumile.

Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis asutati 12. oktoobril 1991. aastal Tallinnas. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse.

Mis neid ühendab? T-särkidele trükitud sõnum „Keskerakond on punk! Punk on lahe“ (Keskerakond on lahe), mida Keskerakonna Noortekogu juhatus kandis 8. septembri meeleavaldusel Stenbocki maja ees, et juhtida valitsuse tähelepanu noorte töötusele.

Meeleavaldusel osalenud noored aeti Stenbocki maja eest minema. Mis on selle kõige tulemus? Kaks nädalat jutti räägivad erinevad kanalid T-särkidel olevatest sõnadest; noorte tööpuudusele suuremat tähelepanu ei pöörata.

Kuna noorte tööpuudus on oluline teema, mis vajab praegu kõrgendatud avalikkuse tähelepanu, siis kasutan võimalust ja parandan selle vea: Rahvusvahelise tööorganisatsiooni (ILO) andmetel tõusis noorte töötus maailmas möödunud aastal rekordilise 81 miljonini, luues võimaliku nn kadunud põlvkonna, mis koosneb täielikult tööturult eemaldunud noortest. Euroopa Statistikaameti andmetel on noorte töötute (kuni 25-aastaste) määr Eestis 37,2 protsenti. Eesti on selle näitajaga Euroopa esirinnas, jäädes alla vaid Hispaaniale ja Lätile.

Toomas Verrev kirjutas esmaspäeval arvamusloo „Punk Keskerakond on nagu K-kohuke“, kus ta väidab, et Keskerakond on nähtus, millest kirjutatakse vähemalt elektroonilises meedias pea sama palju kui Paris Hiltonist või Lindsay Lohanist. Peaksime teda artikli eest tänama, sest on teada-tuntud fakt, et mida rohkem Keskerakonnast räägitakse, seda kõrgemale tõuseb ka erakonna reiting. Teisalt on kurb lugeda, kuidas end parteituks reklaamiõppejõuks nimetav isik kasutab sõnu „kesknoorte jõuk“, „pintsakutes jobud“ jms – akadeemilise korrektsusega see kindlasti kokku ei sobi ja usun, et ühelegi Eesti kõrgkoolile selline õppejõu sõnavõtt au ka ei tee.

See, et särgi peale trükitud lause pälvis isegi reklaamiinimeste tähelepanu, on muidugi märkimisväärne ja näitab, et tekst ja sõnum on õnnestunud. Ka reklaamiõppejõud Toomas Verrev peab tunnistama, et isegi temale jäi sõnum meelde ja tekitas reaktsiooni. Kas see siis polegi reklaami mõte?

Punkliikumine võitleb viletsuse, sõja, ebaõigluse ja ebavõrdsuse kasvu vastu ühiskonnas, sõnavabaduse ja õiguse eest oma arvamusele. Paraku on need samad teemad tänase Eesti jaoks vägagi aktuaalsed. Valitsuse ajupesu tulemusena on valdavaks muutunud mõtteviis, et Eestil peab olema üks, ametlik, valitsuse sõnastatud ja võimude poolt kinnitatud lähenemine kõigile Eesti ees seisvatele probleemidele. Et valitsuse arvamus ongi “Eesti asi” ja kõik, kes ei nõustu valitsusega, on Eesti vastu.

Eestil on veel mõnda maad minna, enne kui harjume ära sellega, et pluralism ja erinevad vaated on normaalne ja iseenesestmõistetav osa demokraatlikust poliitilisest protsessist. Tõnu Trubetsky liitumine Keskerakonnaga on selle viimane ja eredaim näide, mis jõudis selleni, et debati ühele osapoolele tuli meelde tuletada, et tagakiusamine poliitiliste vaadete pärast on seadusega karistatav.

Ülespuhutud hüsteeria puhul polnud mingit pistmist kultuuri kaitsmisega, vaid lihtsalt sooviga Keskerakonnale „ära teha". Lugedes tagantjärgi kommentaare võib öelda, et paljude jaoks oli selline samm vägagi punk, raputades netifoorumeid ja vastandudes rahulikule kodanlikule mõtteviisile. Kui punk oleks olnud Trubetsky astumine mõnda teise erakonda?

Loosungi kriitikud on seni keskendunud punkliikumise välisele küljele - soengutele, ropendamisele, valjule muusikale. Julgen väita, et see ei ole kunagi olnud pungi põhiline külg. Punk kannab endas erinevaid ideid, sealhulgas võitlust parema ühiskonna nimel, inimeste võõrandumise ja paigaltammumise vastu.

Briti kirjanik Mark Sinker on öelnud: „Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise“. Tõnu Trubetsky ütles vastuseks küsimusele Keskerakonna ja pungi seotuse kohta, et kindel on see, et ta on palju rohkem punk, kui see asi, mida Eesti avalik arvamus viimase kümnendi teisel poolel pungiks on pidanud.

Lõpetuseks - Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma DIY-ajakirjaga "Punk Magazine". Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!".

IRL, otsusta ära!

2010-09-21T11:09:00.000+03:00

Keskerakonna Noortekogu hinnangul läheb haridusminister Tõnis Lukase avaldus kõrghariduse maksustamisest vastuollu IRL-i eelnevate väidetega tasuta kõrghariduse teemadel.

“Seega on nii Lukase kui ka tema erakonnakaaslase Partsi poolt välja lubatud tasuta kõrgharidus lihtsalt tühi jutt,” ütles Jaanus Riibe, Keskerakonna Noortekogu peasekretär.

Lukas kirjutas 20. septembri ajalehes Postimees sellest, et riigi kulul kõrghariduse omandanud inimesed peaksid hiljem tööl käies oma hariduse eest tasuma vastavalt palgatasemele igakuisete maksetega kõrghariduskassasse.

“IRL andis selgelt mõista, et nemad on kõigi uute maksude vastu, nüüd aga pakutakse välja kõrgharidusmaks, ” imestas Riibe.

Riibe sõnul on kõrghariduse maksustamisest rääkimine praegusel hetkel lihtsalt pseudoprobleemi tõstatamine, et juhtida tähelepanu kõrvale tegelikest probleemidest. „Miks ei tegeleta hoopis sellega, et noortel üldse oleks võimalik tööd leida, Eesti on Euroopa esirinnas just noorte tööpuuduse vallas,” lisas Riibe.

Euroopa statistikaameti poolt avalikustatud andmeil on noorte töötute määr Eestis 37,2 protsenti, mis jääb alla vaid Hispaaniale ja Lätile. Üllatuslikult ütles isamaalane, majandusminister Juhan Parts 8. septembri ETV poliitikasaates „Foorum”, et toetab üleminekut täielikult tasuta kõrgharidusele.

Keskerakonna Noortekogu toetab EÜL-i

2010-09-14T13:02:00.000+03:00

Keskerakonna Noortekogu laidab Riigikogu saadikuid, kes pole vastanud Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) poolt saadetud kirjale. EÜL saatis eile, 13. septembril Riigikokku kirja, milles soovitakse teada, miks võtsid saadikud õppelaenu hüvitamist lõpetava seaduse vastu kaheksa tööpäeva enne selle rakendumist.

Samuti on tudengiliit nördinud, et seaduse poolt hääletanud parlamendiliikmed nende eelmisele kirjale ei vastanud. Õppelaenu hüvitamise lõpetamise poolt olid IRL-i, Reformierakonna ja Roheliste saadikud.

“Ilmselt ei oska nimetatud parlamendiliikmed kuidagi oma toonast hääletust põhjendada,” ütles Jaanus Riibe, Keskerakonna Noortekogu peasekretär. “Selle otsusega rikuti jämedalt õppelaenu võtnute õiguspärase ootuse printsiipi.”

“Pankade andmetel on Eestis juba ligi 3000 õppelaenuvõlglast, ilmselt on osa neist inimestest võlglaste nimekirja sattunud just õppelaenude hüvitamise lõpetamise tõttu,” tõdes Riibe.

“Kui enne oli väheste majanduslike võimalustega noorel võimalik loota sellele, et kõrgharidus on võimalik omandada riigi toel just õppelaenu hüvitist saades, siis nüüd sellise lootuse jaoks enam kohta pole,” lisas Riibe.

Keskerakonna Noortekogu on seisukohal, et õppelaenude hüvitamise lõpetamise poolt hääletanud saadikud peavad EÜL-i kirjale koheselt vastama ning andma esitatud küsimustele ausaid ja põhjalikke selgitusi.

Nõuame ja vajame tasuta kõrgharidust!

2010-09-13T11:48:00.004+03:00

Arvamusartikkel ilmus 13.09.2010 Tartu Postimehes - loe siit.

Tööandjate keskliit esitas 30. augustil «Tööandjate manifesti 2011–2015», mida ametiühingute juht Harri Taliga nimetas samal päeval sotsiaalse vastutustundetuse manifestiks.

Manifestis on sõnastatud ettepanekud viies valdkonnas: riigihalduses ja majanduspoliitikas, tööturul, maksunduses, hariduses ja sotsiaalkaitses.

Muu hulgas tehakse ettepanek minna Eesti kõrghariduses üle tasulisele õppekorraldusele, mida toetaks stipendiumide süsteem andekamatele või materiaalselt vähem kindlustatud peredest tudengitele. Stipendiumide süsteem peaks nende sõnul soodustama tudengite seas vähem populaarsete reaal- ja tehnikaainete omandamist.

Alates taasiseseisvumisest on eri osapooled mitmeid kordi teinud ettepaneku kehtestada Eestis üldine õppemaks, kusjuures vargsi on Eesti valitsus juba kehtestanudki hiiliva õppemaksu. Olukorras, kus üle poole tudengitest õpib tasulisel õppekohal, ei ole mõtet enam rääkida tasuta haridusest.

Seni ei ole aga tasulise õppe kehtestamise pooldajate eesmärgid olnud selged ja argumendid veenvad.

Tasu juba praegu

Manifestis on öeldud, et Eesti noored on tulevikus konkurentsivõimelised peamiselt tänu heale haridusele. Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis toetab maksu kehtestamise mõtet väitega (PM 30.08), et tasuline haridus tõstaks ülikoolide taset – isiklik panus hariduskulude rahastamisse kõrghariduses suurendab ka nõudlikkust hariduse kvaliteedi ja sisu vastu.

Paraku tuleks nüüd ka tõele näkku vaadata: haridus- ja teadusministeeriumi andmetel õpib 52 protsenti üliõpilastest juba praegugi tasulistel õppekohtadel.

Õpingute rahastamiseks käivad paljud üliõpilased õpingute kõrvalt tööl – see ei ole nende vaba valik. Uute rahaliste kohustuste kehtestamine sunnib tudengeid veelgi enam õpingute kõrvalt töötama ning ei ole mingit mõtet investeerida kõrghariduse kvaliteeti juhul, kui õppurid käivad loengute asemel tööl.

Tööpuuduse suurenemise olukorras – nagu viimastel aastatel – loobuvad makseraskustesse sattunud noored üldse hariduse omandamisest.

Eesti Üliõpilaskondade Liit on ka varem öelnud, et tudengite kõrgharidusse ja selle kvaliteeti suhtumise kujundamine majanduslike meetmete kaudu ei ole õige, see õõnestab akadeemilise hariduse põhialuseid.

Manifestist ei leia ka arvutusi, kui suurele osale ja mil määral stipendiumid oleksid mõeldud ning kui palju see Eesti riigile tegelikult maksma läheks. Praegu saab õppetoetusi vaid käputäis üliõpilasi (eri andmetel umbes 16 protsenti üliõpilastest) ja tasub meenutada, et 2009. aasta eelarvekärbete käigus vähendati seda piskutki.

Tühi loosung

Kõlav loosung, et noor suhtuks tasulisse haridusse tõsisemalt, ei mõju usutavalt. Millele tuginedes on seda väidetud? Kas esitatud väidet kinnitab ka mõni uuring või küsitlus? Senised kokkupuuted tasulises õppes ja tasuta õppekohtadel õppivate tudengitega ei pane mind küll uskuma, et nende kahe rühma inimeste suhtumine nii õppetöösse või ka hariduse kvaliteeti oleks kuigi palju erinev.

Praeguse haridussüsteemi probleemidele on viidanud ka Eestis tegutsevad rahvusvahelised pangad, kes alles juunikuus teatasid, et õppemaksuvõlglasi on juba üle 3000.

Õppelaenu ja tasulise hariduse juurutamine toob kaasa veelgi sügavama kriisi ja selle tagajärjel ägavad oma elu alustavad noored raske võlakoorma all.

Tihti kasutatav argument, et targemad saavad tasuta kohtadele ja rumalamad peavadki maksma, on samuti eksitav.

Eesti eluolu tundes tean, et kõrgkooli sisseastumise aluseks olevaid riigieksamitulemusi mõjutab see, kust koolist või piirkonnast õpilane pärit on. On koole, kus terve aasta valmistutaksegi spetsiaalselt sooritama riigieksameid, mis kokkuvõttes ei pruugigi näidata inimese üldist võimete taset ja laia silmaringi. Ja on koole, kus ei ole piisavalt häid õpetajaid või õppevahendeid.

Ülikooli pürgiv õpilane on nende kõigi tingimuste kokkulangevuse tulemus.

Kannatab Eesti riik

Arvestades seda, et Eestis puudub tudengite vajadustel põhinev sotsiaalsete garantiide süsteem ja ühiskonnas suureneb ebavõrdsus, piiraks õppemaksu kehtestamine veelgi rohkem ligipääsu kõrgharidusele ja tooks seeläbi kaasa kastiühiskonna kujunemise.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu andmetel on Eesti tudengite maksukoormus juba praegugi märkimisväärselt suur, kui võrrelda seda teiste Euroopa riikide omaga. On tõenäoline, et tudengid hakkaksid üha enam Eestist lahkuma, et saada kvaliteetset ja õppemaksuvaba haridust lähinaabrite juures. Andekamate inimeste lahkumine aga langetab omakorda kõrghariduse kvaliteeti ja Eesti üldiseid väljavaateid.

Sellel kevadel tundsid paljud arvamusliidrid muret Eesti kõrghariduse kaubastumise pärast. Paraku näib, et nüüd tööandjate tehtud ettepanekud süvendaksid probleemi – suurendaksidki kõrghariduse ostetavust ja lõhesid ühiskonnas.

Üliõpilaste võimalused kõrgharidust omandada ei tohiks sõltuda nende endi ega vanemate majanduslikust olukorrast.

Kuigi haridus ei ole klassikaline avalik hüve, peetakse hariduse pakkumist siiski riigi kohustuseks. Tasulise hariduse kehtestamine võib valitsusele tunduda praegu hea võimalus hoida eelarvekulusid kokku ja pühkida käed vastutusest puhtaks, kuid riigi arengule mõjub see kindlasti pärssivalt.

Kesknoorte uus loosung: Keskerakond on punk! Punk on lahe!

2010-09-10T11:34:00.003+03:00

Eesti Keskerakonna Noortekogu juhatus kandis 8. septembril Stenbocki maja ees laiali aetud meeleavaldusel t-särke sõnumiga: „Keskerakond on punk! Punk on lahe!“.

Poolsada kesknoort kogunes kolmapäeval Stenbocki maja ette eelnevalt registreeritud meeleavaldusele, et juhtida valitsuse tähelepanu noorte töötusele, kuid mõned minutid pärast meeleavalduse algust tuli Stenbocki majast välja selgelt ebaviisakas ja ärritunud politseivormis ametnik, käskides noortel koheselt lahkuda.

Keskerakonna Noortekogu esimehe Raivo Tammuse sõnul piirab ootamatu ja ebameeldiv meeleavalduse laiali ajamine sõnavabadust ja on märk sellest, et valitsusel on tööpuuduse teemal isegi argumendid otsas, rääkimata tegudest. „Arvatavasti sai too ametnik majast selge korralduse kesknoored jõumeetoditega minema ajada, kuna meie pärale jõudes oli politseinik viisaka ning muheda olemisega, pärast majas käiku aga äärmiselt sõjakas. Liigume ikka üha enam Ansipi diktatuurse võimu suunas. Õukonnameedia on juba allutatud, nüüd on ka koosolekud ja piketid Ansipi läheduses keelatud;“ sõnas Tammus.

Kesknoorte peasekretäri Jaanus Riibe sõnul läks lõpuks t-särkidel olev uus sõnum väga hästi kokku sellega, mis toimus. „Punk liikumine on alati olnud suunatud ühiskonna juhtiva kihi poolt kehtestatud normide ja võimu vastu, mäss riiki valitsevate poliitikute vastu. Keskerakonna Noortekogu aktsioon seisiski sõnavabaduse ja õiguse eest omada parempoolsest valitsusest erinevat arvamust.“ lisas Riibe.

Meeleavalduse korraldaja esitas 8. septembri hommikul Põhja Politseprefektuurile avaliku ürituse registreemise avalduse, kus oli kirjas piketi toimumise aeg ja koht. Mõned tunnid hiljem kinnitas ametnik ürituse registreerimist. Kaks tundi pärast vahejuhtumit teatati, et meeleavalduse registreerimisel juhtus viga ning ametnik sisestas kuupäeva valesti. Vaevalt see viga kogemata tehti.

Ülevaade Kesknoorte meeleavaldusest leiad [siit]

Pilt pärineb: kesknoored.blogspot.com

(Autor: Meelis Tomson)

Oodates tõsist maksudebatti

2010-08-25T11:25:00.004+03:00

Arvamus ilmus 24.08.2010 Postimehes.

Astmeline tulumaks on progressiivse maksusüsteemi üks võimalik rakendus üksikisiku tulult tulumaksu arvestamisel, mida Eesti Keskerakond esitles enne 2003. aasta Riigikogu valimisi, olles sellest rääkinud ka juba enne 1999. aasta Riigikogu valimisi. 2010. aasta juunikuus esitati Riigikogule taas astmelise tulumaksu eelnõu, kuid mis rahandusministri ettepanekul juulikuu keskel valitsuses tagasi lükati. Esitatud eelnõu järgi oleks senine tulumaksu määr 21% asendatud tulumaksumääradega, mis on maksustavalt aasta tulult kuni 70 000 krooni 18%; 70 001 kuni 250 000 krooni 26% ja alates 250 001 krooni 33%. Nimetatud maksuastmete puhul maksustatakse kõrgema maksumääraga vaid tuluastme piiri ületav tuluosa. Seega oleks eelnõu rakendamine toonud kaasa vaesema elanikkonnakihi maksukoormuse vähenemise.

Kuigi suurema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud iseenesest ebameeldivad, hüvitab selle ebameeldivuse neile tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks. Korraliku sissetulekuga kodanikul on vähe kasu madalast tulumaksust, kui kiirabi ei sõida, politsei ei valva, tasuta haridus kaob minevikku või asfaldiauke ei lapi keegi. Samal ajal, kui riigi heast toimetulekust võidavad aga kõik, k.a ettevõtlus, sest siis on riigil rohkem võimet soosida alustavaid ettevõtteid ja panustada uute projektide toetuseks. Senisest progressiivsem tulumaksusüsteem aitaks tasandada sissetulekute ebavõrdsust, vastupidine strateegia viib ebavõrdsuse ja ebastabiilsuse edasisele kasvule.

Olemasoleva süsteemi pooldajate üks põhiargumente on see, et Eestis kehtiv süsteem on läbipaistev ja lihtne. Tegelikult on reaalsus hoopis vastupidine, sest kodanikelt võetakse makse (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) sellisel segasel moel, et ühelgi tavalisel inimesel pole mingit ülevaadet sellisest keerulisest süsteemist ja enda tegelikust maksukoormuse suurusest. Tasub ka meenutada, et enne 1940. aastat kehtis Eesti Vabariigis üle kümne maksuastme, sarnane süsteem kehtib hetkel nii Rootsi Kuningriigis kui ka Soome Vabariigis.

Suurema varaga inimene vajab ka tegelikult oma varale rohkem riigi kaitset. Selleks asuvad ka väga rikkad inimesed elama stabiilsetesse – astmelise tulumaksuga – riikidesse. Järelikult, astmeline tulumaks mitte ei peleta rikkaid, vaid tõmbab neid ligi. Fakt on ka see, et millal iganes on ebavõrdsus ühiskonnas kasvanud enamikule talumatuks, on sellele järgnenud ettearvamatud arengud. Astmeline tulumaks on üks vahendeid ühiskonna stabiilsuse tagamiseks, väidetavalt parim võimalik meetod tulu ümber jaotamiseks ja oma detailsuses parem maksunduse üksikküsimuste lahendamiseks.

Väidan, et astmeline tulumaks mitte ei vähenda inimeste tahet teha tööd, vaid suurendab seda, eriti vaesemate ühiskonnakihtide hulgas. Kui niigi madalast palgast võetakse ära palju makse, ei anna see mingit tahtmist rohkem rügada. Parem teha töö juures miinimum või visata töö nurka. Kas tõesti on inimesi, kes arvavad, et õpetajad hakkavad vähem tööd tegema, sest koos astmelise tulumaksuga vähenevad tema maksud; või arvavad, et üht õpetajat paneb vähem töötama teadmine, et temast võiks kunagi saada erasektori ettevõtte juht ja et siis peab ta rohkem makse maksma? Kindlasti mitte. Tahaksin ka näha neid pangajuhte, kes teatavad, et esmaspäeviti nad enam tööle ei tule, sest maksud on liiga suured.

Probleem praeguse tulumaksu juures ongi see, et süsteem on ebaõiglane ning maksustab ühtlaselt rikkurite luksustarbimist ja vaesemate inimeste vaevu äraelamist. Majandusteaduse üks reegel on selline, et mida suurem on inimese sissetulek, seda vähem kasvab heaolu sissetuleku suurenemise puhul. Kui rikkale anda 1000 krooni, siis tõuseb sellest tema heaolu vähem kui vaesel. Kui kõrgepalgaline maksab tulumaksu, kärbib ta luksuse tarbimist, sest äraelamise standard on tal ammu juba saavutatud, kuid kui madalapalgaline maksab tulumaksu, siis teeb ta seda sõna-otseses-mõttes oma leivast.

Ajal, mil kogu kristlik maailm lähtub põhimõttest, et tugevamad peavad aitama nõrgemaid, rikkamad vaesemaid, lubab riik oma vaesematel kihtidel langeda põhja ning seda arvestades valitseb meil tõeline sotsiaalne darvinism. Leian, et aeg oleks loosungite karjumise asemel astmelise tulumaksu vastastel pea tööle panna, lõpetada tühjade loosungite karjumine („Ansip: astmelisele tulumaksule ei, 5 korda ei, 15 korda ei!“ Delfi 15.07.) ja alustada ühiskonnas tõsisemat debatti maksude teemal.

Keskerakonna Noortekogu jagas sini-must-valgeid linte

2010-08-20T11:07:00.002+03:00

Täna hommikul jagas Keskerakonna Noortekogu Tallinna kesklinnas Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva puhul autojuhtidele sini-must-valgeid linte. Autojuhid kinnitasid lindid auto antennide või peeglite külge. Sarnane ettevõtmine leiab aset täna ka Tartus.

Kesknoorte aseesimees Vladimir Svet ütles hommikul, et ei ole otseselt oluline, kuidas kodanikud seda päeva täpselt tähistavad, vaid oluline on see, et 20. augustit tähistaks ja peetakse meeles neid tänu kellele Eesti sai vabaks.

Kesknoored rõhutavad, et ülitähtsat rolli nendes sündmustes kandis Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees Edgar Savisaar.

Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe lisas, et hoolimata sellest, et varasel hommikutunnil oli autojuhte ja linnakodanike kesklinnas vähe, võtsid kiidusõnadega sinu-must-valged lindid vastu taksojuhid, kes koheselt ka lipud antenni külge kinnitasid.

Kesknoorte hinnangul näitas hommikune ringkäik kesklinnas, et inimestel on 20. augusti 1991. aasta sündmuste tähtsus veel värskelt meeles.

Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja täna kuulub Baltimaade suurimasse noorteorganisatsiooni juba üle 5200 noore.

Pilt pärineb: google.ee-st

(http://mait.juriado.com/)

Kesknoored asuvad tormikahjudega võitlema

2010-08-11T11:24:00.004+03:00

Täna, kell 14.30 asub Tallinnast Väike-Maarjasse teele Keskerakonna Noortekogu komando eesmärgiga olla abiks tormikahjude likvideerimisel. Kesknoori šokeeris tormikahjude ulatus ja kutsuvad üles kõiki vabatahtlikke koristustöödele appi.

„Kui juba kiriku torn kabelisse kukub, siis see näitab, et praegu enamjumal ka ei aita, üritame hoopis koos külarahva abiga suures segaduses korda looma hakata. Eriti teeb meele kurvaks, et tegu on minu kodukandiga ning paljud armsaks saanud paigad on tundmatuseni pea-peale pööratud. Siiski usun, et suudame Väike-Maarja valla kesknoorte abiga taas särama lüüa,“ sõnas Väike-Maarja valla Avispea küla elanik ja kesknoorte esimees Raivo Tammus optimistlikult.

„Tormi kahjude ulatus Väike-Maarjas šokeeris paljusid ja tundsime, et peame midagi tegema, et seal elavatele inimestele toeks olla. Tormituul rebis lahti puid, lõhkus katuseid ja ette jäävaid hooneid – on loomulik, et ulatama sellises olukorras abikäe. Arvan, et iga kodaniku üks kohustusi on olla alati valmis toetama neid, kes mingil hetkel abi vajavad.“ lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Pühapäeva õhtune äikesetorm kiskus Väike-Maarja kiriku torni lahti, purustas puid, esines ulatuslikke elektrikatkestusi ja kannatada said kamitmed majad. Erinevatel andmetel on paljud Väike-Maarja kodud veel siiani vee ja elektrita ning valla kordategemiseks kulub nädalaid.

Keskerakonna Noortekogu on asutatud 1994. aastal ja täna kuulub Baltimaade suurimasse noorteorganisatsiooni juba üle 5200 noore.

Tõnu Trubetsky näeb Keskerakonnas alternatiivi

2010-08-05T15:15:00.005+03:00

05.08.2010

Tõnu Trubetsky näeb Keskerakonnas alternatiivi

Keskerakonna juhatus võttis erakonda vastu tuntud muusiku ja kirjaniku Tõnu Trubetsky.

„Keskerakonnas näen ainsat selget alternatiivi pikalt paremale kiivas olnud poliitikale,“ ütles Eesti punkliikumise eestvedaja Trubetsky. „Mulle on südamelähedane ja tähtis roheline eluviis. Usun, et see on võimalik ka urbanistlikus keskkonnas ja leian, et seda ideed on vaja laiemalt tutvustada. Mulle on oluline vägivallast hoidumine ning antisemitismi ohjeldamine.“

Varem Roheliste erakonda kuulunud Trubetsky ütles, et tunnustab Keskerakonna Roheliste Kogu aktiivsust ning kavatseb selle tegevuses ka ise kaasa lüüa.
_
Foto pärineb: www.google.ee-st (http://missid.postimees.ee/)

Astmelise tulumaksu toetamise meeleavaldus | Eesti Töötukassa esine, Endla tn 4 | 2. august 2010 |

2010-08-02T13:30:00.006+03:00

Kesknoorte blogi sissekanne: siin

_
Foto ja video: Meelis Tomson (kesknoored.blogspot.com)

Kesknoored korraldavad täna astmelise tulumaksu toetuseks meeleavalduse

2010-08-02T09:01:00.005+03:00

Täna, 2. augustil algusega kell 11.00 korraldab Keskerakonna Noortekogu Eesti töötukassa ees (Endla tn 4) meeleavalduse astmelise tulumaksu kehtestamise toetuseks Eestis.

Kesknoorte esimehe Raivo Tammus sõnul võidaksid astmelisest tulumaksust kõik kuni Eesti keskmist palka teenivad inimesed ja samal ajal suurendaks selle kehtestamine riigieelarve tulusid kuni 3,5 miljardi krooni võrra. Olukorras, kus peaaegu kogu Lääne-Euroopa kasutab astmelist tulumaksu, tundub meie ebaõiglane tulumaksusüsteem ajale ammu jalgu jäävat.

„Astmeline tulumaks võimaldaks vähendada käibemaksu ning teisi kaudseid makse ja tagaks Eesti riigile stabiilse majandustsükli arengu. Kindlasti suurendaks astmelise tulumaksu kehtestamine sotsiaalset õiglustunnet,“ lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Käesoleva aasta 14. juunil andis Keskerakonna fraktsioon Riigikogus sisse astmelise tulumaksu eelnõu, mis vastab euroopalikule arusaamale tulumaksust. 15. juulil jättis Valitsus rahandusministri ettepanekul Keskerakonna eelnõu toetuseta.

Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja täna kuulub noortekogusse üle 5200 noore.

Õiguskantsler on sellel suvel eriti usin

2010-07-12T22:50:00.002+03:00

11. veebruaril 2008. aastal ütles Indrek Teder: „juhul kui mind valitakse õiguskantsleriks, siis saab minu kliendiks Eesti riik.“

Täna tundub, et Tederi kliendiks ja tellijaks on saanud pigem paremerakonnad, eesotsas Reformierakonnaga. Tollal lootis ka president Toomas-Hendrik Ilves Tederist sõltumatut ja erapooletut õiguskantsleri kandidaati. Ilmselgelt oli vaja seda mitmetes väljaütlemistes eriti rõhutada just seetõttu, et lahkuvale õiguskantslerile Allar Jõksile heideti tihti ette IRL-i meelsust. Tüliõunad tuli maha matta ja alustada tühjalt lehelt.

Indrek Teder oli üks neist, kes kaitses alates 1998. aastast Eesti Panga ekspresidenti ja Reformierakonna esimeest Siim Kallast, pärast seda, kui Riigikogu soostus võtma tollase õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja ettepanekuga Kallase kriminaalvastutusele. Teder oli ka teise reformierakondlase Heiki Kranichi kaitsja. Mitmed peavad just Tederit selle protsessi võtmeisikuks ja pole välistatud, et mõne teise, nõrgema kaitsja puhul oleks tulemus võinud olla hoopis teine. Võib arvata, et Teder ei saanud olla Kallasele juhuslik valik, vaid neid mehi pidi siduma aastatepikkune usaldussuhe nii erakonna kui isiklikul tasandil.

2008. aastal leppisid Keskerakond ja Reformierakond kuuldavasti kokku, et toetavad Indrek Tederi kandidatuuri õiguskantsleri kohale. Keskerakond tegi seda tingimusel, et Mihkel Oviir saaks ka teiseks perioodiks riigikontrolöri ametisse. Mõni päev hiljem kinnitatigi Teder Riigikogu poolt 80 poolthäälega uueks õiguskantsleriks. Kokkuvõttes sai Teder ametisse just tänu Keskerakonna ja Reformierakonna poolthäältele. Uue õiguskantsleri nägemuses oli, et tema ametiaja ehk järgneva seitsme aasta jooksul muutuks Eesti õigussüsteem oluliselt lihtsamaks ja toimivamaks. Juba tol ajal hoiatati Keskerakonda, et Teder ei pruugi olla alati objektiivne ja on oma valikutes kaldu Reformerakonna poole. Siiski võis loota, et Jõksi järel suudaks Teder ennast maksma panna ja jääda kallutamatuks. Täna paraku tundub, et tollaseid otsuseid tuleb kahetseda, sest see, mis on järgnenud, meenutab pigem lõuna-ameerika seebi-ooperit Tallinnale ärategemise lipu-all, kui tõsist tööd õigusruumi nimel.

Paraku ei ole Teder alati nii usin, nagu ta on seda tänavu suvel. 2009. aasta juunikuus, kui Reformierakond teatas, et tõstab Eestis käibemaksu, ei liigutanud õiguskantsler lillegi. Alles juulikuu lõpus (kuu aega pärast otsuse jõustumist) tuli teade, et käibemaksu tõus oli ebaseaduslik. Kus oli õiguskantsler varem? Taotluslikult hilinenud teade pole seni katsutavate lahendusteni jõudnud. Siia võib lisada ka presidendi poolt tagasilükatud monopolide seaduse, mille puhul Teder oleks võinud ka juba tööprotsessi käigus anda oma hinnanguid. Selle tulemusena kavatsetakse nüüd korraldada Riigikogu erakorraline istung – huvitav, kui palju selline istung tegelikult meie maksumaksjale maksma läheb?

Inimesed saavad aru, et linna eesmärgiks on vältida olukorda, kus lapse sünnitoetust küsitakse erinevate vanemate järgi mitmest omavalitsustest, mida võimaldaks olukord kui vanemad on registreeritud erinevates omavalitsustes, kus makstakse lapse sünnitoetust. See kõik on linna maksumaksja raha ja seega linna otsustada, kellele ja kuidas maksta toetust. Toetus on justkui lapsevanema premeerimine. Kas siis tõesti on õiguskantsleri arvates õiglasem linnal üldse mitte kellelegi maksta? Siinjuures tasub märkida, et täiesti arusaamatuks jääb, kuidas õiguskantsler suhtub emapalka, mis võib erineda kuni kümme korda.

Kõlab kummalisena, kuid pole ka välistatud, et selle teema on õiguskantslerile ettesöötnud just need paremerakondade esindajad, kes pärast 2009. aasta KOV valimisi kutsusid ülesse Tallinnast inimesi lahkuma (sarnase üleskutsega esinesid hiljuti ka rahandusminister Jürgen Ligi ja haridusminister Tõnis Lukas) ja registreerima end mõnesse muusse linna. On ilmselge, et üleskutsega läksid kaasa vaid kampaania-korraldajad ise ja nüüd on äkki mõni mõjukam neist saanud lapsevanemaks. Muidugi on Tallinna linna toetus igale uuele lapsevanemale oluline abi ja need, kes tuhinaga end tol hetkel linnast välja-kirjutasid, on praeguseks lõhkise-küna-ees.

Tallinn hoolib igast oma kodanikust ja seni on linn saanud võimaluste piires inimeste abistamisega hästi hakkama. Õiguskantsler Indrek Tederi senine tegevus jätab vägisi mulje, et ta peale Tallinna linna muuga ei tegelegi ja kõik teemad sihivad ühte väravasse.

_

Foto pärineb: www.delfi.ee

Suvepoisi valimise otsustas kiiruse peale piima joomine

2010-07-06T11:16:00.006+03:00

Nädalavahetusel Rõuge vallas, Kurgjärvel toimunud Keskerakonna Noortekogu suvepäevadel valisid kesknoored endi hulgast selle aasta suvepiiga ja suvepoisi. Konkursist said osa võtta kõik Keskerakonna Noortekogu liikmed. Suvepiigaks osutus valituks Katrin Miisna ja suvepoisiks Meelis Tomson.

Kandidaadid võtsid mõõtu üksteisega kiiruse peale piima joomises, erinevates stiilides show-tantsus, ootamatute poliitiliste situatsioonide lahendamises, miimikat kasutades publikule erinevate mõistete selgeks tegemises ja naisterahvale soengu sättimises. Näiteks tuli kandidaatidel lahendada olukord, kus noormees tahtis vaadata televiisorist jalgpalli MM-i, kuid naisterahvas pidi noormehe meelitama valima, sest samal päeval olid Riigikogu valimised, kus valida tuli noormehel loomulikult Eestile keskerakondlik tulevik! Teises situatsioonis pidid suvepiigad publikule miimikaga selgeks tegema etteantud sõnapaare, mida publik püüdis ära arvata, nende hulgas näiteks „punane krokodill“ või „Andrus Ansip“.

Suvepiiga ja suvepoisi valisid välja 6-liikmeline zürii. Züriis olid Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus, Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe, Keskerakonna peasekretär Priit Toobal, Tallinna Linnavolikogu esimees ja Keskerakonna Kesklinna piirkonna juht Toomas Vitsut, 2009. aasta suvepiiga Inna Fjodorova ja Tallinna abilinnapea Taavi Aasa nõunik Siret Kotka.

„Kui suvepiiga välja selgitamisel žüriis suuri vaidlusi ei tekkinud, siis suvepoisi osas sai pärast pikemat arutamist otsustavaks Meelis Tomsoni hämmastav piimajoomise kiirus,“ sõnasid žürii liikmed Raivo Tammus ja Jaanus Riibe kui ühest suust.

3.–4. juulil toimusid Kurgjärve Spordibaasis, Rõuge vallas järjekordsed Keskerakonna ja Noortekogu suvepäevad.

Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja aastal ja täna kuulub noortekogusse üle 5200 noore.

Pilt pärineb: www.kesknoored.blogspot.com

(foto: Meelis Tomson)

Eesti tulevik on ehitatud savijalgadele

2010-06-30T10:02:00.003+03:00

Lugesin uudist, et haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on tudengite seas õppelaenuvõlglasi on juba üle 3000.

Veel möödunud aasta sügisel oli õppelaenuvõlglasi umbes 560, kes olid kokku võlgu 17,6 miljonit krooni. Millest tuleb selline võlglaste hüppeline kasv?

On kahetsusväärne, et nii lühikese aja jooksul oleme pidanud lugema ajakirjandusest lugusid, kuidas just noori on eelarvekärped rängalt tabanud, tööpuudus tudengite hulgas hüppeliselt kasvanud ja nüüd on noored siis jõudnud ka võlglaste esirinda. Selleks, et püstitatud küsimusi objektiivselt hinnata, peaksime vaatame tagasi 2009. aastasse ja tollaste otsuste kronoloogiasse.

Kuigi õppelaenu-saaga ei ole veel lõpplahendust leidnud, on mõningad asjad, mis on selgelt paljude noorte inimeste õiglustunnet riivanud.

Hiljutine Tallinna Halduskohtu otsus Karin Viitmaa kaebuse kohta ütles, et riik ei pea lapsevanemate õppelaenu hüvitama, samas kui selle aasta jaanuaris otsustas kohus vastupidiselt, mille kohaselt peab Anija Vallavalitsus jätkama Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Mirjam Tinno õppelaenu hüvitamist. Kindlasti on neis kahes lahendis erinevaid juriidilisi nüansse, kuid vaatamata sellele oli valitsuse tegevus, kus tuhandetele laenuvõtjatele anti aega poolteist nädalat, et esitada krediidiasutusele avaldus õppelaenu kustutamise jätkamise kohta, absurdne, ülekohtune ja jõhker. Asja teeb eriti teravaks minu hinnangul just see, et kärbe puudutas õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes on õppimise tarbeks laenu võtnud just riigipoolse tagatise tõttu. Meie valitsus justkui ei saakski aru, et otsuse juriidilisest küljest suurema ulatusega on selle õiglustunde ja inimliku kindluse küsimus.

Mäletan, et eelmise aasta juulikuus, kui halb uudis oli noori tabanud kui välk-selgest-taevast, küsisid paljud, kas see ongi siis see õige käitumise etalon või eeskuju, mida pealekasvav põlvkond peaks järgima? Milline on tänase valitsuse otsuste sõnum, pärand meie mõtlemisele ja kas meil on õigus nuriseda poliitilise kultuuri üle, kui laseme nii põhimõttelisi küsimusi „korstnasse kirjutada“ ja ilma suurema kärata nädalaga meie põhjendatud ootused pea-peale pöörata?

Valitsuse otsuste tulemused ei andnud end kaua oodata. Juba 2009. aasta oktoobris tõstsid pangad hädakisa, et tudengid jäävad üha enam õppelaenu tasumisega hätta. Paljud kommentaarid viitasid tollal sellele, et küll käendajad noore inimese hädast välja aitavad ja võla tasuvad; täna, kui töötus on jõudnud juba 150000 inimeseni, vaikivad ka need hääled. Võrdluseks võib tuua selle, et ERR andmetel suurenes sellele eelnevatel aastatel laenuvõlglaste hulk 100 võrra aastas. Võlglaste kasv viimase aastaga seega 600% - Welcome to Estonia!

Paremerakonnad propageerisid buumiajal aktiivselt tasulist kõrgharidust ja ilmselt toetavad (häbitundest enam mitte nii avalikult) seda praegugi. Valitsuse üks prioriteete oli kõrghariduse lisafinantseerimise argumendina järsult tõsta õppelaenu summat, seda vaatamata üliõpilasorganisatsioonide vastuseisule. 2008. aastal tõstetigi õppelaenu maksimummäär 25000-lt kroonilt 30000-le. Meenutuseks, et Reformierakond lubas viimastel valimistel tõsta joonelt õppelaenu maksimummäära 60000-ni. Õppelaenu hüppelise suurendamise tulemuseks on olukord, kus paljud üliõpilased alustavad oma iseseisvat elu suure võlakoormusega, mis muuhulgas mõjutab negatiivselt ka Eesti pere- ja iibepoliitikat. Olen seisukohal, et laen peab olema igaühele vaba valik, mitte vahend, et tasuda oma õpingute eest.

Väsinud, ära kurnatud, pettunud ja rumalat rahvast pole tarvis ühelgi riigil, veelgi vähem riigil, kes loodab jõuda rikaste heaoluühiskondade esiridadesse. Tudengi ja tema pere jaoks tähendab kõrghariduse omandamine suuri väljaminekuid ja abi selle juures on peaaegu olematu.

Õppetoetuseid saab vaid käputäis üliõpilasi. Paremerakondade propageeritud argument, et targemad saavad tasuta kohtadele ja rumalamad peavadki maksma, on eksitav. Eesti eluolu tundes tean, et kõrgkooli sisseastumise aluseks olevaid riigieksami tulemusi mõjutab see, kust koolist või piirkonnast õpilane pärit on. On koole, kus terve aasta valmistataksegi spetsiaalselt sooritama riigieksameid, mis kokkuvõttes inimese üldist võimete taset ja laia silmaringi ei pruugigi näidata, ja koole, kus ei ole piisavalt häid õpetajaid või õppevahendeid. Ülikooli sisseastuv õpilane on nende kõigi tingimuste kokkulangevuse tulemus. Lühidalt kokku võttes tähendab see, et kõrgharidus on ostetav, sest selle omandamise peamised eeldused pole mitte vaimsed võimed ja motivatsioon, vaid pigem majanduslik kindlustatus.

Turvatundeta haridussüsteem on märk ebastabiilsest ühiskonnast, kust jäämise asemel otsitakse väljapääsu. Eesti tulevikku silmas-pidades peame mõtlema, kuidas ühiselt tekkinud olukorras edasi liikuda ja seatud eesmärke saavutada, kusjuures ükski osapool ei ole vastutusest prii. Õppelaen on üks ohu märk ja takistus. Juriidilistes aspektides kinni olles ja lugedes vaid kohtulahendeid, võib valitsus unustada oma rahva ja unustada õiglustunde ning inimliku kindluse küsimused.

Kesknoored võtavad Savisaarelt šnitti

2010-06-25T13:55:00.003+03:00

Tallinna linna juhtivalt Keskerakonna esimehelt Edgar Savisaarelt šnitti võtnud kesknoored asusid üheskoos blogi pidama.

Blogi eestvedaja Meelis Tomsoni sõnul saab õige pea blogist lugeda särtsakaid ja avameelseid postitusi. „Kuiva poliitikat me enda blogis tegema ei hakka, selleks on teised kohad,“ lisas noor erakondlane.

„Tahame blogi hoida värskena just sellega, et kajastame oma tegemisi ja kirjutame asjadest nii nagu nad on. Oleme küll noored ja alles algajad poliitikamaastikul, ent meilgi on oma arvamus,“ kinnitas Tomson.

„Blogi on hea ja kiire võimalus jagada uut informatsiooni ja koondada sarnaste huvidega noored kokku,“ lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Noortekogu esimees Raivo Tammus leiab, et blogi pidamine on igati mõistlik ning ajakohane tegevus, kuna meil on ligikaudu 5200 noort, kellel on oma arvamus ja kes soovivad seda kogu Eestimaaga jagada. Lisaks blogile teevad paljud Noortekogu klubid oma kontod nii Twitterisse kui ka Facebooki.

Noored on valinud endale ka uue veebilogo, milleks on loomulikult väike armas roheline ninasarvik. Kesknoorte tegemistel saab silma peal hoida siin - http://kesknoored.blogspot.com/

Kesknoored toetavad EÜL-i hiljaks jäänud aktsiooni!

2010-06-22T14:15:00.001+03:00

Kesknoorte juhatus teatas, et toetavad Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) allkirjade kogumise kampaaniat valitsuse noortevaenulike poliitika vastu. Kesknoortel on lähiajal plaanis pöörduda EÜL-i poole, et arutada edasisi ühiseid tegevusi ja kujunenud olukorda, kus valitsus jätkuvalt nii üliõpilasorganisatsioonide kui ka noorte arvamusest mööda vaatab.

Kesknoorte juhi Raivo Tammuse sõnul ajab valitsus lühinägelikku poliitikat, mille eesmärk on hetkekasu– üliõpilased on nende silmis kuluartikkel. Riigiisad peaksid mõtlema pigem sellele, et kõigepealt peaks noortesse investeerima, et neil oleks võimalik leida korralik töökoht, luua riigile läbi oma teadmiste lisaväärtust ja oma pere - nii tõuseb rahvaarv ning tuleb juurde uusi maksumaksjaid, kelle arvukusest sõltub kogu riigi käekäik.

Kesknoorte sõnul on küll kahetsusväärne, et EÜL-il läks ligi aasta aega, et mõista valitsuse läbikukkunud poliitika tegelikke eesmärke ja asuda tõsisemalt üliõpilaste õiguste eest seisma, kuid algatatud kampaania väärib siiski tunnustamist – parem hilja kui mitte kunagi!

„Valitsuse vastutustundetud kärped puudutasid õpetajaid ja kultuuriasutuste töötajaid, kes on õppimise tarbeks laenu võtnud just riigipoolse tagatise tõttu. Selline käitumine ja mentaliteet, et täna lubame ja homme võtame tagasi, mõjub negatiivselt kasvava põlvkonna kindlustundele ja on väga halb signaal tulevikuks,“ lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe

21.06.2010 teatas Eesti Üliõpilaskondade Liit, et alustab allkirjade kogumist õppelaenude hüvitamise taastamiseks. Allkirjade kogumise kampaania eesmärk on näidata, et Eestis on tuhandeid inimesi, keda puudutas õppelaenude hüvitamise lõpetamine. Õppelaenude hüvitamine avaliku sektori töötajatele ja lapsevanematele lõpetati IRL-i ja Reformierakonna valitsuse eestvedamisel riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis võeti Riigikogus vastu 18. juunil 2009. Avaldusi õppelaenu hüvitamise jätkamiseks oli inimestel õigus esitada 30. juunini.

Allkirju saab anda aadressil http://petitsioon.ee/oppelaenuhyvitamine#btn-more

Kampaania eesmärk on koguda vähemalt 50 000 allkirja. Allkirjade kogumine kestab 10. septembrini. Allkirjad antakse üle 13. septembril tööle naasnud Riigikogule.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja täna kuulub Noortekogusse üle 5200 noore.

Noore inimese raske valik

2010-06-17T10:57:00.004+03:00

Käes on aeg, mil paljud gümnaasiumilõpetajad teevad tähtsa valiku. Võib-olla on otsustamisel natuke kasu ka minu kogemustest.

2005. aastal lõpetasin Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi medaliga, heade lõpuhinnete ning riigieksamitulemustega. Kõrgkooli sissesaamisega mul seega probleeme polnud. Pinget vähendas ka teadmine, et olin saanud kevadel kutse tulla õppima kahte Inglismaa ülikooli kas õigust või ajalugu. Kuidas valida sobiv eriala ja kõrgkool?

Pärast pikemat analüüsi otsustasin lähtuda põhiliselt kolmest kriteeriumist: erialal lubatud keskmine palk, sisseastumiskonkursi suurus (st eriala üldine populaarsus) ja õpitava ameti maine ühiskonnas.

Mäletan, et kontrollisin ka vastava eriala inimeste töötuse määra ja nimekaimate lõpetajate nimekirja. Valisin Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse spetsialiseerumisega ehitustehnikale.

Kehtetud illusioonid

Valitud eriala oli paljulubav – lõpetajatele lubati jätkuvat palgatõusu, olematut töötuse määra ja n-ö kiiresti saabuvat rikkust.

Isegi praegu seisab teaduskonna lehel tekst: tublimatel on mõneaastase töökogemuse järel võimalus ametiredelil tõusta keskastme või isegi tippjuhi tasandile.

Samas tean ma nüüd, et lõpetajatel tuleb tegelikku elutarkust, eelkõige teadmiste praktilist baasi alles hilisema tööga koguma hakata. Selliseid reklaamlauseid ja ülepakkuvaid lubadusi võib leida eranditult kõigi Eesti kõrgkoolide lehekülgedelt.

Üliõpilaste üldise olukorra teeb praegusel ajal keerulisemaks ka see, et sotsiaaltoetuste süsteem on olematu ja selleks, et elada, pead paraku leidma juba õpingute ajal töökoha. Nii asuvad paljud poolikud spetsialistid teadmisi omandama ja vigu tegema tegelikus elus, mitte loenguruumis või praktikumis.

Kaitsesin tehnikamagistri kraadi tänavu juunis. Ent ajal, kui peaksin hakkama rakendama omandatud teadmisi ja ühiskonnale tagasi andma riigi investeeringut (õppisin tasuta kohal), pole ehitajaid enam vaja.

Lubatud keskmisest netopalgast on jäänud vaid riismed ja ehituseriala inimesed kroonivad töötute statistika tippu, rääkimata sellest, et kogu sektorit riivab avaliku arvamuse heakskiit buumiaja ehitajate praegusele töötusele. Ühiskond on nüüdseks teinud vähemalt 180-kraadise pöörde.

Saadud kogemus sunnib küsima, ega kõrgkoolid luba sisseastujatele vastutustundetult taevamannat, lootuses, et noor astub just nende kooli õppima. Ja millest peaks praegune gümnaasiumilõpetaja tegelikult lähtuma? Kas kõrgkool vastutab oma lubaduste eest või on tegemist reklaamiga, mille eest keegi vastutada ei taha, kui asjad ei lähe nii, nagu noorele lubatud?

Taustal on kõik justkui kristallselge: kõrghariduse arvelt on viimastel aastatel tehtud mitmeid kärpeid, tudengite hulk väheneb ja konkurents üliõpilaste leidmiseks tiheneb. Et sellises olukorras ellu jääda, peavad kõrgkoolid jagama kohati absurdseid lubadusi.

Anda teinegi võimalus

Tänapäeva noorte otsused on palju keerulisemad kui valik reaal- ja humanitaarsuuna vahel.

Kindlasti ei kehti enam nõukogudeaegne arusaam, et pärast eriala omandamist on võimalik teha valitud valdkonnas 40 aastat tööd ja minna seejärel turvaliselt pensionile. Seda võisid loota veel meie vanemad, kuid viimase 20 aasta kogemus näitab, et majanduse keerdkäigud sunnivad meid olema maksimaalselt paindlikud.

Seepärast on loomulik, et aastate möödudes asume end täiendama, uuesti õppima või omandama uusi akadeemilisi kraade. Tuumainsenerid täiendavad ennast näiteks õiguse alal ja riigiteadlased bioloogia valdkonnas. Mingeid takistusi ei tohiks olla.

See on ka põhjus, miks ma ei poolda praegust korda, kus riik tagab noorele ühe kraadi omandamise tasuta (seejuures ainult alla poole üliõpilastest saab õppida tasuta) ja kui see valik läheb luhta, peab noor teise osa võtma oma taskust.

Viimastel aastatel kohtasin kõrgkoolides paljusid noori, kes õppisid tasuta kohtadel diplomi pärast ning kes tunnistasid, et valitud eriala ei paku neile huvi ja nad ei kavatsegi seal tööle asuda – ühiskondlik surve on lihtsalt selline, et igal tänapäeva «normaalsel» ja edukal noorel peab olema diplom taskus.

Kusjuures ma usun, et iga vähegi andekam inimene suudab Eesti kõrgkoolide praeguse taseme juures diplomi saada.

Ühiskondliku surve aspekt on kaheldav, sest akadeemiline haridus näikse olevat vähemalt Eestis devalveerunud. Et kõrgkoolide tase on erinev ja diplomite masstootmine valdav, ei ütle diplom noore inimese kohta mitte midagi.

Lisaks on noortele avanenud palju põnevamad kanalid, kust õpitakse ülikoolidest oluliselt rohkem, olgu need siis arvutimängud, raamatud, internet, filmid, reisimine vms.

Ja ma ei taha väita, et ülikoolid on elust maha jäänud, kuid siiski: mis infot peaks andma tööandjale see, et tööl e kandideerija on kaitsnud magistrikraadi Euroakadeemias, Tallinna Majanduskoolis või õppinud ärijuhtimist EBSis?

Mida soovitada?

Kõrgkooli valides tuleb eelkõige lähtuda eriala meelepärasusest. Loodan, et tulevikus mõjutavad majanduslikud põhjused valikuid üha vähem ja õpitakse just seda, mis huvitab. Praegu on olukord pigem vastupidine.

Tööturu olukorrast üksi lähtuda ei saa, sest viie aasta pärast võib olukord olla hoopis teistsugune. Samas on Eestis selgelt ületoodetud erialasid, kus tõenäoliselt ka lähiaastatel midagi ei muutu.

Praeguse tööturu olukorra puhul tuleks uurida, kuidas on korraldatud praktika ja kas kõrgkool siin noortele kuidagi ka appi tuleb. Tean neid, kes ei ole suutnud juba pikemat aega leida praktikakohta – hoolimata sellest, et nad on valmis tegema tööd tasuta.

See on tänase päeva karm reaalsus – veel mõni aasta tagasi otsiti tudengeid tikutulega.

Soovitan suhtlusvõrgustikes (Facebook, Orkut jms) ja sõprade ringkonnas uurida, kas keegi tuttavatest õpib samal erialal võ i samas kõrgkoolis: kuidas on lood õppematerjalide kättesaadavusega, õppekirjanduse olemasoluga raamatukogudes ja teaduskonnasisese eluoluga (kuidas lahendatakse üliõpilaste probleeme ja millised on kitsaskohad).

Levinud on dokumentide sisseandmine SAISi süsteemi kaudu. Siiski on kasulik enne dokumentide sisseandmist käia ära kõrgkoolis, rääkida sealsete inimestega (võimaluse korral õppejõududega) ja tutvuda kooli olukorraga, et septembri alguses ei oleks halbu üllatusi. Paraku tuleb igal aastal ette juhuseid, kus alles kooliaasta alguses avastatakse, et kool ei vasta ootustele.

Eesti väikest rahvaarvu arvestades peame hoolikalt kaaluma, kuidas ja kuhu panustame. Tänapäeva valikuvabaduses ja -paljususes peab oma valikut väga hoolikalt kaaluma, sest hiljem vigu parandada on hulga keerulisem.
_

Artikkel ilmus Tartu Postimehes 17.06.2010. link: http://www.tartupostimees.ee/?id=277509

Kesknoorte juht: kirss tordi peal on mädanema läinud!

2010-06-10T11:56:00.003+03:00

Keskerakonna Noortekogu esimees Raivo Tammus avaldab hämmingut, et kogu valitsus, täies koosseisus ei suuda hakkama saada ühe meile väga olulise samba valmis ehitamisega, samal ajal kui Tallinna linnapea Edgar Savisaar ehitas üksi valmis kogu moodsa Vabaduse väljaku. Kesknoorte sõnul on Vabadussamba ümber toimuv ületanud juba igasugused lubatavad piirid ja noored ühinevad nende paljude arvamustega, kes ütlevad, et valitsus peaks võtma poliitilise vastutuse.

Keskerakonna Noortekogu esimehe Raivo Tammuse sõnul on Vabaduse väljak kui kaunis tort meie riigi pealinnas, mille tippu ehtiv uhke kirss (sammas) on paraku mädanema läinud. "Tallinna linn on omalt poolt kõik teinud, rohkemgi teinud kui riik, kuid kahjuks ei ole vabariigi valitsus omalt poolt suutnud seda väikest osagi valmis saada," lisas Tammus. "Minu meelest näitab tants vabadussamba ümber vägagi ilmekalt Tallinna linnavõimu suutlikkust ja vabariigi valitsuse saamatust."

„Vabadussamba ümber toimuv on inimesed juba ammu ära väsitanud ja raske on uskuda vabandusi, et kõik need probleemid on vaid ehitajate lohakus. Mulle tundub, et siin on jäänud puudu ka korralikust juhtimistööst ja asjaga on tegeletud liiga pealiskaudselt.“ lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Keskerakonna noortekogu juhatus otsustas 8. juunil ristida kaitseminister Jaak Aaviksoo „Samba-Jaaguks“. Põhjuse andis selleks jätkuv vabadussamba ümber toimuv segadus ja kuhjuvad lahendamata probleemid. Sellise tiitliga on varem pärjatud vaid peaminister Andrus Ansipit, kes ristiti 2009. aastal „Aktsiisi-Ansipiks“.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja täna kuulub Noortekogusse üle 5200 noore.

Pilt pärineb: http://www.preparedpantry.com/ (www.google.ee-st)

Kesknoored ristisid minister Aaviksoo Samba-Jaaguks

2010-06-08T11:47:00.001+03:00

Täna, 8. juunil otsustas Kesknoorte juhatus ristida kaitseminister Jaak Aaviksoo „Samba-Jaaguks“. Põhjuse andis selleks jätkuv vabadussamba ümber toimuv segadus ja kuhjuvad lahendamata probleemid. Kesknoorte sõnul on „Samba-Jaak“ positiivne nimi, mis enne ametlikku ristimist oli juba mõnda aega lihtrahva seas kasutusel.

Sellise tiitliga on varem pärjatud vaid peaminister Andrus Ansipit, kes ristiti „Aktsiisi-Ansipiks“.

Noortekogu esimehe Raivo Tammuse sõnul jääb härra Aaviksoo üldsuse silmis seni Samba-Jaaguks, kuni on saanud hakkama mõne parema teoga, mis selle ebaõnnestumise varju jätab. Uus hüüdnimi on ministrile väga hea stiimul oma möödalaskmised ümber hinnata ning tulevikus paremaid otsuseid teha, mille üle võiks uhke olla kogu Eestimaa.

„Vabadussamba ümber toimuv on inimesed juba ammu ära väsitanud ja raske on uskuda vabandusi, et kõik need probleemid on vaid ehitajate lohakus. Mulle tundub, et siin on jäänud puudu ka korralikust juhtimistööst ja asjaga on tegeletud liiga pealiskaudselt.“ lisas Keskerakonna Noortekogu peasekretär Jaanus Riibe.

Eesti Keskerakonna Noortekogu on loodud 1994. aastal ja täna kuulub Noortekogusse üle 5200 noore.

EKNA Akadeemiline Ühendus: Oleme hoiatanud negatiivsete arengute eest korduvalt

2010-06-07T16:48:00.002+03:00

Kommenteerides viimasel ajal meedias levinud kriitilisi arvamusi kõrghariduse suunal ja 05.06.2010 Postimees Online artiklit „Vilets bakalaureusetöö põhjustas ülikoolis tormi“, leiab EKNA Akadeemiline Ühendus, et need on valitsuse elluviidud kärpekava ja alarahastatud kõrghariduse esimesed kibedad viljad. Kõik see, mida EKNA Akadeemiline Ühendus oma seisukohtades ja hoiatustes on ennustanud, on realiseerunud. EKNA avaldab kahetsust, et valitsus üliõpilaste seisukohtadest jätkuvalt mööda vaatab.

„EKNA on korduvalt öelnud, et Eesti kõrgharidus on alarahastatud ja valitsus ei tohiks teha kärpeid meie tuleviku arvelt. Nüüd on tulemused käes! Täna materdatakse noort inimest lõputöö pärast, mille on heakskiitnud nii Tartu Ülikooli kaitsmiskomisjon kui ka tema juhendaja, kuid tegelik probleem on hoopis mujal. Paraku on tähelepanu suunatud tagajärgedele, mitte põhjustele.“ kommenteeris EKNA aseesimees Jaanus Riibe. „Põhjused seisnevad süstemaatilises valitsuse kärpekavas ja plaanis muuta meie kõrgharidus tasuliseks. Selle tulemus on lühidalt see, et noored ei saa keskenduda õppimisele, vaid peavad käima tööl; õppejõududele ei ole tagatud korralik palk ja ülikool on sunnitud pidevalt otsima uusi kokkuhoiukohti “ lisas Riibe.

"Vähese riigipoolse rahastuse kompenseerivad kõrgkoolid tasuliste kohtade lisamisega, eelkõige avatud ülikoolis. Aina enam on kõrghariduse elluviimine mitte enam riigi teha, vaid kõrgkoolide enda kujundada, kuid seda mitte ülesannete vaid vahendite osas. Selle vältimatu tagajärg on rõhu asetamine kvaliteedilt kvantiteedile. Ei olegi reaalne, et praeguste olude juures hakkaksid õppejõud tõsiselt suhtuma avatud õppe ehk kaugõppe üliõpilaste harimisse. Neid on palju, neilt saab raha, kuid teadustöösse ja akadeemilisse ellu nad ju niikuinii ei panusta." lisas EKNA esimees Jens Raevald.

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) on asutatud 2003 aastal ja ühendab erinevate kõrgkoolide üliõpilasi üle Eesti.

Kesknoored kohtuvad Valgevene kolleegidega

2010-06-05T12:41:00.002+03:00

Täna ja homme osalevad Keskerakonna Noortekogu peaskeretär Jaanus Riibe ja Keskerakonna Kesklinna piirkonna juhatuse liige Priit Kutser Vilniuses toimuval viisavabaduse teemalisel seminaril, kus on esindajad Põhjamaadest, Baltikumist ja Valgevenest.

Kesknoorte peasekretäri Jaanus Riibe sõnul on väga oluline julgustada noori aktiivsemalt oma arvamust välja ütlema, seeläbi aidates üles ehitada homset Euroopa demokraatiat. „Viisavabaduse küsimused on noortele olulised, sest paljudele neist on see osutunud takistuseks reisimisel, õppimisel või töö tegemisel. Need tõkked pidurdavad ühtse ja võrdse Euroopa kujunemist,“ lisas Riibe.

Noortekogu esindajad vahetavad mõtteid kahepäevase seminari käigus teiste seas ka Rootsi Kuningriigi parlamendi liikme Johan Linanderi ja Põhjamaade Nõukogu presidendi Helgi Hjövariga. Kohal on ka noored aktivistid Valgevenest.

Seminar kannab pealkirja „Noorte osalemisest ja kaasamisest poliitikakujudamisse ja ühiskonnaprotsessidesse“.

1. mai 2010. a meeleavaldus Toompeal

2010-05-28T09:47:00.011+03:00

Keskerakonna 1. mai meeleavaldus Toompeal:

Meeleavaldusel vastuvõetud avaldused:

Me nõuame Keskerakonna algatatud töökohtade loomise seaduse vastuvõtmist Riigikogus!

Me nõuame kaitset tänastele ja tulevastele pensionäridele. Pensioniea tõstmine tuleb pöörata tagasi!

Me nõuame haridust igale lapsele, sõltumata kodukohast ja vanemate sissetulekust!

_
Pildid ja videod pärinevad: www.keskerakond.ee

Tudengid – kuidas edasi?

2010-05-21T13:22:00.007+03:00

Tartu Ülikooli rektor Alar Karis kirjutas 19. aprillil Postimees Online’is arvamusartikli «Ülikoolid – kuidas edasi?». See pani mind küsima, kuidas meie, tudengid, näeme praeguseid suundumusi ja milliseks peaks kujunema homne ülikool.

Tudengid moodustavad kõrgkoolide vundamendi ja seeläbi oleme just meie need, kes hoiavad kogu süsteemi töös. Kõlab ilusti: meie olemegi ülikool!

Olles jälginud viimastel aastatel üliõpilasteemade ümber käivaid debatte, on tunda laiemat rahulolematust või tüdimuse märke. Oleme väsinud tühjadest sõnadest, uutest arengukavadest, mille koostajadki tihti tunnistavad, et neid kunagi ellu ei viida.

Kuidas saavutada «Eesti inimarengu aruandes 2009» esitatud eesmärk hoida Eesti suutlikkust, arendada seda efektiivselt ka olukorras, kus meie ressursid on napid ja valitsuse kärpekava tõttu on tudengite rahakott tühi? Alar Karis väidab, et ülim aeg on muudatusteks, sest ka ülikoolides endis on tunda tardumuse ja ebakindluse märke.Pakun omalt poolt välja kuus arengusuunda, millest kõrgkoolid ja riik peaksid lähtuma.

Toimetulek ja tööturg

Õppimise kõrvalt töötamine pole vaba valik, vaid paratamatus, sest millestki peab tudeng elama. Praegune toetussüsteem on pehmelt öeldes olematu. Toetusi, mis parimal juhul küünivad kuni 1300 kroonini kuus, saab vaid 16 protsenti üliõpilastest (EÜLi 2009. aasta andmed).

Aina suuremale osale Eesti noortest ning nende peredele ei ole kõrgharidus taskukohane. Kahjuks me kaotame selle tõttu ka andekaid noori, kellel on võimed ja eeldused ning ka tahe õppida.

Riigi majandusele on see korvamatu kahju ja kuni jätkatakse olemasoleva üliõpilasvaenuliku toetussüsteemiga, jäävad meie ressursid päev-päevalt veelgi napimaks.

Tihti püütakse vastandada sotsiaalseid toetusi ja kõrghariduse kvaliteeti. Küsitakse, kas tudengid valiksid piiratud võimaluste juures targad õppejõud ja kehva ühiselamutoa või mugavustega elamise ja ebapädevad lektorid. Selline küsimuse püstitamine on eksitav.Kõrghariduse kvaliteet on igale tudengile oluline ja see peab olema tagatud. Neis valikuis tuleb leida tasakaal.

Majanduskriis ja valitsuse tahtmatus olukorda parandada on andnud üliõpilastele tugeva hoobi. Erinevatel andmetel on noorte seas töötus kuni 30 protsenti. Üks tänaseid õppetunde on see, et edaspidi peavad kõrgharidusinstitutsioonid arenema koostöös tööjõuturuga.

Kõrgkoolide ülesanne on arendada välja mitmekülgne nõustamis- ja praktikasüsteem. Juhtub, ja sugugi mitte harva, et tudengid saavad eriala sisust aru alles teise õppeaasta lõpuks. Kõrgkoolid peavad võtma vastutuse hariduse kvaliteedi ja seeläbi tudengi tuleviku eest.

Riiklikud toetussüsteemid saaksid tagada selle, et tudengil oleks võimalik stuudiumi jooksul pühenduda õpingutele – meie valitsuse poliitika on olnud vastupidine.

Õppemaksud

Vaatamata raskustele tuleks eeskuju võtta Soomest, kus otsustati majanduskriisi ajal hoopis suurendada investeeringuid haridusse, mis hiljem aitas kaasa Soome majanduse tugevnemisele ja ühiskonna arengule.

Õppemaksude kehtestamist põhjendatakse kõrghariduse lisarahastamise vajadusega. Õppemaksude suurendamine ei too Eestisse juurde tudengeid, vaid jätab üha rohkem inimesi kõrgkoolidest kõrvale. See heidab kõrgkoolid omakorda nõiaringi, kus eelarvepuudujääke on kiusatus korvata õppemaksu suurendades, kuid õppemaks käib noortele üle jõu.

Eestis on juba praegu tudengite rahaline panus kõrgharidusse võrreldes teiste Euroopa riikidega ebaproportsionaalselt suur. Riigi eesmärk peaks olema luua juurde riiklikult rahastatavaid õppekohti ja vähendada tudengite rahapanust.

Eesti e-ülikool

Eesti e-ülikoolist peab olema selge arusaam ja selle elluviimine koordineeritud. E-õpe võimaldab senisest rohkemat ja paremat kõrgkoolide koostööd, arendada ühisaineid ja-õppekavu nii Eesti kui ka välisülikoolidega.

Paraku tundub, et rahanappuse tõttu on see jäänud helesiniseks unistuseks ja senised katsed takerdunud ülikoolide killustatusse.

Võimaldamaks lihtsamat ligipääsu oleks vaja riiklikult ühtlustada e-süsteemid. Eesti kõrgkoolid peaksid võtma kasutusele ühtse õppeinfo ja tagasiside süsteemi, e-õpikeskkonna ja ühtse andmebaaside võrgu. Eesmärk olgu e-õppe võimaluste ja taseme väljaarendamine samale tasemele, mida pakub tavaline õpe.

Üliõpilaselamud

Üliõpilaselamud kuuluvad lahutamatult kõrghariduse juurde, kuivõrd riigi kohus on tagada kõigile võrdne ligipääs kvaliteetsele kõrgharidusele.

Sügisel 2009 Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) koostatud Tallinna üliõpilaselamute seisukorra ülevaatest selgus, et riigil pole konkreetset ja selget plaani, kuidas üliõpilaselamute olukorda parandada või olemasolev infrastruktuur säilitada, kuidas tagada tulevikus tudengitele soodne ja kvaliteetne üliõpilasmajutusteenus.Vajalike õigusaktide ja selge visiooni puudumise tõttu on ebapiisav olnud üliõpilaselamute haldamise ja uuendamise toetus. Olukord nõuab lahendust ja riik peaks kõrghariduse infrastruktuuri, sh üliõpilaselamutesse, kiiresti investeerima.

Rahvusvahelistumine

Eestis on mitmeid keelekogukondi ja siin õpivad ka välistudengid. Nn ajude äravoolust on palju räägitud, samas on võimalik läbimõeldud tegevusega olukord oma kasuks pöörata, suurendades võimalusi omandada siin kraad ka laiemalt kasutatavates keeltes ja tõmmates seega väärtuslikke inimesi Eestisse.

Et lähiaastatel väheneb eestikeelsete tudengite hulk oluliselt, peaks mainitud valdkond olema prioriteetne, paraku on senised sammud olnud liiga tagasihoidlikud.Homne ülikool saab põhineda tasakaalustatud arengul, uutes oludes tuleb julgemalt rakendada värskeid mõtteid. Keskkond peab muutuma veelgi tudengikesksemaks.

Riik, mis tahab panustada teadmistepõhisesse ja konkurentsivõimelisse majandusse, peab kasutama kogu võimalikku inimressurssi. Selleks on vaja kaotada kõikvõimalikud ligipääsupiirangud kõrgharidusele, sest kõrgharidus on iga Eesti inimese õigus, mitte privileeg.

Pilt pärineb: http://www.tartupostimees.ee/

Uus Kesknoorte peasekretär: Keskerakond on pop!

2010-05-20T10:02:00.009+03:00

Täna, 20. mail kogunenud värske Keskerakonna Noortekogu juhatus valis oma esimesel koosolekul ühehäälselt uueks peasekretäriks EKNA aseesimehe ja Kesklinna Klubi esimehe Jaanus Riibe. Välissekretäriks kinnitati Henri Kaselo ja tegevsekretäriks Julianna Jurtšenko.

„Keskerakonna Noortekogusse kuulumine on muutunud noorte seas uhkuse asjaks ja kvaliteedi märgiks! Meie liikmeteks on inimesed, kes tahavad kaasarääkida ühiskonnas toimuvates protsessides, kujundada neid ja seeläbi muuta Eestis elu paremaks. Liikmete arvu jõuline kasv näitab, et Keskerakond ja noortekogu on populaarsed!“ kommenteeris praegust Noortekogu olukorda uus peasekretär Jaanus Riibe. Riibe tõdes oma kõnes, et käimasolev aasta saab olema väga oluline ja töömahukas nii erakonnale kui noortekogule, kuna tulemas on Riigikogu valimised, milleks põhjalikult valmistutakse.

Noortekogu esimees Raivo Tammus kiitis peasekretäri valikut „Jaanus Riibe oli minu silmis kindlasti kandidaat number üks, kuna ta on suure töövõimega, pühendunud ning saab väga hästi hakkama nii administratiivtöö kui ka finantsküsimustega.“

Jaanus Riibe on juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli Ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu (ETÜN), olnud Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) esimees ja ülesehitaja ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arendusjuht. Eesti Keskerakonna Noortekogusse kuulub üle 5000 noore.

Pilt pärineb: www.kesknoored.ee

Tardumuse ja ebakindluse märgid ülikoolides

2010-05-12T12:19:00.004+03:00

Haridusminister Tõnis Lukase poolt planeeritud haridusreform sulgeks ligi pooled gümnaasiumid ning muudaks allesjäävad suurteks „õppekombinaatideks". Pealiskaudne arvamus, et väikestes maagümnaasiumides pole võimalik anda kvaliteetset haridust, on kitsarinnaline ja väär, sest kasvõi riigieksamite tulemusi hinnates pole vahe üldse suur. Üha rohkem tundub, et konservatiivses haridusvaldkonnas on valitsuse lahmiv stiil muutunud valdavaks.

Noortele, eelkõige üliõpilastele, on IRL-i ja Reformi valitsuse tegevuse ja teadliku tegevusetuse tagajärjed omal nahal tunda: erinevatel andmetel ületab Eesti noorte töötus juba üle 30% piiri; vähendatud on üliõpilaste õppe- ja sõidutoetusi; lõpetatud on õppelaenu kustutamine noortel emadel ja riigiametnikel; vähendatud on tasuta õppekohtade arvu ja jäetud unarusse üliõpilaselamud.

Kas valitsus on üliõpilastele lõplikult selja keeranud?

Õppimise kõrvalt töötamine pole enam üliõpilase vaba valik, vaid paratamatus, sest elama peab ka tudeng. Tänane toetussüsteem on, pehmelt öeldes, olematu. Toetusi, mis parimal juhul küündivad kuni 1300 kroonini kuus, saab vaid 16% üliõpilastest. Aina suuremale osale noortest ei ole kõrghariduse omandamine täna taskukohane. Kahjuks kaotame seetõttu ka andekaid noori, kel on võimed ja eeldused ning ka tahe õppida. Majandusele on see korvamatu kahju. Seni kuni jätkatakse olemasoleva üliõpilasvaenuliku toetussüsteemiga, jäävad meie ressursid päev-päevalt veelgi napimaks. Mida kostaks valitsus lohutuseks neile noortele, keda tänane, laenudel põhinev kõrgharidussüsteem jätab hammasrataste vahele või kelle haridustee katkeb paremerakondade kinnisideelise poliitika pärast?

Tänases Eestis teevad muret haridus, mis ei anna tööturul vajalikke oskusi ega vasta ühiskonna reaalsetele vajadustele; tööpuuduse kasv noorte hulgas; praegune hariduskulude napp osakaal riigieelarves. Noorte arvamustes on tunda laiemat rahulolematust ja tüdimusmärke. Noored ootavad valitsuselt probleemide selgemaid lahendusi ja tulevikuvisioone, mitte järjekordseid tühju sõnu või uusi arengukavu, mille koostajadki tihti tunnistavad, et neid kunagi ellu ei viidagi.

Kuidas saavutada „Eesti inimarengu aruandes 2009" välja toodud eesmärk hoida Eesti jätkusuutlikkust, arendada seda efektiivselt olukorras, kus ressursid on napid ja valitsuse kärpekava tõttu on tudengite rahakott tühi? Tartu Ülikooli rektor Alar Karis väidab, et muudatusteks on ülim aeg, sest ka ülikoolides endis on tunda tardumuse ja ebakindluse märke.

Pakun välja viis arengusuunda, millest otsustajad võiksid lähtuda.

Toimetulek. Riiklikud toetussüsteemid, mis saaksid tagada tudengi pühendumise õpingutele kogu stuudiumi jooksul. Valitsuse poliitika on olnud vastupidine ja üliõpilaste toimetulekut vähendanud. Vaatamata raskustele tuleks eeskuju võtta Soomest, kus 1990. aastate alguse majanduskriisi ajal hoopis suurendati investeeringuid haridusse, mis hiljem aitas kaasa tugeva majanduse ja arenenud ühiskonna juurdumisele.

Tihti püütakse vastandada sotsiaalseid toetusi ja kõrghariduse kvaliteeti. Küsitakse, kumma tudengid valiksid piiratud ressursside juures: kas targad õppejõud ja kehva ühiselamutoa või mugavustega elamise ja ebapädevad lektorid? Küsimuse selline püstitus on eksitav. Kõrghariduse kvaliteet on igale tudengile oluline ja peab olema tagatud.

Tööturupoliitika. Üks praegusi õppetunde on see, et edaspidi peavad kõrgharidusinstitutsioonid arenema koostöös tööjõuturuga. Kõrgkoolide ülesanne on välja arendada mitmekülgne nõustamis- ja praktikasüsteem.

Eesti e-ülikool. E-õpe võimaldaks senisest rohkemat ja paremat kõrgkoolide vahelist koostööd oma akadeemilise võimekuse teostamiseks. Kõrgkoolid saaksid arendada ühisaineid ja -õppekavu, nii siseriiklikult kui ka välisülikoolidega. Eesti kõrgkoolid peaksid võtma kasutusele ühtse õppeinfo- ja tagasisidesüsteemi, e-õpikeskkonna ja ühtse andmebaaside võrgu. Senised sammud e-ülikooli suunas on Eestis olnud liiga tagasihoidlikud.

Rahvusvahelistumine. Meil on mitu keelelist kogukonda ja siin õpib välistudengeid. Maailma avanemine on toonud endaga kaasa nn ajude äravoolu Eestist. Samas on võimalik olukord läbimõeldud tegevusega oma kasuks pöörata, suurendades võimalusi teaduskraadi kaitsta ka laiemalt kasutatavates keeltes, mis võimaldaks tõmmata väärtuslikke inimesi Eestisse.

Noortel peaks jaguma rohkem julgust kaasa rääkida iseenda saatust puudutavates otsustes ja jagada värskeid mõtteid, kujundada just meile sobiv, tasakaalustatud arengul põhinev tulevik, kus kõrgharidus on iga inimese õigus, mitte privileeg.

Pilt pärineb: www.kesknadal.ee/

Kesklinna Klubi tutvumisüritus

2010-05-10T23:29:00.008+03:00

6. mail 2010 a korraldas Eesti Keskerakonna Noortekogu Kesklinna Klubi liikmete tutvumisürituse Lindakivi kultuurikeskuse tantsusaalis. Lisaks omavahelisele tutvumisele õpetas Erika Reinaru kohaletulnutele ladina-ameerika tantse (samba, cha-cha-cha jm). Erika on 4-kordne Eesti meister võistlustantsudes. Üritusel osales üle 20 inimese.

Üritusest tegi pilte Maarja Reinok. Ülejäänud piltidega on võimalik tutvuda siin.

Pildi autor: Maarja Reinok

ETÜN 5 aastat

2010-05-03T12:18:00.007+03:00

Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu (ETÜN) koostab ülevaadet oma 5 aasta tegevustest ja kavatseb kokku panna sellest ETÜNi kroonika. Olin Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu ETÜN esimees 2006. - 2007. aastal ja kirjutasin kroonika jaoks ka paar artiklit - toon need meenutused alljärgnevalt ära.

Bamboocha pidu (13. aprill 2006 Glehni lossis)

Bamboocha peo idee sündis 2005 a hilissügisel. Eesmärk oli hakata tegema tihedamat koostööd Matemaatika- ja loodusteaduskonnaga ning tekitada Ehitusteaduskonna tudengitele traditsiooniline kevadine üritus, mis enne rasket sessi pinged korralikult maha võtaks. Kui sorida ETÜN-i protokollides, siis selgub, et kõige esimene mõte käis meie peadest läbi ETÜN-i koosolekul 2. novembril 2005. aastal (Merike Viigisalu, Maia-Mari Pomerants, Kati Käär, Jaanus Riibe). Juhuslikult sattusin esimese ürituse projektijuhiks.

Koos Matemaatika- ja Loodusteaduskonnaga leppisime kokku, et üritust hakkame edaspidi korraldama korda-mööda s.t et projektijuht on iga aasta erinevast üliõpilasnõukogust. See süsteem andis meile võimaluse oma mõtteid ja väheseid ressursse kontsentreerida.

Bamboocha peo nime võtsime karastusjoogi Fanta tolleaegsest populaarsest kampaaniast, mille põhisümbolid olid soe päike, rand ja puhkus. Need sümbolid sobisid aktiivse tudengielu ja saabuva kevadega väga hästi kokku. Bamboocha esimesele peole pani kindlasti õla alla ka AS Merko, kelle abiga saime üritusele kutsuda elava muusika. Teaduskonna tasemel koostöö Glehni lossiga aitas meil saada peo-paiga soodsatel tingimustel ja kohana oli see juba kõigile TTÜ tudengitele tuttav varasemast.

Esimene pidu toimus 13. aprillil 2006. aastal Glehni lossis. Üritusel esines ansambel Chupacabra. Üritusel astusid-üles ka kõhutantsijad ja toimusid mitmed mängud, mis kokkuvõttes kogu seltskonna üheks massiks sulatas. Üritus jäi korralikult kasumisse ja äratas esimese tõsisema ETÜN-i traditsiooni ellu.

Kokkuvõte aastast 2006/2007.

Ehitusteaduskonna Üliõpilasnõukogu tegi 2006/2007 aastal läbi kiire arengu, muutudes arvestatavaks tudengiorganisatsiooniks teiste samalaadsete seas. Sügisel 2006 a eraldati ETÜN-ile renoveeritud Ehitusteaduskonna korpuses ruum (III-128), millest kujunes välja meie püsiv kohtumispaik.

5.-7. september 2006 a ristis ETÜN Ehitusteaduskonna uued rebased.

12. september 2006 a võtsime osa Minimessist, mis toimus VI-korpuse fuajees: tutvustasime oma eesmärke ja värbasime uusi liikmeid.

Novembris 2006 a korraldasime Glehni lossis eduka stiilipeo ”Ööd on SIIN mustad!”. Lisaks jätkasime koostöös Matemaatika- ja Loodusteaduskonnaga kevadpeo „Bamboocha“ korraldamist, mis toimus 12. aprillil 2007 a.

8. märtsil 2007 a korraldas ETÜN Ehitusteaduskonna üliõpilastele väljasõidu Tartusse, kus külastati kahte ehitusobjekti ja ühte tehast. Seesugused üritused aitavad üliõpilastel rohkem aimu saada, mida nende õpitav eriala endast kujutab. Sealjuures pidasime oluliseks ka kontaktide loomist potentsiaalsete tööandjatega.

Sügisel 2006 a leppisime Ehitusteaduskonna dekaani Roode Liiasega kokku, et ETÜN esindab messidel jm avalikel üritustel (TeeViit, avatud uksed jms) Ehitusteaduskonda. Selle tulemusena lootsime nii oma erialasid ja ülikooli tulevastele tudengitele atraktiivsemaks muuta. 2006/2007 a võtsime eesmärgiks ka grupivanemate koondamise ETÜN-i alla.

Tänu mitmete inimeste kaasalöömisele valmis jaanuaris 2007 ETÜN’i logo. Esmajärjekorras võtsime selle kasutusele stendidel ja t-särgil.

1.-6. mai 2007 a käisid ETÜN-il külas Saksamaa ehitustudengid.

12. mai 2007 a pidas ETÜN oma sünnipäeva. Sünnipäeva raames külastati Tallinna Loomaaeda.

2006/2007 toimunud üritused:

 Rebaste ristimine. 7. september 2006
 ÖÖd on siin mustad. 30. november 2006
 Teeviit. 30. november-2. detsember 2006
 Väljasõit Tartusse, külastati kahte YIT objekti ja Tartu kodumaja tehast. 8. märts 2007
 Avatud uksed. 16. märts 2007
 Bamboocha, Glehni loss. 12. aprill 2007
 Motivatsiooniüritus Arctic Spordis, bowling, pizza. 22. märts 2007

Hääletame siis: Ansipi valitsus või töökohad?

2010-05-01T10:24:00.003+03:00

Ma loodan, et Julia Silchenko kiri "Hääletame: Tallinna lasteaiad või Tallinna TV" on siiras soov asju paremaks muuta ja oma arvamus välja öelda.

Kuid mis lasteaedadesse ja televisiooni puutub, siis ma ei usu, et inimesed hakkavad neid kahte omavahel vastandama. Tegelikult on ju mõlemat vaja.

Kindlasti on vaja Tallinna Televisiooni, sest kust mujalt Tallinna inimesed saaksid objektiivset informatsiooni sellest, mis lasteaedades toimub. Juba eelmisest suvest käiv paremerakondade poolt veetav mustamiskampaania näitab, et valeinformatsioon külvab palju segadust ja tegelik tõde võib tihti emotsioonidetormis kaduma minna.

Olen ka seisukohal, et Tallinna televisioonis peaks tulevikus olema omaette saade Tallinna lasteaedade olukorrast.

Jälgisin neljapäeval TV3 saates „Värske Ekspress“ sotsiaalminister Hanno Pevkuri ja Jaak Juske debatti. Vähemalt üks asi sai selgeks. Riik peaks hoolitsema, et selle nõuded poleks absurdsed ja ka ise rahastama lasteaedu - mitte vaid Tallinnas, vaid üle Eesti. Seega ei ole need nõuded vaid Tallinna küsimus, vaid kogu Eesti probleem.

Kommentaariumis jäi mulle silma küsimus Hanno Pevkurile: Kas Pevkur ei saa aru, et antud seadus on kannustatud keskerakondlikule Tallinna linnavalitsusele ärategemise tuhinast, kuid Toompea võimukoalitsioon on ära unustanud, et sellega tehakse karuteene ka oma kaasvõitlejatele Tartus, Rakveres, Haapsalus, Pärnus jm?

Valitsuskoalitsioon tegeleb pseudoprobleemidega ajal, mil lahendamist ootavad tõsisemad küsimused. Kemplemise asemel Tallinna lasteaedade ja linnavõimuga peaks tegelema hoopis uute töökohtade loomisega.

Eilsest Eesti Ekspressist jäi mulle silma ka üks teine fakt: ainuüksi Eesti Energia müügi PR ja „nõustamisteenused“ läheb riigile maksma enam kui 250 miljonit krooni. Samal ajal on kogu Tallinna televisioonile sel aastal linnaeelarves eraldatud 10 miljonit krooni. Linnaeelarve on avalik materjal, selles võib igaüks veenduda. Võrrelge neid kahte arvu ja siis saate aru, millist pada teile aetakse.

Lõpetuseks küsin – kumba varianti inimesed eelistavad: kas riigi äriettevõtetest väljavõetud dividendide kasutamist Andrus Ansipi valitsuse eluea pikendamiseks ja parempoolseks propagandaks või Eestisse uute töökohtade loomiseks?

Arvamusartikkel ilmus Delfis 1. mail 2010 a. Hääletame siis: Ansipi valitsus või töökohad?

Pilt pärineb: www.delfi.ee

Kesklinna Klubi nüüdsest Facebookis

2010-04-27T10:47:00.003+03:00

Alates sellest kuust leiab Eesti Keskerakonna Noortekogu Kesklinna Klubi sotsiaalvõrgustikust Facebook.

Kesklinna Klubi pakub sotsiaalvõrgustikus värsket infot oma tegevuse ja ürituste kohta, võimalust liikmetel rohkem klubi tegevuses kaasarääkida. Liituma on oodatud ka kõik teised Keskerakonna Noortekogus aktiivsed liikmed!

Liitu Kesklinna Klubi Facebook grupiga!

Pilt pärineb: http://www.istockphoto.com/

Kesklinna Sõnumid 23. aprill 2010

2010-04-26T12:08:00.001+03:00

Kesklinna Sõnumid 23. aprill 2010. Lühidalt.

Tudeng elagu 1300 krooniga kuus?

2010-04-15T09:42:00.004+03:00

Mõni aasta tagasi jälgisime, kuidas peaminister Andrus Ansipi valitsus lahendas tööjõupuudust. Tol ajal oldi veendunud, et seda peaks likvideerima tudengitega.

2007. aasta 10. septembril tutvustas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve Äripäevas valitsuse heakskiidu saanud plaani, mille kohaselt utsitaksid ministeeriumid üliõpilasi veelgi rohkem tööle asuma. Järve sõnul oli just noorte hulgas kõige rohkem inimesi, kes ei tööta või ei otsi tööd.

Valitsuse eufooriat ei suutnud jahutada ka tudengite katusorganisatsiooni Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) vastupidine arvamus. Eesti üliõpilaste tööhõive sööstis Euroopa kõrgeimate hulka. Küsimusele, kas üks inimene suudab samaaegselt omandada haridust ja teha tööd, ei pööratud tähelepanu. Vaja oli jõuda viie rikkaima riigi hulka.

Tudengid tööjõuturule!

Näib, et eesmärki toetati kõrghariduse rahastamise vähendamisega, mis omakorda suunas tudengeid üha varem tööjõuturule. EÜL-i andmetest selgub, et 2009. aasta alguseks oli rohkem kui pool Eesti üliõpilastest sunnitud õpingute eest maksma. Selgub ka fakt, et õppetoetuste tõstmise ja toimetuleku suurendamise asemel hoiti neid buumi ajal pikalt samal tasemel. 2009. aastal, kui tekkisid esimesed eelarveraskused, otsustati toetusi kärpida. Tudengid vajasid kulude katteks raha ja ainus viis toimetulekuks oli tööle hakata.

Kirjeldatud poliitika tulemus oli see, et eelistatud seisuses olid rohkem materiaalselt kindlustatud peredest pärit tudengid.

Töötu tudeng ei olegi töötu

Selle kõige taustal oli minu üllatus suur, kui lugesin 11. märtsil, et tööta jäänud tudengil, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, ei ole õigust end töötuna arvele võtta ja seega pole tal ka õigust töötuskindlustushüvitisele. Kokkuvõttes pole tudengid töötute hulka teretulnud. Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu põhjendus kehtestatud korrale oli lihtne — tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised, näiteks õppetoetused. Kas siis töötu tudeng ei olegi töötu?

Asi ei ole ju selles, et riik peaks tudengeid ülal pidama, sest tudengid, kes töötavad, selgelt tahavad end ise üleval pidada, vaid siinkohal ei tohiks teha inimestel vahet. Mille poolest on tudengist töötaja kehvem kui inimene, kes töö kõrvalt haridust ei omanda?

Tudengid, kes majanduse tipp-ajal maksid lõivu õppimistulemustes selle eest, et tagada riigile suur majanduskasv, on täna kõrvale lükatud. Kas tegelik põhjus on selles, et tudengid rikuksid ära valitsuse ametliku töötustatistika? Kas see oleks plekk valitsuse mainel või koguni europüüdlustel?

Igatahes on kehtestatud kord paljudele arusaamatu. Mainitud üliõpilaste riiklikku stipendiumit saab Eesti Üliõpilaskondade Liidu andmetel vaid 16 protsenti üliõpilastest.

Elada tuleb 1315 krooni eest kuus

Teen mõned lihtsad arvutused: Eeldame, et kuulute nende väheste õnnelike hulka, kellel õnnestub saada 875 ja 440 kroonine põhi- ja lisatoetus. See teeb kokku 1315 krooni kuus. Täiskoormusega õppides ei ole praeguses majandusolukorras teil väga palju lootust sobivat tööd leida ja ainsaks lisatuluallikaks on paremerakondade poolt aktiivselt reklaamitud viieprotsendilise intressiga õppelaen.

Õppelaenu maksimummäär on hetkel 30000 krooni aastas, mis lisab teie kontole 2500 krooni kuus. Laen, mida maksate pärast viit aastat ränka õppimistööd, rektori käepigistust ja diplomi kättesaamist kuni 35nda eluaastani.

Kokku teeb see 3815 krooni kuus. Eesti alampalk on 2010. aastal 4350 krooni. Nii väikeste summade puhul on piinlik hakata arvutama seda, kui palju peab üks tudeng kõrvale panema raha, et tasuda oma õppemaks. Üldiselt on levinud arusaam, et see tasutakse õppelaenuga. Kas siis tõesti on tudengi töö õppida 1315 krooni eest kuus?

Tundub, et vägisi püütakse Eesti tulevikult vaipa jalge alt ära tõmmata. Seepärast pole mõtet ka imestada, miks võimekamad püüavad leida võimalusi suunduda välismaale, ja siia jäävate noorte suhtumises on tunda üldist apaatsust poliitika ja poliitiliste otsuste suhtes.

Tudengitele jääb siiski teadmine, et küll nad ükskord taas üles leitakse. Hiljemalt siis, kui Eesti majandus tõusule pöörab. Seni aga tuleb veeta aega näljapajuki najal, nautida unetuid ja õppimist täis öid ning loota leida kõrgelt tasustatud, tasemel töökoht.

Kuid eelkõige tuleb meeles pidada, et elada tuleks Eestis nii, et riigi käekäik sinu elu ei mõjutaks.

Pilt pärineb: www.delfi.ee

Kesklinna Klubi korraldas Tallinna Linnavolikogu külastuse

2010-04-09T12:33:00.011+03:00

Täna, 9. aprillil korraldas Eesti Keskerakonna Kesklinna Klubi noortele Tallinna Linnavolikogu külastuse. Noori võttis volikogus vastu Tallinna Linnavolikogu esimees ja Keskerakonna Kesklinna piirkonna juht Toomas Vitsut. Külastusel osales üle 40 noore.

„Noored olid huvitatud Tallinna ajaloost ja uuriti lähemalt volikogu hoonet. Kõneainet pakkus ka 79-kohaline volikogu saal.“ kommenteeris külastust Kesklinna Klubi esimees Jaanus Riibe.

Kesklinna Klubisse kuulub üle 250 Tallinna Kesklinna noore.

Pildid: Jaanus Riibe erakogu

Eile suri punkbänd Sex Pistolsist legendi teinud Malcolm McLaren

2010-04-09T12:08:00.013+03:00

Postimees Online teatab 09.04.2010 10:27:

Eile suri punkbänd Sex Pistolsist legendi teinud Malcolm McLaren

Muusikud ja lähedased mälestavad 64 aasta vanuses lahkunud «Sex Pistolsi» manageri Malcolm McLareni.

Šveitsis eile haruldasse vähivormi surnud McLareni meenutuseks ütles Sex Pistolsi laulja John Lydon, et ta oli «meelelahutajana kõigist kõrgemal». McLareni eksabikaasa Vivienne Westwood iseloomustas lahkunut «väga karismaatilise, erilise ja andeka» inimesena, vahendab BBC veebikülg.

McLareni ja Westwoodi poeg John Corre nimetas isa «originaalseks punkrokkariks, kes tegi maailmas revolutsiooni». Westwood ja Corre olid McLareni surres tema kõrval.

«Mõte temas surmast teeb mind väga kurvaks,» lisas Westwood. John Lydon, esinejanimega Johnny Rotten, ütles: «Jään teda taga igatsema ja nii peaksid tegema ka sina».

McLareni manageerimisel elas pungi lipulaev keerukat elu. Bändi debüütsingel ilmus detsembris 1976, kurikuulsaks saadi TV otseetris vandumise pärast. Võimud raskendasid kontsertite korraldamist, katkesid plaadilepingud suurte plaadifirmadega. 1977. aastal keelas BBC bändi singli «God Save the Queen» esitamise oma jaamades.

Muusikaajakirjanik Jon Savage sõnul poleks ilma McLarenita tekkinud mingit briti punki. «Ta on üks väheseid üksikisikuid, kes mõjutas tohutult briti rahva kultuurilist ja sotsiaalset elu. Ta oli revolutsionäär».

McLareni poja sõnul pole pole perekond matusekorraldusi veel teinud, kuid isa soovis saada maetud Highgate surnuaiale põhja-Londonis.

Sex Pistols former manager dies:

R.I.P Malcolm Mclaren.

_
Pilt pärineb: http://www.theglobeandmail.com/

Video pärineb: www.youtube.com

Tudengi töö on õppida 1315 krooni eest kuus?

2010-04-06T10:02:00.010+03:00

Mõne aasta eest oli valitsus veendumusel, et tööjõupuuduse saab likvideerida just tudengite abil. 2007. aasta 10. septembril tutvustas sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve Äripäevas valitsuses heakskiidu saanud plaani, kuidas ministeeriumid utsitaksid üliõpilasi veelgi rohkem tööle asuma. Järve sõnul oli noorte hulgas just kõige enam inimesi, kes ei tööta või ei otsi tööd.

Valitsuse eufooriat ei suutnud jahutada ka tudengite katusorganisatsiooni Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arvamus, et Eesti üliõpilaste seas on juba niigi Euroopa suurim tööhõive.

Näib, et valitsus toetas oma eesmärki vaikse tegevusega, vähendades kõrghariduse rahastamist, mis omakorda suunas tudengeid üha varem tööjõuturule.

EÜLi andmetest selgub, et 2009. aasta alguseks olid üle poolte Eesti üliõpilastest sunnitud õpingute eest maksma; õppetoetuste tõstmise ja toimetuleku suurendamise asemel hoidis valitsus need ka buumiajal pikka aega samal tasemel, ja 2009. aastal, kui tulid esimesed eelarveraskused, otsustati toetusi kärpida. Tudengid vajasid kulude katteks raha ja ainus viis toime tulla oli tööle hakata.

Ilmselgelt oli valitsuse poliitika tulemus see, et eelistatud seisuses olid tudengid, kelle pere oli materiaalselt rohkem kindlustatud, ehk kui sa oled põllumehe pojaks sündinud, siis põldu sa ka harid!

Selle kõige taustal oli minu üllatus suur, kui lugesin 11. märtsi Postimees.ee artiklist, et tööta jäänud tudengil, kes õpib ülikoolis täiskoormusega, ei ole õigust end töötuna arvele võtta ja seega ka õigust töötuskindlustushüvitisele.

Töötukassa avalike suhete juhi Erko Vanatalu põhjendus valitsuse kehtestatud korrale oli lihtne - tudengite tööks on õppimine ja neile on toimetulekuks ette nähtud muud tagatised, näiteks õppetoetused. Kas töötu tudeng ei olegi töötu ja võib abirahast "suu puhtaks pühkida"?

Asi ei ole selles, et riik peaks tudengeid ülal pidama, sest töötavad tudengid tahavad end ise ülal pidada, aga valitsus ei tohiks siinkohal teha inimestel vahet. Mille poolest on tudengist töötaja kehvem inimesest, kes töö kõrvalt ei omanda haridust?

Tudengid, kes majanduse tippajal maksid õppimistulemustes lõivu selle eest, et tagada riigile majanduskasv, on täna julmalt kõrvale lükatud.

Riiklikku stipendiumi saab EÜL-i andmetel vaid 16% üliõpilastest.

Teen mõne arvutuse. Eeldame, et kuulute nende väheste õnnelike hulka, kellel õnnestub saada 875- ja 440kroonine põhi- ja lisatoetus. See teeb kokku 1315 krooni kuus. Täiskoormusega õppides ei ole teil praeguses majandusolukorras väga palju lootust tööd leida ja ainus lisatuluallikas on 5% intressiga õppelaen.

Õppelaenu maksimummäär on hetkel 30 000 krooni aastas, mis lisab teie kontole 2500 krooni kuus. Laen, mida maksta pärast viit aastat ränka õppimistööd, rektori käepigistust ja diplomi kättesaamist, kuni 35. eluaastani. Kokku teeb see 3815 krooni kuus.

Eesti alampalk on 2010. aastal 4350 krooni. Nii väikeste summade puhul on piinlik hakata arvutama seda, kui palju peab üks tudeng raha kõrvale panema, et tasuda oma õppemaks. Üldiselt on levinud arusaam, et õppemaks kaetakse õppelaenuga. Kas siis tõesti on tudengi töö õppida 1315 krooni eest kuus?

Tundub, et vägisi püütakse Eesti tulevikult vaipa jalge alt ära tõmmata. Seepärast pole mõtet imestada, miks võimekamad püüavad leida võimalusi suunduda välismaale, ja nende noorte, kes otsustavad siia jääda, suhtumises on tunda üldist apaatsust poliitika suhtes.

Tudengitele jääb siiski teadmine, et küll valitsus nad ükskord taas üles leiab, hiljemalt siis, kui Eesti majandus tõusule pöörab. Seni aga tuleb veeta aega näljapajukil, nautida õppimist täis öid, ja hellitada lootust tasemel töökoht leida. Kuid eelkõige tuleb meeles pidada, et elada tuleks Eestis nii, et riigi käekäik sinu elu ei mõjutaks.

Pilt pärineb: www.virumaateataja.ee

EKNA: Iga neljas Tallinna Tehnikaülikooli tudeng valis Keskerakonna

2010-03-22T13:04:00.002+02:00

05. -17. märtsini toimunud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Üliõpilasesinduste valimistel hääletas iga neljas TTÜ tudeng Keskerakonna kandidaadi poolt. Valimas käis 2621 valimisõiguslikku üliõpilast ja valimisaktiivsus oli 20,7 %.

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) aseesimees Jaanus Riibe kommenteeris valimistulemusi üle-vaadates, et üliõpilaste suur toetus Keskerakonnale ei tulnud üllatusena. „Tudengite valikuid mõjutas kindlasti hiljutine valitsuse otsus kärpida õppetoetuseid, lõpetada ära õppelaenu tagasimaksmine noortele emadele ja ametnikele ning paljud teised haridusvaldkonna kärped. See on selge signaal ja tunnustus, et seisame õigete asjade eest ja suudame esindada oma üliõpilaste huve.“

Tallinna Tehnikaülikoolis õpib TTÜ Üliõpilasesinduse andmetel 12682 üliõpilast. Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) on loodud 2003. aastal eesmärgiga kaitsta tsentristliku maailmavaatega üliõpilaste huve.

Uus Kesklinna Klubi esimees: Noorte mõtlemises on toimumas põhimõtteline muutus

2010-03-04T14:26:00.008+02:00

3. märtsil valiti Keskerakonna Kesklinna Klubi üldkoosolekul ühehäälselt uueks juhatuse esimeheks Jaanus Riibe ja aseesimeheks Julia Tsaplõgina. Juhatuses on ka Julia Fjodorova, Priit Kutser ja Sven Retkov.

Riibe tõdes oma kõnes, et noorte mõtlemises on toimumas põhimõtteline muutus. Enam ei räägita õhinaga õhukesest riigist või muudest buumiaegsetest illusioonidest, vaid põhiküsimuseks on toimetulek ja stabiilsus. Üliõpilastele teeb suurt muret stipendiumide kärpimine ja tasuta õppekohtade arvu vähendamine riigi poolt. Kõik see on pannud noori sügavamalt oma valikute ja tuleviku üle mõtlema.

Jaanus Riibe on juhtinud Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna üliõpilasnõukogu (ETÜN), olnud Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaua (TÜÜL) ülesehitaja ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) arendusjuht.

Kesklinna Klubi üldkoosolek, mis toimus Keskerakonna Kesklinna büroos (Raua 1), arutas ka 2010. aasta tegevusplaani. Külalisena osales Keskerakonna Kesklinna piirkonna juht, Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Keskerakonna Kesklinna Klubisse kuulub üle 250 Tallinna noore. Need, kes soovivad nendega ühineda,võivad oma soovist teada anda Jaanus Riibele: jaanus.riibe [at] gmail.com

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) programm

2010-03-02T19:25:00.009+02:00

Haridusel on määrav tähtsus meie ühiskonna rahvusliku identiteedi, julgeoleku, kultuuri järjepidevuse ning omariikluse tagamisel. Eesti ühiskond vajab oma arenguks kvaliteetset kõrgharidust ning rahvusvahelises koostöös viljeldavat teadustööd. Probleemideks on eelkõige suuresti tasuline kõrgharidus ja tasuta õppekohtade arvu vähenemine. Tööpuuduse kasv tudengite hulgas, olukorras, kus õppetoetuste süsteem ei kata elamiskulusid. Muret tekitab kõrgharidus, mis ei anna tööturul vajaminevaid oskuseid ja ei vasta ühiskonna reaalsetele vajadustele. Vastavalt OECD riikide võrdlusele ei taga Eesti praegune hariduskulude osakaal riigieelarvest Eesti noorte üldist konkurentsivõimet Euroopa Liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Kõrgkoolide võrk on ebaühtlane, kõrgharidus erineva kvaliteediga. Teadustöö tase on ebaühtlane ning puudub mõnes vajalikus valdkonnas hoopis. Meie hariduspoliitika eesmärk on teadmistepõhine ühiskond, mis eeldaks täiskasvanute laialdasemat kaasamist elukestvasse õppes.

Eesti eripärasid ja eelnevat arvesse võttes, peab Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) oluliseks:

1. Tagada kõigile võimekatele noortele tasuta kõrgharidust. Peatada hiiliv üleüldine õppemaks ja suurendada kõrghariduse rahastamist;

2. Õppetoetus peab katma üliõpilase hädavajalikud elamiskulud, andes võimaluse pühenduda ennast täielikult õppimisele. Selleks tuleb muuta õppetoetused vajaduspõhiseks ja luua terviklik üliõpilaste õppetoetuste ja stipendiumite süsteem;

3. Tagada üliõpilastele kvaliteetne ja konkurentsivõimeline haridus. Peatada kõrghariduse kaubastumine, kus kergema väljapääsu otsimisel kannatab õppekava kvaliteet ning ülikoolid on muutumas äriettevõteteks;

4. Tagada kõikidele akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele ravikindlustus;
5. Õppejõududele ja professoritele vääriline palk! Kvaliteetne kõrgharidussüsteem saab põhineda professionaalsel ja pühendunul õpetajaskonnal. Õppejõudude ja professorite palk peab olema konkurentsivõimeline;
6. Taastada maksusoodustus õppelaenu intressidele ja õppelaenu kustutamine noortele vanematele ja avalikku sektorisse tööle suunduvatele;
7. Osutada suuremat tähelepanu üliõpilasteadusele ja üliõpilaste kaasamisele teadusprojektide täitmisel;

EKNA programm Eesti Keskerakonna Noortekogu lehel: Siin

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) programm, märts 2010.

Pilt pärineb: www.google.ee-st

EKNA: Valitsuse kärpekääridest oleks pidanud säästma üliõpilasi

2010-02-02T10:11:00.003+02:00

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) leiab eile avaldatud poliitikauuringute keskuse Praxis poolt tehtud kõrghariduse analüüsi tulemusi kommenteerides, et valitsusel oleks aeg vaadata üle kogu kõrghariduse rahastamissüsteem ja muuta õppetoetuste süsteem vajaduspõhiseks. Praegused toetused ei taga üliõpilaste toimetulekut.

„Ebavõrdsus ja majanduslikel põhjustel saamatuks jääv kõrgharidus on nii mõnelegi probleemiks olnud juba pikemat aega. Lihtsalt nüüd on raskustes olevate perede arv suurem ja tudengitel raskem tööd leida“ kommenteeris üliõpilaste sotsiaal-majanduslikku seisu EKNA juhatuse liige ja Tartu Ülikooli üliõpilane Holar Sepp. „Enamik tööl käivatest tudengitest tunnistavad, et nad ei tuleks rahaliselt muidu toime. Olemasolevad toetused on nii väikesed, et kui liita riigipoolne põhitoetus täiendava toetusega, siis antud summast saab ühiselamu üüri makstud vaid suvel“

„Kahjuks on kärpekäärid lastud ka majandusliku toetuse kallale. Majanduslik toetus on oma olemuselt mõeldud neile tudengitele, kes ilma rahalise abita ülikoolis käia ei saaks.“ lisas Holar Sepp.

2009 a vähendati riigipoolset õppe – ja täiendavat toetust vastavalt 1000-lt kroonilt 875-le ja 500-lt kroonilt 440-le, vähendati doktorantide toetuse saajate arvu, lõpetati õppelaenu kustutamine noortel emadel ja ametnikel, lõpetati maksusoodustus õppelaenu intressidelt, vähendati riigieelarveliste õppekohtade arvu ja üldist kõrghariduse rahastamist.

EKNA leiab, et riigieelarve kärbetest oleks pidanud säästma üliõpilasi, kes on tänases majanduslikus olukorras sattunud raskustesse. Praxise poolt avaldatud analüüsist selgub, et kõrghariduse saamist mõjutab väga tugevalt inimese sotsiaal-majanduslik taust ning omakorda toetab seda meie õppetoetuste süsteem. Euroopa Komisjoni andmetel eristub Eesti oma saavutuspõhise süsteemiga, koos Sloveeniaga, selgelt teistest Euroopa riikidest, kus toetuste maksmisel arvestatakse suuremal määral üliõpilaste vajadusega või osutatakse rahalist abi kõigile tudengitele.

EKNA: Üliõpilased võitsid, valitsus kaotas!

2010-01-28T18:40:00.003+02:00

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) avaldab heameelt Tallinna halduskohtu otsuse üle, et riik peab jätkama õppelaenu hüvitamist hoolimata mullusest otsusest riigitöötajate õppelaenude tagasimaksmine lõpetada.

“Lähtudes õiguspärase ootuse printsiibist on kõigil üliõpilastel, kes enne seadusemuudatust võtsid õppelaenu, õigus õppelaenu hüvitamisele. Leiame, et valitsusel oleks aeg käituda sirgeseljaliselt ja taastada õppelaenu hüvitamine kõigile üliõpilastele” kommenteeris halduskohtu otsust EKNA aseesimees Jaanus Riibe. “Meie hinnangul on tegemist olulise pretsedendiga ja julgustame kõiki üliõpilasi oma õiguste eest seisma. Kohtuotsus näitas selgelt, et valitsuse otsus lõpetada õppelaenu hüvitamine oli ekslik. Õppelaenu kustutamise lõpetamise otsus puudutas ja pani raskesse olukorda paljud tudengid meie ridadest.”

„Tallinna halduskohtu otsusest saame kindlasti innustust, sest viimaks on ka kohus öelnud, et üliõpilased ei ole lambakari, kellele võib lubada mida iganes, seda hiljem täitmata. Kahetsusega pean tõdema, et mõned Riigikogu liikmed (nagu Taavi Rõivas – intervjuu Postimehele) käsitlevad õiguspärast ootust kui majesteedi antud privileegi, millele tasub lootma jääda pigem erandlikul juhul. Riigi hoolimatu suhtumine on vähemalt kohtu poolt pisut heastatud. Kärpijate tiibu on kärbitud“ sõnas EKNA esimees ja Tartu ülikooli õigusteaduskonna tudeng Jens Raevald. „Võite muidugi üle küsida haldusõiguse asjatundjatelt, kuid minu meelest ei ole kuidagi haldusõiguse printsiipidega kooskõlas seadus, kus isiku õigusi piiratakse tagasiulatuvalt (seadus võeti vastu 31.07.09 ja jõustus alles 7.08.09). Tõsi, praegune kohtuotsus võib päästa neid, kes läksid riigitööle 1.07.08 ja 30.06.09 vahel. Heaperemehelik riigivalitseja muudaks selle tähtaja veelgi hilisemaks. Väärikalt käituv riik ei hoiaks sellisest kohast 25 miljonit kokku, kui niigi on meil probleeme kõrghariduse kättesaadavusega.“

„Valitsus on mitmete noortevaenulike otsustega s.h pensionisüsteemiga juba noortele tünga teinud, hea, et kohus asus nüüd üliõpilasi õppelaenu küsimuses kaitsma ja langetas õiglase otsuse. Loodame, et see sunnib valitsust rohkem sõna pidama ja avab laiema debati tänase valitsuse poolt tehtud otsuste teemal“ kommenteeris tänast uudist Eesti Keskerakonna Noortekogu esimees Tiit Terik.

10. detsembril 2009 a tegi Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) Vabariigi Valitsusele pöördumise, kus nõudis üheteistkümne punkti hulgas õppelaenu kustutamise taastamist ja õppelaenu intressidelt maksusoodustusi, riigieelarveliste õppekohtade tagamist endises mahus, õppe- ja doktoranditoetuste taastamist endises mahus. EKNA ootab kõigilt üliõpilastelt valitsuse ebaõiglaste ja ekslike otsuste vastu seismisel samasugust aktiivsust nagu seda näidati üles Tallinna ühistranspordi piletihinna küsimuses.

Tallinna halduskohus otsustas, et Anija vallavalitsus peab jätkama Kehra gümnaasiumis kehalise kasvatuse õpetajana töötava Mirjam Tinno õppelaenu hüvitamist ning kustutama ka kuni kohtuotsuse jõustumiseni kustutamata jäänud õppelaenu põhiosa.

Eesti üliõpilaste valikud vähenevad

2010-01-13T11:17:00.005+02:00

Pilt pärineb: www.google.ee-st

Hariduspoliitika on muutnud kõrgkoolide võrgu ebaühtlaseks. Esile on tõusnud kvaliteet. Viimased Reformierakonna ja IRLi vähemusvalitsuse kärped ja majanduslangus on pannud üliõpilased raskesse olukorda. Pealesunnitud õppemaksu- ja laenupoliitika lükkab noorte unistused ja plaanid tulevikku ning muudab hädavajalikuks igakuise kindla sissetuleku. Jätkuv majanduslik koormus sunnib tudengeid üha rohkem Eestist lahkuma, jättes meie enda kõrgkoolid üliõpilaste vähenemise ja kokkukuivava finantseerimise nõiaringi.

30. detsembril 2009 esitles Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) küsitlust, kust selgus, et võrreldes kevadega on makseraskustes tudengite osakaal peaaegu kahekordistunud. Õppemaksu tasuda on raske 40 protsendil, eluaseme eest maksta 31 protsendil ja laene tasuda 25 protsendil vastanutest.

Nendest arvudest võib ühemõtteliselt järeldada: 2009. aastal tehtud valitsuspoolsed kärped on mõjunud üliõpilastele negatiivselt. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis 2008/2009. aastal 54% Tallinna avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilastest tasulistel õpikohtadel, ja see trend läheb tõusuteed.

Töölkäimine segab õppimist

Üks argument õppemaksude kehtestamise ja olemasoleva süsteemi jätkamise puhul on see, et õppemaksud sunnivad tudengeid hoolsamalt õppima ja õpinguid seeläbi kiiremini lõpetama. Paraku pole kõrghariduse omandamise kiirus just peamine hariduse kvaliteedi näitaja.

Ka Üliõpilaskondade Liit on toonitanud, et kujundada tudengite suhtumist kõrgharidusse ja selle kvaliteeti majanduslike meetmete abil pole õige ning õõnestab akadeemilise kõrghariduse põhialuseid. Tuleb arvestada Eesti hetkeolukorraga, kus õpingute rahastamiseks käivad paljud tudengid tööl, kui neil muidugi praegu üleüldse on veel tööd. Täiendavate rahaliste kohustuste kehtestamine sunnib tudengeid kõrgkooli kõrvalt veelgi enam töötama. Sel juhul pole mingit mõtet investeerida hariduse kvaliteedisse, kui tudengid käivad loengute kuulamise asemel tööl. Valitsusel on aeg astuda selgeid samme rahastamisskeemi ülevaatamiseks ja üliõpilaste sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks.

Keskerakond väärtustab ülikoolide koostööd

Keskerakond on seadnud esiplaanile (vt Eesti Keskerakonna III programm, vastu võetud Eesti Keskerakonna X kongressil 21. augustil 2005 Rakveres) kõrgkoolide võrgu korrastamise vastavalt teadusuuringute ja õppetöö kvaliteedile. Olulise prioriteedina nähakse ülikoolide võrgustumist. Soodustada tuleks üliõpilasvahetust ja ülikoolide rahvusvahelisi koostööprojekte.

Majanduslangus paneb suure surve nn väikeste erialade riikliku rahastamise vähendamisele rahvusteaduste valdkonnas, mida, arvestades nende erilist tähtsust meie rahvahariduse arengule, lubada ei tohiks. Mitmete kõrgkoolide kasvav probleem on piisava järelkasvu puudumine nii õppejõudude kui ka teadustöötajate hulgas - peaksime tagama eesmärgipärase riikliku koolitustellimuse mahu nii bakalaureuse- ja magistri- kui ka doktoriõppes. Kindlasti on üks lahendusi, kui üliõpilasi kaasatakse teadusprojektide täitmisele. Keskerakonna programm lubab reorganiseerida senise, valdavalt "tavaõigusel" tugineva riikliku koolitustellimuse süsteemi ja viia selle vastavusse ühiskonna reaalsete vajadustega.

Tudengitele õppimiseks tagatised!

Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) on seisukohal, et riigi hariduspoliitika ei tohi takistada neid meie hulgast, kes tahavad õppida, isegi kui selleks raha ei jätku. Üliõpilasele tuleks tagada tema staatusega seotud sotsiaalsed tagatised, mille moodustavad õppetoetused, õppelaenud ja maksusoodustused neile, kes maksavad õppemaksu. Stipendiumid ja õppetoetused peavad olema üksteisest lahutatud. Igal üliõpilasel peab olema õigus stuudiumi jooksul saada täielikult õppimisele pühenduda lubava suurusega õppetoetust. Hea kõrgharidussüsteem saab põhineda professionaalsel ja pühendunud õpetajaskonnal - professorite jt õppejõudude palk peab olema konkurentsivõimeline.

Tallinn aitab tudengeid

Tallinn on samuti tudengeid aidanud. Igal aastal makstakse arvestataval hulgal stipendiume, mis paljudele edasipüüdlikele üliõpilastele on oluliseks abiks. Üliõpilastele on antud tasuta kasutada maja Raekoja platsil, toetatud on kõrgkoolide ühiselamute renoveerimist ja spordirajatisi, linn pakub tudengitele praktikakohti. Igal kevadel ja sügisel toetatakse Tallinnas tudengipäevi, mis oma energiaga jäävad meelde igale uuele üliõpilasele, kes esmakordselt (ülikoolilinna) Tallinna saabub.

Üliõpilased on Eesti tulevane haritlaskond. Just kõrghariduse võimalikult lai levik soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab kultuurilist pärandit ja kaitseb demokraatiat. Suurenevas tööpuuduses on valitsusel aeg tegelikkusele ausalt otsa vaadata ja hakata tegelema üliõpilaste sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamisega, sest õppetoetuste kärpimine, õppelaenu kustutamise võimaluste kadumine jms senised tudengivaenulikud otsused vähendavad Eesti noorte ligipääsu kõrgharidusele.

Tallinnas asutati tsentristlikku maailmavaadet esindavate üliõpilaste ühendus

2010-01-06T10:08:00.005+02:00

Eile, 5. jaanuaril asutati Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemilise Ühenduse (EKNA) Tallinna klubi. Loodud ühenduse eesmärk on koondada tsentristlikku maailmavaadet omavad üliõpilased ning kõrghariduse omandanud noored, et kujundada tudengisõbralikku kõrghariduspoliitikat.

„EKNA Tallinna klubi eesmärk on kõrgkoolis õppivate üliõpilaste huvide kaitsmine üliõpilasesinduste, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasandil, tõhustada koostööd eri kõrgkooli tudengite vahel ja esindada üliõpilaste arvamust“ kommenteeris EKNA aseesimees Jaanus Riibe. „Vajadust kaitsta kõiki tsentristlikku maailmavaadet omavaid üliõpilasi nägime juba mõnda aega, usume, et senine killustatus asendub ühtsusega“

Kohale tulnud üliõpilased tõdesid, et valitseva kõrghariduspoliitika suuna jätkamise puhul, muutub üha raskemaks kõrghariduse omandamine Eestis, kõrgharidus kaubastub ja muutub seeläbi üksikute inimeste privileegiks.

„Senised üliõpilaskatusorganisatsioonid pole suutnud täita neile pandud ootusi, eelkõige seista tudengite huvide eest. Meie seisame üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste, õppetoetuste säilitamise ja kõrghariduse rahastamise eest.“ kommenteeris EKNA esimees Jens Raevald.

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus (EKNA) on asutatud 2003 aastal.

[PÖÖRDUMINE] TASUTA KÕRGHARIDUSEST

2009-12-14T11:33:00.003+02:00

PÖÖRDUMINE

10.12.2009

Tasuta kõrgharidusest

Keskerakonna Noortekogu pöördub valitsuse poole ettepanekuga taastada kõrgharidust omavate noorte toetused. Kuigi valitsuse hinnangul tuleb kogu ühiskonnal panustada solidaarselt eurole ülemineku nimel, siis üliõpilastelt on võetud enam.

Noorteühendus on seisukohal, et kärped ei tohi seada ohtu noorte haridusteed ja hariduse kättesaadavust. Ka haridus- ja teadusminister on rõhutanud, et haridussüsteemi õlgadele ei tohi panna bürokraatia valitsemiskulude kärpeid, kuigi just seda on kahe viimase riigieelarvega tehtud.

Juhime tähelepanu, et üliõpilased esitasid juba mitu aastat tagasi valitsusele nägemuse vajaduspõhise õppetoetuste süsteemi loomiseks. Valitsus lubas ka sellega tegeleda, kuid tänaseks on toetuste osas üliõpilaste olukord vaid halvenenud. Minimaalsete õppetoetuste ja tasuliste õppekohtade tõttu on suur osa üliõpilastest sunnitud õppimise asemel täiskohaga tööl käima. Kõrgharidus peab olema kättesaadav kõigile, sõltumata üliõpilase majanduslikust olukorrast, kuid tänased poliitilised otsused (riigieelarveliste õppekohtade vähendamine, kõrghariduse rahastamise vähendamine) viitavad tasulise kõrghariduse suunas liikumisele.

Uue süsteemi loomine on hädavajalik, see suurendaks hariduse kättesaadavust ning võimaldaks üliõpilastel õpingutele pühenduda. Tänases olukorras, kus üha enam üliõpilasi õpib tasulistel kohtadel ja ning majanduslanguse tingimuses oma töökoha kaotanud, on tagumine aeg alustada sotsiaalsete garantiide süsteemi loomisega.

Majanduslanguse ja riigieelarve kärpimiste tagajärjel on viimase aastaga tudengitelt ära võetud või vähendatud sedagi vähest, mida võis nimetada riigipoolseks toetuseks. Lisaks on tudengite sõidukulud kodu ja ülikooli linna vahel suurenenud ka aktsiisi ja käibemaksu tõusu tagajärjel. Samuti on tudengid juhtinud valitsuse tähelepanu vajadusele kompenseerida riigi poolt transpordiettevõtetele nende loodud sõidusoodustused üliõpilastele.

Alates selle aasta 1. juulist ei kustuta riik enam õppelaenu lapsevanematele ega avalikele teenistujatele, rikkudes sellega ühtlasi õiguspärase ootuse printsiipi tänaste üliõpilaste suhtes. Sellele lisandub ka järgmisest aastast õppelaenu intressidelt tulumaksu tagastamise kaotamine. Samuti on kärbitud niigi vähestele kättesaadavaid ja naeruväärse suurusega õppetoetusi. Tudengile tähendab see, et alates jaanuarist saab ta aastas 2000 krooni vähem.

Lisaks minimaalsetele toetustele puuduvad üliõpilastel jätkuvalt elutähtsad sotsiaalsed garantiid. Kehtiva seaduse järgi peatub suurel osal akadeemilisel puhkusel viibivatel üliõpilastel ravikindlustus. Viimase aasta jooksul lisandunud neid üliõpilasi, kes on sattunud raskesse majanduslikku olukorda ning sunnitud rahaliste vahendite nappuse tõttu viibima õppetööst eemal.

Juhime valitsuse tähelepanu sellele, et üliõpilaste heaolu tagamine ei saa olla üksnes omavalitsuste ülesanne, kuna nende eelarvet on kärbitud proportsionaalselt suuremas mahus kui riigi oma.

Teeme valitsusele järgmised ettepanekud:

1. taastada üliõpilaste põhiõppetoetus 1000 ja täiendav toetus 500 krooni kuus;
2. taastada endine doktorantide toetuse süsteem;
3. taastada õppelaenu kustutamine noortele vanematele;
4. taastada maksusoodustus õppelaenu intressidele;
5. taastada mõne aasta tagune riigieelarveliste õppekohtade arv;
6. tagada elamisväärsed tingimused ühiselamutes mõistliku hinnaga;
7. taastada endine kõrghariduse rahastamine, et ülikoolid ei oleks sunnitud tõstma õppemaksu;
8. luua ühistranspordi sõidusoodustuste süsteem;
9. tagada kõikidele akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele ravikindlustus;
10. muuta õppetoetuste süsteem vajaduspõhiseks;
11. leida võimalus üliõpilastele saada ülikoollinna pakutavaid teenuseid, selleks sinna sisse kirjutades, kuid mitte kaotades elukohast sõltuvaid transporditoetusi.

Lugupidamisega,

Eesti Keskerakonna Noortekogu Akadeemiline Ühendus

Kas Eesti kõrgharidust ootab ees Soome või Läti tee?

2009-12-08T16:36:00.008+02:00

Eesti kõrgharidusmaastik on viimasel ajal silma paistnud õppeasutuste eelarve kärbete ja ühinemismõtetega, õppejõudude sundpuhkuste ja üliõpilaste arvu vähenemisega. Ka Lätis ei ole olukord parem. Läti valitsus planeerib järgmisel aastal vähendada kõrghariduskulutusi 50% võrreldes 2008. aasta detsembriga. Seni toimunud kärbete tulemusel on vähendatud kõrgkoolides elektri tarbimist, palgata puhkusele on saadetud õppejõude, vähendatud on raamatukogude lahtiolekuaegasid jne. Vaatamata raskustele tuleks praegu eeskuju võtta Soomest, kus otsustati 1990.- ndate aastate alguses toimunud majanduskriisi ajal hoopis suurendada investeeringuid haridusse, mis hiljem aitas kaasa Soome tugeva majanduse ja arenenud ühiskonna juurdumisele. Ka praeguse majanduskriisi ajal ei ole Soomes haridusvaldkonnas kärpeid tehtud.

Seis Eesti kõrgharidusmaastikul on keeruline. Üliõpilaste kindlustunne Eestis on vähenenud, sest 920 kroonine õppetoetus ei taga ammu enam õppurite toimetulekut. Õppe – ja sõidutoetuse saajate hulk on üliõpilaste arvu arvestades meil väike. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel õppis 2008/2009 aastal 54% Tallinna avalik-õiguslike kõrgkoolide üliõpilastest tasulistel kohtadel. Üliõpilasena näen, et majanduskriisi taustal oleme jõudnud ristteele, kus peame vastama järgmistele põhiküsimustele: Kas kõrgharidus peaks kujunema elitaarseks või olema kättesaadav kõigile? Millisena näeme Eesti kõrghariduse rahastamismudelit tulevikus? Edasine diskussioon kõrghariduse tuleviku üle eeldab selgeid vastuseid püstitatud küsimustele.

Kõrgharidusse suunatavatesse finantsvahenditesse ei tohiks riik suhtuda kui kuluallikatesse oodates sealt lühiajaliselt kiiret kasu. Rahasummade suunamist haridusse tuleb vaadata kui pikaajalist investeeringut. See peaks olema kõigi Eestis tegutsevate parteide ühine veendumus. On äärmiselt ohtlik kui investeeringud kõrgharidusse hakkavad sõltuma vahetuvate valitsuste ja haridusministrite suvast, aga mitte väljakujunenud ühtsest riiklikust veendumusest.

Eesti riik on oma sõnades korduvalt rõhutanud teadmistepõhise majanduse arendamise vajalikkust. Eestis elavad inimesed peaks ideaalis olema kõrgharitud ja tegema suure lisandväärtusega tööd, tagades seeläbi riigi õitsengu. Just võimalikult lai kõrghariduse levik soodustab ühiskonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut, kannab endas kultuurilist pärandit ning kaitseb demokraatia väärtusi.

Reaalne olukord Eesti kõrghariduses on ideaalist väga kaugele eemaldumas.Tegelikkuses jääb üha enam inimesi kõrghariduse omandamisest eemale majanduslikel põhjustel. Seetõttu on viimane aeg riiklikult välja töötada mudel, mis tagaks inimestele ligipääsu kõrgharidusele sõltumata nende endi või nende vanemate majanduslikust suutlikusest. Riigi roll on tagada kõigile võimalus omandada võimetekohane haridus. Peatada tuleks seejuures hiilivalt üha üleüldisemaks muutuv õppemaks. Üheks esimeseks sammuks olukorra parandamisel võiks olla õppemaksu maksimummäära kehtestamine. Eesti üliõpilaste katusorganisatsioon on korduvalt juhtinud tähelepanu probleemile, et õppemaksu saavad määrata kõrgkoolid ise. Kasvav õppemaks paisutab paraku oluliselt õppurite poolt õppelaenuks võetavaid summasid.Tuleb meeles pidada, et igasugune laenamine toimub alati tuleviku arvelt.

Eesti kõrghariduse rahastamine ei tohiks seega põhineda üliõpilaste üha suuremal rahalisel koormamisel. Üliõpilased ei tohiks olla need, kes peavad kõrgkoole üleval pidama. Kõrged õppemaksud ja majanduslikud raskused sunnivad tudengeid üha rohkem Eestist lahkuma jättes kõrgkoolid üliõpilaste vähenemise ja seeläbi kokkukuivava finantseerimise nõiaringi. Esimesena satuvad seetõttu löögi alla just väiksemad kõrgkoolid. Üliõpilaste suurem majanduslik koormamine on Eesti kõrghariduse tulevikku arvestades vastutustundetu. Lisaks oleks vale, kui kõrghariduses seatakse esiplaanile lõpetajate arv, mitte aga antav haridusekvaliteet.

Eesti Panga statistika andmetel on õppelaenu saajate arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud. Tudengitel on tekkinud raskuseid kahe sobiva käendaja leidmisega.Niigi ebasobiv finantseerimisskeem on viinud üliõpilased patiseisu, kus paljud tahaksid jätkata õpinguid, kuid ei saa õppemaksu rahastamiseks laenu. Aeg on seetõttu üle vaadata kogu kõrghariduse rahastamisskeem.

Riik küll teadvustab kõrghariduse tähtsust, kuid ei ole suutnud praeguse rahastamismudeliga tagada seatud eesmärkide elluviimist. Praegusi vääraid hoiakuid kõrghariduse suhtes ümberhinnates on kõik võimalik. Eesti on varemgi silma paistnud julgete algatustega. Meil tuleb võtta eesmärgiks muuta kvaliteetse hariduse andmine Eesti kaubamärgiks, millega Euroopale positiivset eeskuju näidata. Muutusteks ei ole veel hilja. Positiivseks eeskujuks võime võtta meie põhjanaabrite haridussüsteemi. Milline tulevik ootab Eesti kõrgharidust: kas Läti või Soome tee?